Varia

  • Paabeli Torni preemia sai René Tendermann

    Aasta Rosinast vähem oluline pole Paabeli Torni auhind, mille rahvusvahelise noorsookirjanduse nõukogu (IBBY) Eesti esindus annab kord aastas ühele eesti keelde tõlgitud laste- või noorteraamatule.

    Tänavu valis žürii selle preemia laureaadiks kirjastuse Pegasus kirjastaja René Tendermanni, kes tõlkis eesti keelde Rainbow Rowelli raamatu „Eleanor & Park”, mis ilmus samas kirjastuses. Žürii hindas kõrgelt teose valikut ja tõlkekultuuri ning nimetab…

    Mari Klein
    3 minutit
  • „Noored pole kunagi hukas”

    „Noored pole kunagi hukas”

    Kinodes menukalt jooksva noortefilmi „Must alpinist” režissöör Urmas Eero Liiv on enne filmindust õppinud bioloogiat ning töötanud õpetajana. Mida üks…

    7 minutit
  • ,

    Esimesed aastad olid justkui Ameerika mäed

    „Oma stiili leidmine võtab aega. Kasutama pead tunnis ikka neid nippe ja meetodeid, mis mõjuvad loomulikult,” ütleb Tartu Raatuse kooli ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Mihkel Laar, kes on oma suguvõsas juba kuuendat põlve koolmeister.

    Tartu ülikooli ajalooeriala lõpetanud Mihkel Laarile sai kirikus noorsootööd tehes selgeks, et ta tahab oma tuleviku siduda laste õpetamisega. Mõlgutaski mõtteid jätkata ülikooli õpetajakoolituses, kuid…

    7 minutit
  • ,

    Lugemiselamus: Vanad sõbrad uue pilguga

    Lugemiselamus oli kõige esimene kunstielamus, mida ma oma elus tundsin. Ei olnud ma siis veel kinos ega teatris käinud, kunstinäituste ja kontsertide külastamisest rääkimata.

    Lugemise sain selgeks viieselt ja sellest peale on raamatud mu elu lahutamatu osa. Minu põlvkond on suuresti raamatute põlvkond. Raamat oli pea ainus vaimutoit, mis kõigile kättesaadav. Arvutit ja televisiooni polnud, raadio edastas peamiselt uudiseid ja…

    Toivo Tootsen
    4 minutit

  • Lõimumine kirjanduse kaudu

    Kui kusagil tuleb juttu lõimumisest, jõutakse ikka ja jälle tõdemuseni, et sellega tuleks algust teha juba lapsepõlves. Panna venekeelsed lapsed eestikeelsesse lasteaeda, tutvustada neile eesti kultuuri, et nad kasvaksid eestlastega ühises kultuuriruumis. Kui lõimumisprogramm satubki sageli vaidlusobjektiks, siis selles on üks kindel ja tänuväärne tegevus, mille tähtsust keegi naljalt kahtluse alla ei sea – eesti lastekirjanduse tõlkimine vene keelde.

    Kultuuriministeerium on aastatel…

    Mari Klein
    6 minutit
  • ,

    Vene koolide õpetajad õpikutest ja õpetamisest

    Puhast venekeelset kooli Eestis enam polegi. Üha enam muukeelseid lapsi õpib eestikeelses koolis või keelekümblusklassis. Enamikus vene õppekeelega koolides hakatakse mõnd ainet eesti keeles õpetama juba põhikoolis või isegi algklassides, et kohustuslikule 60% eestikeelsele õppele üleminek gümnaasiumis oleks õpilaste jaoks sujuvam ja lihtsam.

    Kui alg- ja põhikooliastmes on õppekavale vastavad venekeelsed õpikud ja töövihikud olemas, mõnes õppeaines ja…

    Tiina Vapper
    8 minutit

  • Uskumatud lood teiselt poolt piiri

    „Kõnetamine” võiks olla selle raamatu märksõnu, sest selles on peatükke, mis kõnetavad nii noori kui ka vanu. Või selliseid, mis kõnetavad noori, ja selliseid, mis kõnetavad vanu.

