Varia

  • ,

    Underi lillepeenar ja looduse õppe­rada Tuglase aias

    Suve hakul avati Tallinnas Nõmmel Väikese Illimari tänaval Marie Underi ja Artur Adsoni ning Elo ja Friedebert Tuglase kodumaja aias omalaadne looduse õpperada, mis tutvustab algklassilastele nii taimi ja loomi kui ka killukest ajalugu.

    Rahulikku varjulisse männipuude ja sirelitega aeda on keskkonnainvesteeringute keskuse toel püstitatud neli kahepoolset ja kolmepaanilist etnohõngulist puidust infotahvlit, mis tutvustavad lühidalt 24…

    Mari Klein
    2 minutit

  • Hundiseaduste aegu

    Verivalus raamat „Minu nimi on Marytė” kirjeldab Ida-Preisimaa sõjaaegsete kodutute orbude elu, hundilaste, nagu kutsuti neid Leedus. Sest hundiseaduste järgi käis tollal nii nende kui ka kogu ühiskonna elu. Kirjeldab muu hulgas laste endi silme läbi, võikalt ja veenvalt, aga parasjagu pieteeditundeliselt. Kirjeldab inimesi, kes neid aitasid, ja neid, kes seda ei teinud.

    Kui mullu avastasin leedu kirjanduse Ruta Sepetyse teosega „Hallaaegade algus”,…

    Mari Klein
    5 minutit
  • Luuletus: Rein Unt „Õpetaja”
    Illustratsioon: Toomas Mitt

    Luuletus: Rein Unt „Õpetaja”

    Head õpetajad! Mul on olnud pikemat sahtlipõhjas luuletus, mida ei ole varem avaldatud. Luuletuse pealkiri on „Õpetaja”. Arvan, et kooliaasta…

    Rein Unt
    2 minutit
  • ,

    Ulf Stark: Kirjaniku esimene raamat ei tohi olla (liiga) hea

    Kirjandusfestivalil Head Read oli võimalik kohtuda kolme välismaise lasteraamatute autoriga: Ulf Starki, Ulf Nilssoni ning Edward van de Vendeliga, kelle kõigi teosed viimasel ajal ka eesti lasteni jõudnud on. Rootsi lastekirjanik Ulf Stark jutustas prantsuse lütseumi, Westholmi gümnaasiumi ja Vanalinna hariduskolleegiumi õpilastele oma lugusid nagu ehtne muinasjutuvestja ja vastas ka Õpetajate Lehe küsimustele.

    Mainisite oma esinemisel,…

    Mari Klein
    10 minutit

  • Sada aastat mõisakoole

    Eesti Vabariigi majandusliku ja kultuurilise arengu üks nurgakive oli 1919. aasta radikaalne maareform. Sel oli väga suur mõju ka hariduspoliitikale, sest mõisahoonete abil parandati 222 kooli olukorda.

    Viimase saja aasta jooksul on kool olnud vähemalt 298 mõisas. Mõisnikud olid ka varem mõisas koole pidanud, aga mõisahoonete süstemaatiline kasutamine koolipidamiseks on Eesti riigiga sündinud nähtus, millele ulatuselt sarnast tunneme vaid Lätis.

    Mõisahoone kohandamine koolimajaks oli…

    Riin Alatalu
    6 minutit

  • Jean-Claude Mourlevat: lastele kirjutades ei tohi võtta lootust

    Laupäeval kõneles kirjandusfestivalil HeadRead kirjanike majas oma raamatute tõlkija Indrek Koffiga avalikult Prantsuse kirjanik Jean-Claude Mourlevat.

    Kahe täiskasvanud lapse isa alustas kirjutamist 17-aastaselt lasteraamatutest ning on tänaseks noorteraamatute kaudu jõudnud täiskasvanuteni. Ometi rääkis 62-aastane mees, et tal võttis väga pikalt aega, enne kui ta julges öelda need erilised sõnad: „Ma olen kirjanik.”

    „Ma julgesin seda öelda pärast…

    Mari Klein
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Kurjus on alati käeulatuses (head raamatud kahjuks mitte)

    Tänavuse kirjandusfestivali HeadRead käigus külastas Tallinna kaks noort Rootsi kirjanikku: Sara B. Elfgren ja Mats Strandberg, kelle kahasse kirjutatud noorte fantaasiatriloogia maailmas laineid lööb. Võiks ju küsida, mis seal ikka nii erilist − neid fantaasiatriloogiaid on juba rohkem kui sääski jaanilõkke ümber. Aga on erilist!

