Varia

  • ,

    Mõistan, kui raske on võõras keeles õppida

    „Kuna eestikeelsed õpikud on vene lastele liiga keerulises keeles, teen neile kõik õppematerjalid ise,” ütleb Kaire Roosimäe, kes õpetab teist aastat loodusaineid Kohtla-Järve Ahtme gümnaasiumi keelekümblusklassidele.

    Kui Kaire Roosimäe kolme aasta eest Tartu ülikooli loodusteaduslike ainete bakalaureuseõppe järel magistrantuuri astus, soovis ta kohe väga klassi ees jõudu proovida. Hakkas saatma CV-sid, vaatamata, kus kool asub. Algul ei võtnud keegi…

    Sirje Pärismaa
    7 minutit
  • , ,

    Tartu Hansa kooli õpilased olid edukad rahvusvahelisel eksliibriste võistlusel

    Kaks Tartu Hansa kooli õpilast käisid oktoobri alguses Eestit esindamas Slovakkias Hlohovecis – rahvusvahelisel eksliibriste loomise võistluse autasustamistseremoonial.

    „UNESCO egiidi all toimunud 15. eksliibriste loomise võistluse tulemus oli meie jaoks eriti särav, sest Eestisse tuli kaks auhinnalist kohta ja kutset auhinnatseremooniale esindama Eestit  Hlohoveci linnas, Slovakkias 1.–3. oktoobril 2015,” ütles Tartu Hansa kooli…

    2 minutit

  • Elukestev õpe: mida pikem, seda parem

    Täienduskoolituse hooaeg on täishooga lahti läinud. Elukestva õppe kohta on ka rahvatarkusel oma sõna öelda, nimelt et inimene õpib, kuni elab, ja alles haua ääre peal saab targaks – kuid hilja juba: „Havva veere pääl saat targas, aga sis om hilda.” Variant: „Ega enne targas ei saa, kui kaits kätt om rindu pääl.” Vanasõnad paigutuvad seega üsna täpselt praegu…

    Karl Kello
    6 minutit
  • ,

    Meenutame kaht koolimeest – maateaduse õpetajat

    Tänapäeval koostavad gümnaasiumi ja põhikooli õpikuid ülikoolide dotsendid või professorid. Tavaliselt on nende haridustee kulgenud gümnaasiumist kohe ülikooli. Nad ei ole varem pedagoogina töötanud. Seetõttu puudub neil õpikut koostades isiklik pedagoogiline kogemus. See kajastub ka väljaantava õpiku sisus ja laadis. Enne Teist maailmasõda oli olukord teistsugune. Tunnustatud dotsendiks või professoriks said need, kes olid aastaid töötanud üldhariduskoolis…

    2 minutit

  • Jälle need mõisakoolid

    Vastu suve andsin Õpetajate Lehe veergudel ülevaate Mõisakoolide programmist. Meil on 13. novembril ees veel üks suur ettevõtmine – konverents „Maakooli võimalus”. Värskelt restaureeritud Vääna mõisakoolis toimuva konverentsi kava kokku pannes oleme lähtunud sellest,mis meid, programmi elluviijaid, kes me ei ole igapäevaselt koolieluga seotud muidu kui riigi kodanike ja lapsevanematena on kõige enam puudutanud.

    Eesti haridussüsteem toimib viimasel kümnendil nn exceli tabeli…

    Riin Alatalu
    3 minutit
  • ,

    „Üks liige” raamatust – mida ja keda mäletada komsomoliajast Eestis?

    TOOMAS ALATALU

    ajaloolane

    Kuniks asjaosalised veel ise elus, tasub alati nendega ka rääkida, selle asemel et iga varem ilmunud kirjatükki jäägitult uskuda.

    Kuna olen hingelt õpetaja ja eluaeg nautinud just noorte harimist, hakkas mulle kohe silma pretensioonika pealkirjaga raamat „Noorsootöö Eestis 19. sajandi keskpaigast kuni 21. sajandi esimese kümnendi lõpuni. Ajalooline ülevaade”. Valminud on see Eesti…

    7 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Keeleabi emakeeleõpetajatele

    Septembri viimastel päevadel tegi hulk emakeeleõpetajaid oma tundidest poppi, vähemalt nii võis paista nende õpilastele ja kolleegidele. Ega tegelikult ikka teinud küll. Puudumine oli täiesti põhjendatud, isegi tõend anti kaasa.

