$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Varia

  • ,

    Vanameistri pärand sai kaante vahele

    „Sipsik, Naksitrallid, Krõll, Nublu, Aatomik, Nukitsamees, Kunksmoor, Ponts-Ontsu, Pokud, Pintselsabad, Kadri, Arabella, Agu Sihvka … ,” kui lastekirjanduse keskuse juht Triin Soone värske galerii avamisel ja raamatu esitlusel Edgar Valteri loodud tegelaskujusid loetles, tundus, et see nimekiri ei lõppegi ning eesti lastekirjandusest kedagi nimetamata ei jäägi.

    Nüüd, kui Valteri looming lisaks galeriile ka uhkete kõvade kaante vahele kokku on kogutud,…

    Mari Klein
    3 minutit

  • Alustame aabitsaga – või alustame lapsest

    Nädalatagusel Eesti lugemisühingu konverentsil „Alustame aabitsaga” tegid – vastupidiselt pealkirjas püstitatud ootustele – ilma hoopis need esinejad, kes ei rääkinud aabitsast. Nad tõestasid, et last õpetatakse lugema selliste vahendite ja meetodite abil, mis eeldavad lapse enese aktiivset osalust, julgustavad last ennast väljendama, oma kuulamis- ja vaatamiskogemust sõnastama ja oma arusaamist selgitama.

    Rõõm on tõdeda, et avalikkuse ette jõuab üha…

    Mare Müürsepp
    6 minutit
  • ,

    Edgar Valteri pärand leidis väärilise paiga

    Esmapäeval, 12. mail avati Eesti lastekirjanduse keskuses Edgar Valteri galerii, mis pakub äratundmisrõõmu suurtele ja lustimist väikestele.

    Interaktiivses galeriis hõljub ühtaegu nii loodushõngu kui leidub ka võimalusi nüüdisaegseks nokitsemiseks. Ühes nurgas on suur lameekraan filmidega vanameistri loomingust ja isikust, teises puust pokukoda, kus puupakul istudes saab kuulata loodushääli. Kolmandas seinas on kapike, mille uste taga peitub hulk pilte ja…

    2 minutit

  • Kui palju on vaja salapära loomiseks ja kadumiseks?

    Noored kunstnikud Henri Hütt ja Sander Põllu panevad VAT Teatris näitekunsti algtõed proovile.

    Laval hakkab toimuma palju ruumimaagiat, kirjeldab Henri Hütt. Seal tegutsevad valgus kui tegelane, telekad kui karakterid, kõlarid kui muusikaedastajad, ning neil kõigil on sama tähtis roll nagu tavaliselt näitlejal. Tanel Saar on laval, kuid mitte päris harjumuspärases näitleja rollis …

    Nimelt lavastavad Henri Hütt ning Sander…

    Meeli Parijõgi
    6 minutit

  • Suur väike protsendiraamat

    Koolimatemaatika üks igavesi valulapsi on protsendiõpetus. See on teema, mille selgekssaamise vajadus igapäevaelust on kõigile ilmselge, kuid mis vaatamata õpetajate pingutustele kipub paljudele õpilastele probleeme valmistavat. Ses mõttes on kirjastuse Maurus väljaandena hiljuti ilmunud Regina Reinupi „Väike protsendiraamat“ igati teretulnud lugemismaterjal.

    Kogenud matemaatikaõpetaja pakub selles värske ja huvitava metoodilise käsitluse protsentidest ja nende arvutamisest.

    Raamatul on kindlasti mitu sihtrühma. Autor ise ütleb nii:…

    Vilve Lepik
    2 minutit

  • „Ihusilmaga” nähtud maailm Anne Prangeli sulest

    Koredakoeline hall raamatukaas (kujundaja Jaan Rõõmus) mitmetimõistetavalt lahku kirjutatud pealkirjaga „Ihu silm aga” ei peta ootusi: lugejale avaneb jahe illusioonideta maailm, milles on varjatud võimalikkus. Tegu on Põlva kunstikooli õpetaja ja direktori Anne Prangeli kolmanda luulekoguga.