    Viimase aja trendid maailmas kipuvad jõuliselt sinna suunda, et järjest enam täiskasvanuid…

    Sash Uusjärv
    6 minutit

  • Pilvi Pindma: „Maailmaharidus on vene koolis vajalikumgi”

    Kui Valga vene gümnaasiumi õpetaja Pilvi Pindma kutsuti esimest korda Mondo maailmahariduse koolitusele, oli maailmaharidus uus asi. „Aastad olid 2012–2013. Nüüd väärtustatakse seda rohkem, aga tollal võttis mul mitu kuud, et maailmaharidusest sotti saada,” meenutab õpetaja. Valgas on kolm kooli: Valga gümnaasium, Valga põhikool ja Valga vene gümnaasium, ning kõigi nende vahel hea koostöö. Kui…

    Meeli Parijõgi
    8 minutit

  • Inimese igast teost jääb ligimesse jälg

    Soome kirjaniku Heidi Köngäse romaan „Dora, Dora” viib meid uinutavalt kauni teksti kaudu aega, mis oma reeturlikkuses, ohtlikkuses ja võltsilus näitab kusagilt meie lähedusest oma hoiatavat maski.

    On detsember 1943. Saksa relvastuse ja laskemoona minister, Hitleri endine peaarhitekt Albert Speer saabub väikse seltskonnaga Soome Lappi. Stalingradi lahing on lõppenud sakslaste lüüasaamisega. Speeri eesmärk on jõuda Jäämere rannale Petsamosse, Saksa…

    Imbi Paju
    7 minutit

  • Kakud, klaasnaine ja Barbarus ehk Tervisest ja loodusest muuseumide abiga

    Minu lapsepõlve esimene muuseumimälestus on pärit eelkooliajast – Rakvere linnamuuseumist, kuhu vanaema mind oma hoiunädalatel ikka viia tavatses. Sealt, kust ma tõenäoliselt oma muuseumiarmastuse pisiku sain, on meeles udune rida vanu asju, millest kerkivad erksalt esile hoopis – loomatopised. Küllap seepärast tõmbab mind ikka ja jälle loodusmuuseumidesse. Kooliaja muuseumikäikude eredaim elamus pärineb seevastu…

    Mari Klein
    6 minutit
  • , ,

    Viru keskuses avati näitus lugemise ajaloost

    Kolmapäeval, 20. mail avas Eesti kirjanike muuseumide ühing Viru keskuse aatriumis kirjandusfestivali Head Read sissejuhatuseks lugemise ajaloost kõneleva rändnäituse „Lugemise kunst, elamise headus”, mis jääb seal avatuks 7. juunini.

    Näitus teeb sissevaate lugemise lukku nii Eesti kui ka maailma ajaloo vaatenurgast, uurib neuroloogia ja lugemise seoseid; seda, mida loevad kirjanikud, ning hõlmab endas nii veidraid seiku kui ka põnevaid…

    Mari Klein
    2 minutit
  • , ,

    Karl Eduard Söödi lasteluule auhinna saab Contra

    Contra kirjutatud, Ulla Saare illustreeritud ja Tallinna keskraamatukogu välja antud kooliteemaliste luuletuste raamat „Kõik on kõige targemad”, mis varemgi tunnustust pälvinud, nimetati tänavuseks Karl Eduard Söödi auhinna laureaadiks.

    1988. aastal loodud luuleauhinda annavad välja Luunja vallavalitsus ja Luunja keskkool. Auhinnaga tunnustatakse eelmise aasta parima lasteluulekogu autorit ja illustraatorit. Statuudi kohaselt peaks Karl Eduard Söödi lasteluule auhinna laureaadi luulet…

    1 minut

  • Lugemisühingul on põhjust pidu pidada

    1992. aastal asutatud Eesti lugemisühing, kelle üks eesmärkidest on toetada kirjaoskuse arengut ning väärtustada lugemiskultuuri, on aastate jooksul algatanud hulga projekte, millest neli peab juunis väärikat sünnipäeva. Heidame sünnipäevalastele siinkohal põgusa pilgu. „Lugeda on mõnus” – 15 2000. aastal alguse saanud projekt „Lugeda on mõnus” on suunatud nii õpetajatele ja raamatukoguhoidjatele kui ka 5.–9. klassi õpilastele. Aasta jooksul saab…

    Mari Klein
    4 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Leelo Tungal: Sõnaseadmisoskus tuleb kasuks igal alal

    Aprillis sai Väike-Maarjas asuv Wiedemanni tammik juurde oma senise noorima istiku – oma keeletamme istutas armastatud luuletaja ja kirjanik Leelo Tungal (67), kes pälvis tänavu Wiedemanni auhinna. See väärikas preemia antakse neile, kes on pühendanud oma elu ja töö eesti keelele.

    Palju õnne, Leelo Tungal! Mitmes tamm see teie jaoks istutada oli?