    Raamat „Tema isiklik venelane” ei ole Ene Hionilt esimene, mida mu silmad näinud on, sestap arvasin, et oskan juba pisut aimata, mis mind seda avades ees ootab. Kui aga kaane sulgesin, olin veendunud, et…

    Teele Üprus
    4 minutit
  • ,
    Õpetaja peab uskuma sellesse, kuidas õpetab

    Õpetaja peab uskuma sellesse, kuidas õpetab

    Kuigi Pavel Alonov unistas juba gümnaasiumis ajalooõpetajaks saamisest, valis ta ülikoolis esmalt haldusjuhtimise eriala – isa soovitas, sest…

    Sirje Pärismaa
    8 minutit

  • Ukrainas ja Venemaal eesti keelt õpetamas

    Eesti keele õpetaja Maarja Hein on viimased kuus ja pool aastat töötanud välisülikoolides: Ukrainas Lvivi Ivan Franko nimelises ülikoolis ja neli õppeaastat Peterburi riiklikus ülikoolis.

    Olin Lvivi ülikoolis esimene Eestist lähetatud lektor (2009–2011). Eesti keel oli seal valikaine staatuses ja huvilisi tuli kohale 20 ringis. Probleemiks kujunes kõigile sobiva tunniaja leidmine. Aga algus sai tehtud ja teisel aastal võis…

    Maarja Hein
    8 minutit
    1 kommentaar

  • Päevikutest kirjadeni

    Kui mõne aasta eest lõid raamatupoodide edet­abelites ridamisi rekordeid elulood ning mullust võis pidada päevikute avaldamise aastaks, siis tänavu sügisel – pole kahtlustki – teeb ilma kodumaiste klassikute kirjavahetus.

    Nii on uudiskirjanduse riiulitele ilmunud kaks kirjavahetuse koguteost, mida võib lugeda tundeküllase romaanina kahe inimese keerukast suhtlusest, tasapisi tõusvatest tunnetest ning teineteisega tõmbumistest ja tõukumistest. Kaalukust lisab see, et kummagi puhul on ühe osapoole näol…

    Mari Klein
    5 minutit
  • ,

    Lugemiselamus: Raamat, mis paneb mõtlema

    Paar korda kuus võtan ette käigu raamatupoodi. Teadusraamatute riiulist olen leidnud palju huvitavat, kuid loomulikult ei leia sealt kõike. Näiteks Newtoni „The Principia” pidin tellima internetipoest. On üllatav, et teadusajaloo üht tähtsamat teost Eesti raamatupoodides ei ole. Koolis on meile sellest räägitud, kuid hoopis teine asi on raamatut käes hoida ja lugeda, mida Sir Isaac oma käega kirja on…

    Ilmar Tomusk
    4 minutit

  • Hemingway elu kui armuromaan

    Ma ei tea, mida kirjutatakse Ernest Hemingwayst tänapäeva kirjandus­õpikuis, aga tõenäoliselt ei ole seal aastatega väga palju muutunud. Mis saakski, tegu on ju jätkuvalt ammu surnud kirjanikuga. Vahel aga võib juhtuda, et mõni raamat paneb selliseidki legende nägema teise, inimlikuma pilguga.

    Aaron Edward Hotchner oli Heming­way sõber. Vanuse ja elukogemuse vahe põhjal võiks öelda ka – õpilane, kes oli Hemingway kõrval lõpuni,…

    Mari Klein
    5 minutit

  • Soome kirjanik külastas virtuaalselt Eesti koole

    Nädala alguses sai neli Eesti kooli osa omalaadsest kohtumisest: virtuaalmaailma kaudu tuli neile külla soome noortekirjanik Salla Simukka, kelle eesti keeleski ilmunud Lumikki triloogiast oli kevadel juttu ka Õpetajate Lehes.

    Soome instituudi (Eestis) ja Soome lugemiskeskuse (Soomes) korraldatud kohtumisel osales neli kooli, kus soome keele õpe on heal tasemel. Simukkaga said suhelda Tartu Mart Reiniku kooli, Viljandi Kesklinna…

    Mari Klein
    4 minutit
  • ,

    Juhan Liivi lüürika ilmus itaalia keeles

    Rooma kirjastuse Super­stri­pes/Gat­to­mer­li­no väljaandel ilmus hiljuti raamatuke Juhan Liivi lüürilist luulet „Rondine, dove hai preso il tuo grido?”. Valimiku pealkirja on selle koostaja Jüri Talveti sõnul inspireerinud Liivi luuletuse „Pääsuke” algusrida „Pääsuke, kust sa need lidinad leidsid?”.