    Lisaks reaalselt olemasolevale jääb inimese ellu ikka mingi „aga”, mis vajab mõistmist. Tiitellehelt leiab silma ristlõike anatoomiliselt täpse joonise, mis mõjub isegi…

    Maia Punak
    5 minutit

  • Ajalooõpetajate tegemised said raamatuks

    Märtsis esitleti Tartus Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi (EAÜS) 20. aastapäevale pühendatud kogumikku „Kakskümmend aastat Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi“, mis sisaldab seltsiga seotud 40 inimese meenutusi ja lugusid ning on järg kümne aasta tagusele kogumikule „Kümme aastat Eesti Ajalooõpetajate Seltsi“.

    Liis Reieri ja Indrek Riigori koostatud kogumiku eesmärk oli talletada seltsi ajalugu aastatel 2003–2013. Kogumikus antakse ülevaade seltsi egiidi…

    Indrek Riigor
    2 minutit
  • ,

    Unistades aprikoosidest

    Christi Sepp räägib oma neljast õpetaja-aastast Krimmis.

    „Esimesel aastal ootasin väga aprikooside õitsemist. Olin varem Kesk-Aasias käinud ja näinud õitsvaid virsikuid,” räägib Krimmis Aleksandrovka keskkoolis neli aastat lastele eesti keelt ja kultuuri õpetanud Christi Sepp. „Kooli- ja igapäevaelust ootasin aga hullemat, kui see oli. Kool nagu üks maakool ikka, ainult väga ilusa õuega, külas elu nagu meil 40 aastat tagasi.”

    Millised olid esimesed muljed,…

    Victoria Parmas
    9 minutit
  • ,

    Kuidas paistab mets lastekirjanduse aknast?

    Mets on üks levinumaid kujundeid lastekirjanduses ja annab mõista, et me ei ole veel linnastunud. Aga vaadates lastekirjanduse metsa läbi sajandi, võib leida, et toimunud on muutusi.

    Mida mõista sõna „mets” all? Kultuuriliselt oleme metsarahvas, metsast pärit, oleme metsa pidanud oma eksistentsiks vajalikuks. Ants Viires ütleb, et tänapäeval on mets peamiselt puhkuse, ajaviite, seene- ja marjakoht, jahikoht. Iseenesest tundub,…

    Triin Lees
    8 minutit
  • ,

    Tallinna Südalinna kool kutsus lapsi lugema

    15. aprillil pandi Tallinna Südalinna koolis alus uuele traditsioonile. Toimus ülelinnaline 1. ja 2. klasside lugemisvõistlus „Ladus lugeja 2014”, millest võttis osa 70 õpilast 20-st Tallinna koolist, võrdselt poisse ja tüdrukuid.

    Tervituskõnes ütles direktor Veiko Rohunurm, et kool on liitunud rahvusvahelise URBACT Prevent projektiga, mille üks väljund on lugemise propageerimine laste seas. Tallinna Südalinna koolis pannakse lugemisele suurt rõhku:…

    2 minutit
  • , ,

    Tartus saab näha fotosid kirjanikest

    Tartu kunstimajas avati Eesti Kultuuriloolise Arhiivi (EKLA) 85. sünnipäeva puhul Eesti kirjandusmuuseumi fotograafi Alar Madissoni fotonäitus „Pooltund kirjanikuga”, millel saab näha 180 kirjanikku, tõlkijat, kriitikut ja kirjandusuurijat.

    Näitusel on 167 fotot, mis võetud üles aastatel 2001-2013. Tegu on osaga kultuuriloolise arhiivi ajalooliselt välja kujunenud fotokogust. EKLA fotokogu oleks võimaldanud kaks korda suurema mahuga autorinäituse tegemise, kuid ruum seadis oma piirid,…

    2 minutit
  • ,

    Biblioteraapia ja raamatukoer

    Möödunud nädalal Tallinna raamatumessi käigus toimunud Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorumil, mis tänavu keskendus laste lugemisele, kõneldi nii raamatutest ja raamatukogudest kui ka kirjandusravist ja koertest.

    Kui mõisted „bibliograafia” ja „bibliofiilia” on kirjandussõpradele hästi tuntud, siis „biblioteraapia” võib panna kõrvu kikitama. Õigekeelsussõnastiku kohaselt on see maakeeles lihtsalt „kirjandusravi”. Leedu psühholoog Veronika Mudėnaitė on sealses laste ja noorte päevakeskuses „Meie Koduke” võtnud ette sellega…

    Mari Klein
    4 minutit
  • ,

    Laste lemmikkirjanik on Ilmar Tomusk

    Tallinna raamatumessil kuulutati välja tänavune Nukitsa preemia laureaat. Konkursi võitjaks kuulutati Ilmar Tomusk, kelle kriminalistide sari kogus ligi 900 häält. Kokku osales 117 kirjanikku ning hääletas üle 8000 lapse.

