$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Varia

  • ,

    TLÜ kirjastuse peatoimetajaks sai Rebekka Lotman

    Alates septembrist asus Tallinna ülikooli kirjastuse peatoimetaja ametikohale senine tegevtoimetaja Rebekka Lotman.

    Senine peatoimetaja Heli Allik võttis enda kanda tegevtoimetaja ülesanded. Kirjastuse kliendisuhete juhina jätkab Taimi Paves ja küljendajana Sirje Ratso.

    TLÜ kirjastus on viimase nelja aastaga välja andnud 70 raamatut, sealhulgas nii algupäraseid monograafiaid ja teaduskogumikke neljas keeles kui ka olulisi tõlkeid ligi 15 keelest, sealhulgas akkadi, korea,…

    1 minut
  • ,

    Inimõiguste käsiraamat õpetajale

    Inimõiguste instituut on andnud välja käsiraamatu „Inimese õigus”, mida koolid saavad instituudist tellida tasuta.

    Instituudi teatel on käsiraamatus juttu inimõigustest ja inimõiguste vastastest kuritegudest Eesti lähiajaloos, aga ka inimõiguste käsitlemisest maailma väärtkirjanduses. Näitlikkuse mõttes teemakohaste koomiksitega illustreeritud raamatus on välja toodud olulisemad rahvusvahelised inimõiguste konventsioonid ning lähemalt käsitletud inimõiguste aluseks olevat õigust elule, väärikusele ja heale nimele. Lisaks sisaldab raamat ülevaadet…

    2 minutit

  • Tove Janssoni müstiline maailm

    Ühele filosoofile on ükstakama kõik, kas ta elab või on surnud, on öelnud Tove Janssoni (1914–2001) tegelane, filosoof Piisamrott. Ehkki muumitrollide ja nende kaaskondlaste kujud on tuttavad juba üsna väikestele lastele, pakub Janssoni tekst mõttesähvatusi, mis jõuavad täiel määral alles kogenud lugejani.

    Soome kirjandusõpetajate koolitajad suunavad nägema Tove Janssoni muumilugude arengut – kui algul on lood seikluslikud (nt „Sabatäht”), siis järgmises…

    Mare Müürsepp
    4 minutit

  • Meretagune kool maarjamaistes kätes

    See raamat ei kuulu küll verivärskete hulka, aga kui see mööduval suvel mulle kätte sattus, teadsin kohe, et tahan soovitada seda lugeda just õpetajatel.

    Proosalisel põhjusel. Teose autor Rita Ahonen on nimelt Stockholmi Euroopa kooli looja ja õpetaja (ka söögitädi, koristaja ja raamatukoguhoidja, kui jätkata loetelu ametitest, mida ta oma loodud koolis selle esimesest päevast saati pidanud on), kes tutvustab…

    Mari Klein
    2 minutit

  • Vargne pilguheit Waldorfi väärtustesse

    Lastekirjanik Heljo Mänd on kirjutanud raamatu „Sammaldunud auto”, mille peategelase, 7-aastase Ole mõttemaailma kaudu saab aimu Waldorfi pedagoogika väärtushinnangutest. Mõni lugeja tunneb Olet juba Männi varasemast raamatust „Tuulehunt”, kus ta oli veel lasteaialaps. Nüüd aga sõidab esimese klassi poiss igal hommikul rongiga Nõmmelt Keilasse kooli.

    Raamat on kirjutatud Männile omaselt rahulikus, kuulamisele ning kaasa- ja edasimõtlemisele suunatud stiilis. Teost läbiv…

    Mari Klein
    2 minutit

  • Mustvee eesti gümnaasium: saatusekell tiksub

    Pole teada, mis saab edasi, kui Mustvee linna volikogu jääb oma kevadise otsuse juurde likvideerida Mustvee gümnaasium ja saata eesti õpilased Mustvee vene kooli (vt kommentaar „Eesti lapsed vene kooli?”, lk 2). Millised on väljavaated probleemile lahendus leida?

    Mustvee gümnaasiumi direktor Marianne Kivimurd-Tarelkina kinnitab, et kuivõrd volikogu tühistas oma kevadise otsuse, jätkab praegu Mustvees kaks gümnaasiumi, aga igal juhul…

    Karl Kello
    7 minutit
  • ,

    Sisearhitektid kaardistavad koolipõrandakatete seisukorra

    Eesti Sisearhitektide Liit (ESL) ja Lincona alustasid esmaspäeval üleriigilist uuringut, millega kaardistatakse oktoobriks Eesti haridusasutuste põrandakatete seisukord. Uuringus osalejate vahel loositakse välja kolm uut klassipõranda katet.

