$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Varia

  • Tallinna raamatumess tuleb koos õpetajate ja lastekirjandusega

    Nädala pärast kihab rahvusraamatukogu raamatuhuvilistest, sest seal toimub aasta üks suurimaid kirjandussündmusi. 3.–5. aprillini aset leidev Tallinna raamatumess koondab tänavu oma mütsi alla mitu tähtsat ettevõtmist, sealhulgas emakeeleõpetajate kevadpäevad ning lastekirjanduse foorumi, aga ka ohtralt kohtumisi kirjanikega ja raamatuesitlusi.

    Kui möödunud aastal esmakordselt peetud Balti- ja Põhjamaade kirjandusfoorum keskendus rahvuskirjandusele, siis tänavune kannab pealkirja „Kas laps…

    Mari Klein
    3 minutit

  • Teatrikuul koos eesti kirjanikega

    Lydia Koidula 170. ja F. R. Kreutz­waldi 210. sünniaastapäevaks valminud, 2013. a juulis Pärnus esietendunud, Koidula-lavastus on avastuslik mitmes mõttes – seda nii lavastajakontseptsioonilt kui ka kirjandusloolise „maardlalikkuse” poolest. Just nimelt „maardlalikkuse”, sest kuidas teisiti nimetada Koidula seni varju jäänud olemuslike kihtide nähtavale toomist. „Alguses oli sõna” – kehtib ka Viru lauliku ja Koidula lavastuse puhul.

    Teistmoodi Koidula

    Nielseni lavastusest leiame tütarlapseliku…

    Livia Viitol
    7 minutit
  • ,

    Emakeelepäeva tähistati nii kodu- kui ka välismaal

    14. märtsil tähistati emakeelepäeva nii kodu- kui ka välismaal mitmesuguste ettevõtmistega, etteütlusest regilaulu laulmiseni. E-etteütlus tegi osalejarekordi Emakeelepäeva üks tähtsündmusi on Eestis juba seitse aastat olnud e-etteütlus Vikerraadios. Kui eelmisel aastal oli sellel osalejaid 2910, siis tänavu kogus e-etteütlus rekordilised 4319 kirjutajat.

    Etteütluse tekst oli mullusest aga keerulisem, mida tõendas see, et mulluse 37 puhta töö asemel laekus…

    15 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Kolmas tee: Seto kristlus

    Tuhat aastat tagasi Kesk-Aasias vermitud ja kaugesse Eestisse jõudnud hõbemüntidel oleks rääkida üht koma teist, kui nad seda vaid suudaksid. Käsitledes Eesti muinaskristluse temaatikat, oleme ka Õpetajate Lehes sedastanud, et ristiusk võis jõuda / pidi jõudma Eestisse enne n-ö ametlikku kristianiseerimist Iiri misjoni kaudu ja/või viikingite vahendusel otseteed Bütsantsist.

    Aga on ka kolmas otsetee ristiusu n-ö maaletoomiseks: nimelt jätkasid setod aastatuhandevahetusel läbikäimist…

    7 minutit
    2 kommentaari
  • ,

    Kuusakoski kogus õpilastelt üle 750 000 küünlaümbrise

    Reedel, 14. märtsil andis Eesti suurim jäätmekäitleja Kuusakoski üle auhinnad alumiiniumist küünlaümbriste kogumisaktsiooni „Küünlaümbriste jaht” tublimatele osalejatele. Kolme kuu jooksul koguti kokku üle 750 000 küünlaümbrise kogukaaluga rohkem kui üks tonn.

    Peaauhinna, priipääsme KalevSpa Veekeskusesse pälvisid Kilingi-Nõmme gümnaasiumi 4. b klass ja Oru Põhikooli 6. klass. Üldarvestusliku võitja Kilingi-Nõmme gümnaasiumi õpilased kogusid kokku tervelt 15 840 küünlaümbrist…

    2 minutit

  • Tallinna 1944. aasta märtsi­pommitamise meenutuseks

    Tõenäoliselt esindan ma viimast aastakäiku, keda instrueeriti esimeses klassis kasutama gaasimaski ja käituma õhuhäire korral. Meenutus seda imiteeriva helindi kimedast kisast tekitab senini võikalt iiveldamaajava tunde, olgugi et seda heli reaalselt kunagi kuulma ei pidanud. Suur õnn, et ei pidanud.