    Palju õnne, Ilmar Tomusk. Kas preemia tuli üllatusena?

    Preemia tuli tõesti üllatusena. Nagu meie lastekirjanduse uurijad on öelnud, on lastekirjanduses praegu väga head ajad ja häid lastekirjanikke on palju. Ma ise arvasin,…

    Mari Klein
    4 minutit
  • ,

    Teadusraamat väljub kaante vahelt

    Tänane lastekirjandus on rikas aimeraamatute poolest – sajad pildi- ja faktirikkad teosed loomadest, tehnikast, keskkonnast, tervisest väärivad koolilugemises senisest märksa olulisemat kohta. Mõnigi asi saab aimeraamatust varem ja paremini selgeks kui kooliõpikust, kas või sellepärast, et ühele teemale on pühendatud kogu raamat.

    Raamat loetud, ja siis? Eesti lugemisühingu selleaastane projekt „Teadusraamat annab teada” kutsus lapsi koostama aimeraamatu soovitust video, slaidide või…

    Mare Müürsepp
    4 minutit

  • Haltuuramaiguline „Matemaatika õhtuõpik”

    Ootasin suure uudishimu ja huviga paljureklaamitud „Matemaatika õhtuõpiku” ilmumist. On tervitatav ja tore, kui matemaatikakirjandust ilmub ja kui see veel uudset käsitlust pakub. Lugenud ilmunud „Õhtuõpikut”, pettusin aga kiiresti. Miks? Ühe lausega võiks põhjust väljendada nii: läbimõtlematu ainekäsitlus ja toimetamata tekst.

    Olen pea veendunud, et „Õhtu­õpikut” pole ei retsenseeritud ega redigeeritud. Ei usu, et õpikule positiivse hinnangu andjad on…

    Kalju Kallaste
    3 minutit
    7 kommentaari
  • ,

    Eesti soost feldmarssalid (?)

    Varemarvatust palju suurem osa siinsest põlisaadlist oli algselt etnilist eesti päritolu ja lihtsalt saksastus aja jooksul, kuid täiesti veekindlalt pole seda enamasti võimalik tõestada, on võimalik vaid tõenäosusele osutada.

    Esitlesin läinud nädalal Tallinna raamatumessil oma äsjailmunud raamatut „Eesti feldmarssalid”. Selline pealkiri on muidugi tahtlikult veidi provokatiivne või vähemalt küsimusi tekitav, ja kerkiski teema esitlusel üles. Et kuidas siis ikkagi Eesti feldmarssalid, kui…

    Andres Adamson
    8 minutit
  • , ,

    Gümnasiste oodatakse kirjandusteemalisele mälumängule

    Eesti kirjanike muuseumide ühing kuulutas välja eesti kirjanduse teemalise mälumängu põhikooli- ja gümnaasiumiõpilastele.

    Tammsaare muuseumi juhataja Maarja Vaino sõnul kestab mälumäng 8. aprillini ning eriti on osalema oodatud gümnasistid, keda praegu on võistlejate seas vähem kui põhikooliõpilasi.

    Võistluse esimene voor on internetipõhine ning selles tuleb aja peale vastata 30 küsimusele. Kümme neljaliikmelist võistkonda pääseb edasi finaali, mis toimub…

    1 minut
    1 kommentaar

  • Värvikas maailm – Venemaast Lõuna-Koreani

    Kui David Vseviov hakkas eelmisel kevadel United Press Globalile sarja „Colourful World” käigus kirjutama koolis kasutatavat teaberaamatut Venemaast, ei olnud tal aimugi, millised pilved maailmapoliitika taevast raamatu esitlemise ajal varjutavad.

    Ometi võttis ta juba siis hoiaku püüda raamatus poliitikast ja ajaloo keerdkäikudest tasakesi ja rahulikult mööda minna ning koguda kokku kõik positiivne, mida naaberriigi kultuur pakkuda võib: Amuuri tiigrist…

    Mari Klein
    6 minutit

  • Ajalooline pilguheit koolipoisi hinge

    Salingeri „Kuristik rukkis” on olnud kohustuslikes ja soovituslikes nimekirjades aastakümneid, mistõttu on teos raamatukogudes sageli kapsaks loetud. Nii et säärase maailmaklassika kordustrükk oli kirjastusel Hea Lugu üks kiiduväärt mõte.