    Eesti Sisearhitektide Liidu juhatuse liikme Ivi-Els Schneideri sõnul ei ole Eesti õppeasutuste ergonoomikat ning materjalikasutust klassiruumis, kus lapsed suure osa oma ajast veedavad, eriti palju uuritud.

    „Kuna õppeasutuste kogu sisearhitektuurilise koosluse…

    2 minutit
  • ,

    Rahvusvähemuste pühapäevakoolide juhid ootavad koolitajat

    Integratsiooni ja migratsiooni sihtasutus Meie Inimesed (MISA) ootab pakkumisi hankekonkursile, millega otsitakse rahvusvähemuste pühapäevakoolide juhtidele ja õpetajatele sügiskooli ning täienduskoolituse korraldajat.

    Konkursi eesmärk on korraldada kahepäevane täienduskoolitus ja esmakordselt toimuv kolmepäevane sügiskool, et toetada paremal tasemel pühapäevakooliõpet. Kuna rahvusvähemuste pühapäevakoolides on keeleõpe õppetöös tähtsal kohal, on pühapäevakooli õpetajatele suunatud kahepäevase täiendkoolituse teemadeks seekord eri vanuses laste…

    2 minutit

  • Loovalt loovtöödest

    Kui mina Rocca al Mare koolimajja jõudsin, oli 8.b klassi loovtööde kaitsmine juba alanud. Laval suurel ekraanil oli parajasti operatsioonilaual 8.b klassi õpilane Jaan Eerik Planken ning järgmises kaadris avas kirurgi skalpell rindkere, kus tuksus süda. Jaani loovtööks oli õpetlik film „Süda” ning 3D-printeri abil valminud südame mudel.

    Juba paar aastat näeb põhikooli õppekava ette, et õpilastel tuleb 7. või 8. klassis valmistada…

    Victoria Parmas
    5 minutit

  • Oreli õnnistamine

    Gustav Adolfi gümnaasiumis avati ja õnnistati kooli aastapäeval, 6. juunil kaks orelit: 1905. aastal Inglismaal valmistatud Edington Priory Churchi orel Henry Jones & Sons ja 1957. aastal valmistatud Sibeliuse akadeemia harjutusorel Walker, annetused mõlemad. Henry Jonesi orel on Eestis esimene Inglise orel. Igati korras, kauni kõlaga väga väärikas pill. Inglise orelid erinevad Saksa ja Prantsuse orelitest kõla pehmuse ja pidulikkuse poolest.

    Orel gümnaasiumis….

    Karl Kello
    4 minutit

  • Muuseumid on harivad!

    Nädala eest oli Viimsi vabaõhumuuseumi rohumaale kogunenud muljetavaldav seltskond – värvilistes telkides ja ohtrate infost pakatavate paberitega lauakeste taga istusid valdavalt noored särasilmsed inimesed, siin-seal võis kohata oranžides kitlites teadlasi, teletorni rohelist maskotti Etit või koguni loodusmuuseumist „pagema pääsenud” karu ja jänest, kel reedeses palavuses oma paksudes vattides kindlasti eriti mugav ei olnud – kümned muuseumid olid tulnud kokku, et tutvustada oma…

    Mari Klein
    7 minutit

  • Karl Muru kasulikud kiiked kirjandusse

    Kirjastus Ilmamaa on kokku pannud kogumiku kirjandusteadlase ja -kriitiku Karl Muru kümmekonnast kirjutisest, mis ilmunud aastatel 1983–2012 ajakirjades Tuna, Keel ja Kirjandus, Looming ning eri kirjanikest kõnelevates teostes.

    Ühtaegu keelt, kirjandust ja ajalugu kätkev hariv raamatuke sobib lõimivaks lisalektüüriks kõigis neis ainetes. Siit leiab lisalugemist nii Underi- kui ka Alveri-, nii Visnapuu- kui ka Ristikivi-, nii Sütiste- kui ka Masingu-huviline,…

    Mari Klein
    3 minutit

  • Tee määrab inimese, kuniks jagub vett

    Kui kevade hakul jõudsid minuni kaks soome autori romaani – Emmi Itäranta „Vesi mäletab” ja Joel Haahtela „Täheselge, lumivalge”, mis värskelt eesti keelde tõlgitud, mõtlesin kirjutada neist kokku ühisloo põhjanaabrite kirjanduspõllu värsketest viljadest.