    Ometi on meie hulgas veel neid, kes pidid – 1944. aasta 9. märtsil, mil Tallinn elas üle oma ajaloo…

    Mari Klein
    2 minutit
  • ,

    Eesti lapsed said uue imekauni aabitsa

    Mis sobiks ühte emakeelepäeva lehte paremini kui aabits. Ja nagu tellitult esitletigi möödunud nädalal Viru keskuse Rahva Raamatus uhket trükisooja aabitsat, mille võiks selle autorite, Viivi Luige ja Epp Maria Kokamäe loomingut ja staatust tundes kaant avamatagi kõrgkultuurseks tituleerida.

    Elitaarse tandemi esimene aabits ilmus juba 22 aastat tagasi ehk aastal 1992. Et uus aabits suuresti sellel põhineb, keskenduski nüüdne esitlus…

    Mari Klein
    4 minutit

  • Naistepäev, naisteaasta

    Kui üritaks kokku lugeda Eesti naispresidendid ja naispeaministrid, poleks see ilmselt kuigi tulemuslik tegevus. Kas meie naised on kuidagi kehvemad kui mujal maal? Kindlasti mitte, pigem otse vastupidi.

    Noori naisi hurjutatakse, et nad ei taha lapsi sünnitada, süüdistatakse rahva arvu vähenemises ja ähvardatakse, et kui lapsi ei tee, siis tulevikus pensioni ei saa. Aga miks peakski lapsed sündima, kui ees ootav tulevik…

    Karl Kello
    6 minutit

  • Aasta kooliraamatukoguhoidja 2013 on Helve Rehepapp

    28. veebruaril toimus Eesti raamatukoguhoidjate ühingu aastakoosolek, kus tunnustati oma eriala parimaid raamatukoguhoidjaid. Viiendat aastat andis ERÜ juhatus välja ka aasta kooliraamatukoguhoidja tiitli.

    Parimaks mulluseks kooliraamatukoguhoidjaks pärjati Keila kooli raamatukogu juhataja põhikooli- ja gümnaasiumimajas – Helve Rehepapp. Tunnustuse pälvis ta silmapaistva ja pühendunud töö eest Keila kooli raamatukogu arendamisel õpikeskuseks.

    Oma kooli raamatukogu kohta arvab Helve, et see ei…

    Karin Kiik
    2 minutit
    1 kommentaar

  • Teadmised, kujutlusvõime, isetegemine = LOOVUS

    Sir Ken Robinson on fenomen. Tema esimest veebiloengut (2006) on alla laaditud 20 miljonit korda 150 riigis. Kahe­kümne­minutilise haridusteemalise loengu kohta on seda tohutult palju. Briti professori loengut näidatakse kõikvõimalikel konverentsidel ja õpikodades üle maailma. Miks on need väljaütlemised teemal, et on vaja haridussüsteemi, mis loovust ja loomingulisust alavääristamise asemel edendaks, saavutanud nii erakordse populaarsuse?

    Tipus on reaalained ja…

    Piret Lindpere
    7 minutit
    1 kommentaar

  • Eesti mees raius polaarvaikuse raamatusse

    Kaks aastat tagasi läbisid noor eesti polaaruurija ja teadusfotograaf Timo Palo ning tema norrakast sõber Audun Tholfsen ränkraske teekonna põhjapooluselt Teravmägedele. 72 päeva väldanud 1620-kilomeetrisest retkest, millega mehed püstitasid ka Guinnessi rekordi, ilmus Timo Palol äsja kaalukas (2,2 kg!) raamat „Jäine teekord. Omal jõul põhjapooluselt maismaale.”

    Haanja kõrgustiku serval Meegomäe külas kasvanud Timo Palol on lumega olnud eriline suhe lapsest…

    Sirje Pärismaa
    4 minutit
  • ,

    Pisut teistsugune seitsme venna lugu

    Mõni raamat puudutab rohkem kui teine. Mõni raamat sisaldab rohkem kui teine, olgugi et lehekülgede arv võib olla sama. Mõni raamat poeb hinge ja uuristab sinna endale sügava salajase käigu, teeb südamesse koopa ja jääb sinna elama, erinevalt mõnest teisest, millele enam kunagi ei mõtle.