    Tõlked on valminud Talveti koostöös itaalia kirjaniku, kriitiku ja kirjastaja Piera Matteiga, kes ühtlasi on kirjutanud raamatule sisuka saateessee „Üksildus, millest jääb…

    1 minut
  • ,

    Lugemiselamus: Kiedismaniakaalsus ja muu Ameerikamaale sukeldumine

    No see on küll raamatukene, mida pole vist eesti keelde tõlgitud. Anthony Kiedis: „Scar Tissue” ehk siis eesti keeli lihtsalt „Kärn”. Kiedis on teatavasti Red Hot Chilly Peppersi üks loojatest ja laulja. Mina olen pannud ühe oma stsenaariumi pealkirjaks – bändi nimest lähtuvalt – „Love Bites Back (like Red Hot Chilly Pepper)!”. Ja siis…

    Peeter Sauter
    5 minutit
  • ,
    Mida õpetajad tegelikult õpetavad

    Mida õpetajad tegelikult õpetavad

    Kõik mu õpetajad on mulle midagi õpetanud. Kui mitte ka päris kõike, milleks ainekava neid kutsus ja seadis, siis üht-teist…

    Meeli Parijõgi
    5 minutit

  • Eesti koolides tähistati Põhjamaade raamatukogunädalat

    Lõppeval nädalal tähistati sajakonnas Eesti koolis ja raamatukogus Põhjamaade raamatukogunädalat, mis tänavu kandis pealkirja „Sõprus Põhjalas”.

    Novembripimeduses süüdati küünlaid ja loeti ette katkendeid aasta kirjanduseks valitud raamatutest „Egili saaga”; „Vahvlist südamed” (Maria Parr) ja „Sõnumid liival” (Marjun Syderbø Kjelnæs) – hommikuhämaruses lastele ja õhtuhämaruses täiskasvanutele.

    Selle aasta teemaks valiti „Sõprus Põh­ja­las”, sest sõprus loob kokkukuu­lu­vus­tun­de ja silla nii…

    2 minutit
  • ,

    Tallinna keskraamatukogus algas kaks lugemisprogrammi

    Tallinna keskraamatukogus algas kaks lugemisprogrammi, millest üks on mõeldud lastele, teine noortele ja täiskasvanutele.

    Lugemisprogramm „Loeme valmis „Oma raamatu”” eesmärk on tähtsustada lugemist kui silmaringi ja sõnavara avardavat tegevust ning mõnusat vaba aja veetmise vormi. Selles saavad Tallinna alg- ja põhikoolijütsid osaleda kogu klassiga, kelle õpetaja peab registreerima piirkonna haruraamatukogus.

    Programmi kestel loevad õpilased raamatuid ning koostavad iga loetud…

    2 minutit
  • ,

    Tantsustipendiumi saab Inna Sulg

    Eesti Tantsuhariduse Liidu väljaantava Gerd Neggo nimelise tantsuõpetaja stipendiumi pälvib tänavu õppejõud ja koolijuht Inna Sulg (pildil).

    Tantsukinesioloogia ja -anatoomia valdkonnas töötav Inna Sulg on õppejõud Tallinna ülikoolis ning õpetanud ka TÜ Viljandi kultuuriakadeemias. Mullu avas Inna Sulg Pärnus omanimelise esinemiskunsti kooli. Ta on tõlkinud eesti keelde erialaseid õppematerjale ning korraldanud konverentse.

    Inna Sulg on toonud liikumise fookusesse terviklikku lähenemist nõudva inimkeha ja selle tähtsuse…

    1 minut

  • Ando Leps ärklitoa vaikuses ja hämaruses

    Küsimusele, kuidas sai temast õigusteadlane, vastab tuntud ning NB! teist põlve õigusteadlane ja poliitik Ando Leps, et olude sunnil. Pärast Tartu ülikooli õigusteaduskonna lõpetamist 1960. a sattus ta täiesti juhuslikult, s.o suunati eksikombel tööle siseministeeriumi süsteemi, kus temal kui rahvavaenlase pojal polnud mingeid „väljavaateid edaspidiseks”, ja nii tuligi hakata vaikselt teaduse poole vaatama.

    Ando Leps: Minu suurim tänu õigusteadlaseks…

    7 minutit
Õpetajate Leht