    Tallinnas Roosikrantsi tänaval eesti keele instituudi kolmanda korruse saalis, kuhu emakeeleõpetajad juba kaheksandat korda kogunesid, oli 29. septembril vaba kohta keeruline leida. Koolituse eestvedaja, eesti keele instituudi vanemkeelekorraldaja Sirje Mäearu sõnul on…

    Mari Klein
    8 minutit
    1 kommentaar

  • Laulva revolutsiooni peaproov

    Tarmo Vahteri sissevaade kuulub Eesti lähiajaloo vahendamise teise lainesse. Esimest lainet suunasid ajaloolastest poliitikud, kel oli möödanikult süütuse röövimisega kibekiire. Ajalugu löödi valimisvõitluses poliitiliseks kapitaliks. Sissevaadete teise laine kujundasid järgmistel kümnenditel ajakirjanike paljastustaotluslikud kompilatsioonid. Ajaloolase kutseteadlikud ja vähesed uurimused, nagu Miili ning Loki väitekirjad või Arjakase monograafiad, üldjuhul n-ö laia lugejani ei jõua. Õnneks leidub ajaloolaste jäetud vaakumit täitnute seas ka…

    Rein Ruutsoo
    6 minutit

  • Muuseumifestival „Avatud mänguväljad“

    Koolivaheajal 17.–25. oktoobrini on muuseumid avatud õppimiseks ja vaba aja veetmiseks.

    ICOM-i definitsiooni järgi muuseum kogub, konserveerib, uurib, vahendab ja eksponeerib inimese ja tema elukeskkonnaga seotud materiaalset ja immateriaalset pärandit õppimise, hariduse ja elamuse saamise eesmärgil.

    Seega on vaja lahti saada eelarvamustest, nagu oleks muuseumid haudvaiksed rangete reeglitega hämarad varakambrid. Ja suhtumine ongi muutunud. Me näeme tänapäeval muuseumides tihti neidsamu…

    Jelena Tšekulajeva
    5 minutit
  • ,

    Digimaailm on jõudnud ka raamatukokku

    Digimaailm on põhjalikult muutnud meie info kasutamise viisi ja harjumusi. Trükitud raamatugi puhul tekib vahel tahtmine kasutada sõna- või fraasiotsingut, et kummitama jäänud lõik taas üles leida. Juhtub sedagi, et laps lohistab lehekülje pööramiseks näppu üle lehekülje.

    Seadused lähevad toimunud muutustega kaasa. Seni kehtiva sundeksemplari seaduse kohaselt on rahvuskultuuri seisukohalt olulised kogumise objektid trükised, auvised ja elektroonilised teavikud. Uue seadusega…

    Ülle Talihärm
    5 minutit
  • ,
    Peruust Sinimägedesse õpetajaks

    Peruust Sinimägedesse õpetajaks

    „Oleksin pidanud filmima oma sõprade nägusid, kui ütlesin, et lähen Narva kanti õpetajaks. Ei teagi, kumb fakt neid rohkem šokeeris,”…

    Sirje Pärismaa
    8 minutit

  • Õpilase kummardus õpetajale

    Lõikuskuu lõpul sai 80-aastaseks haridusfilosoof ja ühiskonnategelane Ülo Vooglaid. Väga suuri pidustusi sel puhul ei peetud, aga ühelt poolt suuresti tänu Raplamaa rahvale ja teisalt oma õpetajat austavale õpilasele sai riiul ühe väärt raamatu võrra pikemaks küll.

    Nimelt kogus Vooglaiu õpilane Ivar Tröner kokku auväärse professori mõtisklused, mis sobivad lugemiseks kõigile – et igaüks leiab sellest teosest mõne killukese, mis just teda…

    Mari Klein
    3 minutit

  • Värske aabits

    Meie aabitsate suurde ja loodetavasti sõbralikku perre on ilmunud uustulnuk. Kodavere murraku uurija Eevi Treial ja Liivi muuseumi juhataja, semiootik ja lastekirjanduse uurija Mari Niitra on koos kunstnik Pusaga koostanud Kodavere aabitsa ehk siis murdekeeli uavitsa.

    HTM-i õpikute kohta käiv määrus lubab aabitsaks nimetada vaid kogu esimese klassi esimese poolaasta materjali sisaldavat õpikut (mis on muidugi rumalasti piirav ja samas õpikukultuuri arengut takistav määratlus).

    Samas…

    Mare Müürsepp
    2 minutit
  • ,
    Seletuskiri õpetajatele: miks minust ei saanud karu-uurijat

    Seletuskiri õpetajatele: miks minust ei saanud karu-uurijat

    Võililled olid juba peast halliks läinud, kui helistati Õpetajate Lehest ja paluti vihmastel puhkusepäevadel voolida…

    Rainer Kerge
    8 minutit
  • ,

    Millest kirjutab 2. oktoobri Õpetajate Leht?