    Eelnimetatud põhjusel ei ole ilmselt naljalt haritud inimest, kes sellest raamatust midagi ei teaks, nii et seda arvustama ja ümber jutustama hakata poleks just väga mõistlik. Küll aga tasub sääraseid, kooliaegseid…

    Mari Klein
    2 minutit
  • , ,

    TLÜ kirjandusauhinna said Vassenin, Feldberg ja Tamm

    Märtsi teisel poolel andis Tallinna ülikooli rektor Tiit Land üle TLÜ kirjanduspreemiad, mille pälvisid tänavu Mariliin Vassenin (algupärase ilukirjanduse kategoorias luulekogu „Horror vacui” eest), Elli Feldberg (ilukirjandusliku tõlke kategoorias teose „Meel ongi Buddha. Mazu jutlused ja ütlused” tõlke eest) ning Marek Tamm (eriauhind 2013. aastal ilmunud „Keskaja kirjanduse antoloogia I” koostamise eest).

    TLÜ kirjandusauhinna eesmärk on tunnustada eesti…

    1 minut
  • , ,

    Parim kõrgkooliõpik on „Inimese anatoomia”

    2013. aasta parimaks kõrgkooli­õpikuks tunnistati Arne Lepa „Inimese anatoomia”, mille on välja andnud Tartu ülikooli kirjastus.  

    Parima õpiku valisid välja riikliku programmi „Eestikeelsed kõrgkooliõpikud 2013−2017” ekspertkomisjonid ja programmi  juhtkomitee. Konkurssi parima eestikeelse kõrgkooli­õpiku väljaselgitamiseks korraldatakse HTM-i eestvedamisel alates 2010. aastast, mil parimateks tunnistati Ain Raali „Farmakognoosia” (TÜ kirjastus) ja „Eesti kooli ajalugu”. 2. köide.

    2011. aastal läks auhind…

    1 minut
  • ,

    Kas poisse tuleks tukast sugeda?

    PISA testi põhjal on meie tüdrukute ja poiste lugemisoskuse vahe enam kui ühe kooliaasta jagu (44 punkti). Kas ja kuidas lõhet vähendada?

    Poiste ja tüdrukute lugemisoskuse vahel on käärid teisteski riides: Soomes koguni 62 punkti ning viie parema tulemuse saavutanud riikidel 23−32 punkti. OECD keskmine on 38. Teadlaste arvates on kolm põhjust. Esiteks, poiste ja tüdrukute aju struktuur ja funktsioneerimine olevat…

    Sirje Pärismaa
    6 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Loovuspõhine õpe Eesti moodi

    Kuidas valmistada lapsi ette tulemaks toime kiirete ja tundmatute (tehnoloogiliste) muudatustega? Peamiseks võimaluseks peetakse loovuse arendamist kõigis kooliastmetes: harjutada õppeprotsessis uute ideede, esemete, teooriate väljamõtlemist.

    Kuniks töötatakse välja uusi pedagoogilisi mudeleid, mis üheaegselt toetaksid õpetajate ja õpilaste loova potentsiaali arendamist ning akadeemilist õppetegevust, tuleb meil oma tarkuse, kogemuste ja entusiasmi toel tabada igapäevases õppetegevuses kaks kärbest korraga: omandada teadmisi ja arendada…

    Eda Heinla
    7 minutit
    2 kommentaari
  • ,

    Maruline õpetajate rahvatantsufestival Väike-Maarjas

    „Õpetajat on ikka Eestis maa soolaks peetud. Seda austavat ülesannet ei anta talle aga siis, kui ta piirdub pelgalt ainult oma aine õpetamisega koolitunnis, vaid juhul, kui ta suudab endast rohkem anda: käib laulmas, tantsimas, juhatab näiteringi, orkestrit, ansamblit, koori või tantsurühma. Ka tantsivad õpetajad on väärt, et kord aastas välja tulla oma kodukooli seinte vahelt,…

    Merle Kiigemaa
    3 minutit
Õpetajate Leht