    Mõtlesin ülimalt naiivselt, nagu mulle alguses iga loetava reaga üha enam tundus. Sest mida ühist, peale autori rahvuse, saab olla loos, mis jutustab ulmeliselt fiktiivsest elust…

    Mari Klein
    4 minutit
  • ,

    Prantsusmaal tunnustati lasteraamatuid

    Sarnaselt meie Nukitsa auhinnaga anti mai lõpus Prantsusmaal välja lastekirjanduse auhind Livrentête, mille nominentide ja laureaatidegi seas oli eestlasilegi tuttavaid.

    11–13-aastaste ehk noorteromaani kategoorias võitis preemia hiljuti eesti keelde tõlgitud R. J. Palacio psühholoogilis-sotsiaalne romaan „Ime” (ilmunud kirjastuselt Hea Lugu), mis kõneleb sünnipäraselt moondunud näoga koolipoisi ja tema lähedaste elust, pidevast kurnavast tähelepanust, sallivusest ja sallimatusest, eneseületustest ja igatsusest normaalsuse…

    Mari Klein
    1 minut
  • ,

    Hispaanias ilmusid eesti muinasjutud

    Madridi kirjastus Xorki andis välja valimiku „Cuentos tradicionales estonios”, mis sisaldab 29 eesti muinasjuttu Hella Aarelaiu, Esther Bartolomé Ponsi ja Albert Lázaro-Tinauti tõlkes.

    Jüri Talveti koostatud raamatus on seitse juttu F. R. Kreutzwaldilt, kaheksa M. J. Eisenilt, üksteist J. Kunderilt ning lisaks kolm setu muinasjuttu. Sama muinasjutuvalimik, milles on tuntumatest juttudest näiteks „Suur Peeter ja Väike Peeter”, „Puulane ja tohtlane”, „Vaeslapse…

    Mari Klein
    1 minut
  • ,

    Kolm raamatut luuludest

    Luul jumalast

    Oxfordi evolutsioonibioloogi Richard Dawkinsi (1941) raamatu „The God Delusion” (Bantam Books 2006) eestikeelse tõlke pealkiri on „Luul jumalast” (Valgus 2011). „Luul” on eesti keele seletava sõnaraamatu kohaselt meditsiinitermin ja selle tähendus on haiguslik kujutlus, tegelikkusele mittevastav veendumuslik mõte.

    Luuludega on nii, et kellel need on, ei tea, et tal need on. Tema arust on tegemist reaalsusega ning luulud on hoopis nendel, kes…

    Ilmar Tomusk
    8 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Muuseumid korraldavad haridusmessi

    Reedel, 6. juunil kella 12–17 toimub Viimsi vabaõhumuuseumi õuel esimene Eesti muuseumihariduse mess „Aja võit”, millel osaleb üle 40 mäluasutuse, kes tutvustavad oma haridus- ja meelelahutusprogramme, elamuspakkumisi, õpivõimalusi ja muid põnevaid tegemisi. Sissepääs messile on tasuta!

    Messile on väga oodatud kõik õpetajad ja noortega tööd tegevad inimesed, et aidata neil täiendada õppetööd haridusprogrammide abil ning tuua nende kaudu õpilasi rohkem muuseumidesse.

    Kuna…

    2 minutit

  • Avastamisrõõmu Tallinna ajaloo varasalvest

    Eesti ajaloo lugemiku vajadust meie kirjandusturul pole tarvis lähemalt põhjendada, kirjutas 1924. a ilmunud esimese Eesti ajaloo lugemiku väljaandja Hans Kruus.