    Õpetajate auhinnagala „Eestimaa õpib ja tänab”

    3. oktoobril ETV otseülekande vahendusel tuhandetesse kodudesse jõudva õpetajate auhinnagala „Eestimaa õpib ja tänab” õhtujuhina astub koos näitleja Andrus Vaarikuga üles koorijuht ja Tallinna 21. kooli muusikaõpetaja Lydia Rahula, kes mullu võttis samal laval vastu aasta põhikooliõpetaja tiitli.

    Isoleeritud õpetaja

    Raivo Juurak annab ülevaate õpetajahariduse üleeuroopalisel hariduskonverentsil Iirimaal Dublinis räägitust. Konverentsil rõhutati, et Euroopa Liidu…

    4 minutit
  • , ,

    TLÜ-s avati digiteerimiskeskus ja uus e-raamatukogu

    Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi avas reedel Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu digiteerimiskeskuse, kus praeguseks on kokku digiteeritud ligi miljon lehekülge. Kui keskusse tavainimene reaalselt ligi ei pääse, siis sealse töö vilju saab igaüks nautida värskest e‑raamatukogust ETERA.

    Estonia puiestee maja kuuendal korrusel asuvas valgusküllases digiteerimiskeskuses on kaks suurt tipptehnoloogilist masinat. Üks neist täisautomaatne, teine vajab abilist. Digiteerimiskeskuse digiteerija Hendrik…

    Mari Klein
    3 minutit
  • ,

    Ohtlikud raamatud Ameerika kultuurisõdades

    Ajal, kui Eestis arutletakse tuliselt arvamusvabaduse piiride üle, on sõna jõud löönud laineid ka USA kõrgharidusmaastikul.

    Nimelt lahvatas õppeaasta algul Duke’i ülikoolis skandaal, mille ajend oli Alison Bechdeli graafiline romaan (maakeeli koomiks) „Tore kodu” (Fun Home). Tegu oli soovitusliku kirjandusega rebastele, kes, sõltumata erialast, pidid aasta esimesel õppenädalal äsja MacArthuri „geeniusegrandi” võitnud Bechdeli loomingu üle väikestes seminarides arutlema. Bechdeli…

    Aro Velmet
    5 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Suvine saak lasteraamaturannast

    Kuigi suvi on Maarjamaal valdavalt puhkamise aeg, on viimastel kuudel tulnud raamatusõprade rõõmuks välja hulk uusi toredaid laste- ja noorteraamatuid nii kodu- kui ka välismaistelt autoritelt.

    Kodumaised klassikud

    Alustada tasub juba kodumaisteks klassikuteks kujunenud lastekirjanikest ning mainida nii Heljo Männi Ole lugude kolmandat osa „Tee tarkuseteradega” kui ka Aino Perviku jutukogu „Jääpurikas, murelik piim ja teised tüübid”, mis mõlemad viivad lapse vanameisterlikult…

    Mari Klein
    16 minutit

  • Õpetajate Leht vs Nõukogude Õpetaja

    Üks pingelisemaid perioode eesti kooli ja seega ka Õpetajate Lehe ajaloos oli aasta 1950. Suurema osa oma ajaloost on Õpetajate Leht ilmunud Nõukogude Õpetaja nime all. Elu on niisugune. Ja võimalik, et see ongi ajalugu.

    75 aastat tagasi, 25. oktoobril 1940 ilmunud esimesest Nõukogude Õpetajast oli lugeda, et „vastutusrikas haridustööline, kes üleeile oli kulakute muigealune koolmeister ja keda eile taheti…

    Karl Kello
    7 minutit
  • ,

    Lühikesed lood pika jutu asemel

    Värskest jutukogust „Õpetaja Albert” selgub, et hea õpetaja peab tegema klassi ees teatrit ehk rohkemgi, kui end sisuliselt tunniks ette valmistama. Kui õpetaja tahab, et õpilased temast aru saaksid, peab ta rääkima ja käituma nii, et teda mõistaks ka seitsmeaastane laps.

    Aga artikli pealkirjast – sellist peakirja kannab siinkirjutaja täht-tähelise nimekaimu üks jutt paljudest, mis on koondatud tänavu ilmunud raamatusse „Õpetaja…

    Heiki Raudla
    4 minutit
Õpetajate Leht