    See oli esimene mõte, mille tõi mulle pähe siinne, prantsuse tunnustatud lastekirjaniku lugu, mis…

    Mari Klein
    2 minutit

  • Raamat, mis elustab nõukaaja mälestusi

    Ajakirjanik Ene Pajula on kirjutanud raa­matu „Olin Kuueteistkümnene”, mis lõpeb mälestustega kuldsetest kuue­kümnendatest – ilusast ajast, mil ilmus Mati Undi „Hüvasti, kollane kass”, mil ajakiri Noorus avaldas kooliõpilase Hallar Linnu jahmatavalt ausa  dokumentaaljutustuse oma koolist.

    Sellessamas Nooruses ilmus ka Ene Pajula (tollal Ene Jermakov) laineid löönud jutustus „Olin kuueteistkümnene”. Pealkiri, mis seostub minul millegipärast toona asutatud Noorsooteatri ja kogu selle…

    Raivo Juurak
    5 minutit

  • Ka kultuuriõitel on kusagil juured

    Ajakirjanik Ilmar Palli on ette võtnud tähelepanu- ja tänuväärse projekti. Kuigi „projekt” kõlab siinkohal tõesti – nagu ta isegi vihjab – mitte just piisavalt väärikalt. Ta on kohtunud ükshaaval 35 eesti kultuuritegelasega ning sõitnud igaühega koos tolle sünnipaika. Raamatusse on saanud lood, mis intelligentidele oma kodukohas meenunud, ning pisut ka nende kodumaja ja -koha saatust ja staatust.

    Teose väärtus peitub sügavamal…

    Mari Klein
    2 minutit
  • ,

    Sander Liivak sai Ungari maineka kirjandusauhinna

    Tunnustatud tõlkija, kes on töötanud ka Õpetajate Lehe toimetajana, sai 14. veebruaril Ungari kirjandus­auhinna „Balassi mõõk”.

    Ungari poeedi ja väejuhi, Bálint Balassi (1554–1594) nime kandvat mälestusmõõka antakse välja alates 1997. aastast. 2002. aastast peale on auhinnasaajaid alati kaks: üks ungari luuletaja ja üks Balassi luule tõlkija. „Balassi mõõk” on ehtne sepis, relvana täiesti kasutuskõlblik. Mõõgaga käib kaasas aukiri,…

    Tõnu Kalvet
    2 minutit
  • ,

    Eesti Vabariigi aastapäevale pühendati viikingvõitlus

    Eesti ajaloolise mõõgavõitluse liit korraldas 22. veebruaril sportliku turniiri ajaloolises mõõgavõitluses. Turniir peeti Kose vallas Saula külas asuva Viikingite küla muinaslinnuses. Eesti Vabariigi aastapäevale pühendatud iga-aastane turniir avas traditsiooniliselt uue mõõgavõitlushooaja. Lisaks muinasvõitlusele sai näha HMB Eesti rahvusmeeskonna demonstratsioonesinemist ja Eesti keskaegse võitluse raudliiga kõikide aegade esimest matši.

    Muinasvõitlus ehk viikingvõitlus on Eestis harrastatava sportliku ajaloolise mõõgavõitluse…

    Eesti ajaloolise mõõgavõitluse liit
    1 minut

  • Kahest haridussõnastikust

    Alles kuu aega tagasi võis haridusüldsus lugeda Õpetajate Lehest ulatuslikku vestlust Rain Mikseriga praeguseks juba huvitatute raamaturiiulile jõudnud haridusleksikonist ja selle laadist. Kui jaanuari lõpus ilmus samas ajalehes ja ka Sirbis teade „Hariduse ja kasvatuse sõnaraamatu” peatsest ilmumisest ja võimalusest seda veebruari lõpuni ette tellida, pöördus üks endisaegne õpingukaaslane minu poole küsimusega, kumb neist raamatutest on parem, kumba tasub osta. Et…

    Viivi Maanso
    3 minutit

  • Sees või väljas? Vaade teispoolt piiri

    Prantsusmaal elava eestlanna Katrina Kalda raamat võimaldab pilguheitu nii Nõukogude-aegsele elule Eestis kui ka eestlase elule võõral maal. Välisleedulanna Ruta Sepetys on kirjutanud raamatu, mis kroonib küüditamismemuaarid ning ületab Oksaneni. Ühtaegu ängistavad, kuid harivad ning ajalooliselt olulised proosateosed on mõlemad.