    Ning kuigi Eesti ajalugu laiemalt tutvustavaid publikatsioone ilmus ka hilisemal perioodil (näiteks „Eesti NSV ajaloo lugemik, I. Valitud dokumente ja materjale Eesti ajaloost”; 1960), jõuti Tallinna osas esimese selletaoliseni alles 90 aastat hiljem. Põhjusena, miks asi siiski lõpuks ette…

    Jaan Tamm
    6 minutit

  • Emakeeleõpetuse uus metoodika lähtub reaalsusest

    Äsja ilmus Eduko programmi toel õpik gümnaasiumi praktilise eesti keele kursuste metoodika kohta, autoriteks Tartu ülikooli emakeeleõpetuse didaktikud Triinu Laar, Karin Soodla, Kadri Sõrmus, Maigi Vija ja allakirjutanu. Õpik on mõeldud niihästi eesti keele ja kirjanduse õpetajaks õppijatele, alustavatele õpetajatele kui ka juba kogenutele, sest praktilise eesti keele õpetus ise on emakeeleõpetuses üsna uus suund – need…

    Martin Ehala
    4 minutit

  • Lugemis­memmed ja -taadid

    Tallinna ülikoolis peetud seminaril tutvustas Hanna Pöyliö Soomest Niilo Mäki instituudist vabatahtlike lugemisvanaemade-vanaisade projekti, mida veetakse Jyväskylas koos Mannerheimi lastekaitseliiduga.

    Kahe aasta jooksul (2012–2014) on leitud 74 eakat vabatahtlikku, kes on soovinud lugemisraskustega lastele toeks olla. Vanainimestele korraldati seminar, millel tutvustati töövõtteid, mida lastega lugemise juhendamisel kasutada, ning viidi nad kokku klassidega, kus õpetajad suunasid lugemisraskustega lapse vanainimesega üks ühele tegevusse. Loeti…

    Mare Müürsepp
    2 minutit
  • ,

    BLRT Eesti kõrgharidusmaastikul

    Mul oli n-ö õnn töötada Balti laevaremonditehase personalijuhi ja -direktorina kokku 12 aastat, 1997−2009. BLRT Grupp AS Kopli poolsaare tipus, kus asub trammi lõpp-peatus, on tavaeestlase jaoks vähetuntud ja natuke müstiline suur tööstusettevõte. Tehases öeldi isegi, et kui BLRT-s on nohu, siis Toompeal aevastatakse – see on vene vanasõna vabatõlge.

    Ei ole midagi praktilisemat heast akadeemilisest loengust

    Tallinna polütehnilises instituudis lõpetati 1970….

    Heinart Puhkim
    7 minutit

  • Pere ja õpetajate koostöö lapse lugema hakkamise teel

    Lapsed hakkavad lugema erinevalt: kui lapse lugemise tee on sujuv, on ta rõõmuks vanematele ja õpetajale. Kui aga enne kooli või koolis tekivad lugemisprobleemid, võib see olla peavaluks nii lapsevanematele kui ka õpetajale. Siin tuleb mängu omavaheline koostöö, mis aitaks perel näha lapse arengut laiemalt. Õpetaja roll nõustajana on määrav, sest lapsevanemad ei pruugi teada, kuidas…

    Maili Liinev
    6 minutit
  • ,

    Muuseumiöö heliloojate Kappide majamuuseumis

    Tänavuse muuseumiöö teema oli „Öös on tähti” ja sellest võttis osa 84 000 inimest, mis on kõigi aegade publikurekord. Kuuendat korda toimunud muuseumiööl lõi kaasa üle 130 muuseumi, lisaks paljud arhiivid, näitusepaigad, kirikud ja ajalooseltsid.

    Muuseumiöö tänavune teema inspireeris muuseume kokku panema põnevaid ööprogramme taeva- ja sporditähtede, kirja-, muusika- ja filmitähtede teemal, mitmel pool valiti koos publikuga kollektsioonidest välja…

    Raivo Juurak
    2 minutit

  • Aabits, mis õpetab armastama ja hoolima

    Lastekirjanik Siiri Laidla, klassiõpetajate Küllike Kütimetsa ja Mare Küti ning kunstnike Leo Lätti ja Mariann Joa värske aabits Künnimehe kirjastuselt väärib tähelepanu mitte ainult tehnilise ülesehituse, vaid ka sisuliste väärtus­hinnangute poolest.

    Verivärske värviline aabits algab toredate lapsesõbralike värssidega, nagu: Meie vahva vanaisa / on nii toimekas ja visa. / Aga meie vanaema / on ka nooruslik ja kena. / Koos…

    Mari Klein
    4 minutit
    1 kommentaar
Õpetajate Leht