    „Jumalate aritmeetika” käsitleb eesti naise elu võõral maal, sealjuures kahel eri ajastul ja paigas: küüditatuna Siberis ning põgenikuna Prantsusmaal. Pealiiniks…

    Mari Klein
    5 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Wiedemanni keeleauhinna pälvis Arvo Krikmann

    13. veebruaril määras vabariigi valitsus 2014. a Ferdinand Johann Wiede­manni keeleauhinna Arvo Krik­mannile (pildil) eesti rahvaluule väikevormide suureks kirjutamise ning lingvistilise folkloristika arendamise eest, huumoriküllase keele- ja keeleanalüütilise huumorikäsitluse eest, eesti sõnakultuuripärandi rahvusvahelise tutvustamise ning humanitaarteaduste edendamise eest.

    Eesti kirjandusmuuseumi vanemteaduri, Eesti teaduste akadeemia akadeemiku Arvo Krikmanni rahvaluuleuuringutega on tihedalt seotud eesti vanema kirjakeele, kujundkõne ja murdekeele analüüs. Viimase…

    2 minutit
    1 kommentaar

  • Olukorrast muinasriigis: arheoloogia-aasta 2013

    Võttes ülesandeks tut­vustada eelmist aastat vaatevinklist, mis peaks kajastama arheoloogide värskeid uuringuid ja hobiotsijate leide möödunud sajanditest ja aastatuhandetest, ei saa läbi ülivõrreteta. Kui plaanipärane kinnismuististe uurimistöö ning mitmesuguste vältimatute kaevetööde arheoloogiline järelevalve jäi mullu enam-vähem tavapärasele tasemele, siis irdleidude, st kaitsealuste mälestistega mitte seotud ja seni teadmata muinasesemete leiukohtade avastamise poolest võib aastat 2013 küll erakordseks nimetada.

    Täpset…

    Ants Kraut
    7 minutit

  • Eesti rahvakultuurist kümnes keeles

    Meie noored oskavad rääkida inglise keeles küll halloween’ist, tänupühast ja valentinipäevast, aga kas nad oskavad tutvustada võõrkeeles meie oma rahvakalendri tähtpäevi ja rahvakultuuri? Teadmised on suuremal või vähemal määral usutavasti olemas, kuid puudub vajalik võõrkeelne sõnavara.

    Kust tekkis mõttesäde luua TÜ keelekeskuse õpiobjektide sari „Eesti rahvakultuurist”? Selleni viis kahe hea sõbra ja inglise keele õpetaja, Liina Soobiku (TÜ keelekeskus) ja…

    Heli Noor
    7 minutit
  • ,

    Aasta aega kirjutada romaani

    Eesti kirjanike liit koostöös eraettevõtjatega kuulutas välja romaanivõistluse, mille tähtaeg on 1. veebruar 2015.

    Oodatakse eestikeelseid algupäraseid ja seni avaldamata proosatekste, mille maht on vähemalt 200 000 tähemärki. Alanud romaanivõistluse auhinnafond on läbi aegade suurim – 8000 eurot. Tulevikus hakkab romaanivõistlus toimuma üle aasta.

    Romaanivõistluse patroon on Teet Kallas. Žüriisse kuuluvad: Karl Martin Sinijärv, Tiit Aleksejev, Peeter Helme, Kärt Hellerma, Eeva Park, Eva…

    1 minut

  • Armastav Tammsaare

    A. H. Tammsaare loomingus ei leidu ühtki teist teost, mille retseptsioon oleks ajas nii palju muutunud kui romaani „Ma armastasin sakslast” puhul. Selles, 1935. aasta suvel paari nädala jooksul valminud ja raamjutustusena vormistatud pihtimusromaani eessõnas teatab Tammsaare, et romaani käsikirja toimetanud tema kätte ühe teadmata kaduma läinud üliõpilase korteriperenaine, raamat trükitud Tammsaare nime all, kuna see olevat kasulik nii majanduslikult kui ka…

    Livia Viitol
    10 minutit
  • ,

    Lugu sõprusest ja koolist

    See Rootsi lastekirjanike lugu esimesse klassi minevast tüdrukust, kes elab koos isaga ning leiab oma esimesel koolisemestril parima sõbra, näitab päikest läbi vihma. Tulemuseks on vikerkaar kogu oma õrnalt nukras kauniduses – värve ja emotsioone seinast seina –, nagu see ühe väikese tüdruku elus võikski olla.

    See väike tüdruk Dora kardab kooliminekut, sest äkki ta ei leia seal sõpru – ja sel juhul…

    Mari Klein
    2 minutit
Õpetajate Leht