    Kui aus olla, siis oli Väike-Maarja…

    Küsis Mari Klein
    19 minutit
  • ,

    Mullune parim ajalooteos on Piret Lotmani „Heinrich Stahli elu ja looming”

    Neljapäeval kuulutati Tallinna ülikooli ajaloo instituudis välja ajalookirjanduse aastapreemia, mille pälvis Piret Lotman monograafia „Heinrich Stahli elu ja looming” eest.

    Žürii hinnangul on Eesti rahvusraamatukogu toimetistena välja antud monograafia näol tegemist suurepärase akadeemilise uurimusega, mis võtab kokku autori aastakümnete jooksul tehtud töö ning võiks huvitada nii ajaloolasi kui teolooge.

    Piret Lotmani interdistsiplinaarse käsitluse läbivaks…

    3 minutit
  • , ,

    Potsataja ja Gena isa käis Eesti lastega kohtumas

    Kirjandusfestivali Prima Vista raames käis möödunud nädalavahetusel Tallinna keskraamatukogus siinsete lastega kohtumas legendaarne vene lastekirjanik, Potsataja, Gena ja Kübaramoori isa Eduard Uspenski.

    Tema loomingust on Eestis tuntud ka Onu Teodori, kass Madrussoni ja koer Muri lood. Kirjanikuga ajasid juttu Tähekese peatoimetaja Ilona Martson ning Eesti luuletaja ja lastekirjanduse tõlkija Igor Kotjuh.

    Raamatukogu esindajate sõnul oli huvi väga suur ning…

    1 minut

  • Uus aabits kutsub lustiga õppima

    5. mail piiluti Viru keskuse Rahva Raamatus värske Lotte aabitsa kaante vahele. Aabitsa autorid on Lotte tegelaskuju loojad Janno Põldma ja Heiki Ernits ning Paide ühisgümnaasiumi klassiõpetaja ja Eesti lugemisühingu esinaine Heli Prii.

    Aabits on inimese elus üks tähtsamaid raamatuid. Millised tunded teid valdasid selle töö juurde asumisel?

    Heli Prii: Võimalust olla aabitsa loomise juures pakub elu inimesele tavaliselt ühe korra. Ma…

    Sirje Pärismaa
    7 minutit
    1 kommentaar

  • Kui kool kohtub teatriga

    NUKU muuseumi juht Maria Usk õppis lavakunstikoolis kõige esi­mesel nukuteatri magistri­kursusel ning jätkas nukuteatri esteetika uurimist doktorantuuris, mis on nüüd lõpusirgel. Lavakoolis õppimise ajal kutsuti Maria Viimsi kooli näiteringi juhendama ning peagi hakkas ta ka draamaõpetust andma. Nii kohtusid kool ja teater. Maria avastas, kui palju on õpetaja töös võimalik võtta üle näitlejatehnilisi, seejuures nukuteatritehnilisi harjutusi.

    Oh seda häbi!

    „Kui ma väljendan ennast…

    7 minutit
  • ,
    Olla üks Valdur Liivi poistest on nagu olla üks Wikmani poistest
    „Valdur Liiv on väga karismaatiline isiksus. Noor, õrnas eas inimene alles õpib karismat märkama. Aastaid hiljem näed, et see, mis tundub kellegi puhul liigse agaruse, liigse emotsionaalsuse või isegi liigse südamlikkusena, on karisma,” iseloomustab Hannes Võrno pildil olevat meest. Foto: Heino Köss / Virumaa Muuseumide kogu

    Olla üks Valdur Liivi poistest on nagu olla üks Wikmani poistest

    „Valdur Liiv oli minu meelest inimene, kes sarnaselt Lennart Meriga suhtles ja ajas asju…

    Hannes Võrno
    8 minutit
    1 kommentaar

  • Raamat mereajaloohuvilistele

    Tuntud eesti sõjaajaloolase Mati Õuna populaarteaduslik raamat „Mehed, purjed ja püssirohi. 125 aastat sõdu Läänemerel ja Läänemeremail 1554–1679” annab kiire ülevaate sõdadest Läänemeremaades 1554.–1557. aasta Rootsi-Vene pisisõjast Karjalas kuni 1674.–1679. aasta Rootsi-Brandenburgi-Taani sõjani. Nagu pealkirigi osutab, on raamat keskendunud sõjategevusele merel.

    Käsitletav periood oli nii Lääne­meremaade kui ka kogu Euroopa ajaloos murranguline – reformatsioonile järgnevast ususõdade segadikust kasvasid välja tsentraliseeritud võimukorraldusega suurriigid,…

    Kristjan-Jaak Rätsep
    3 minutit
Õpetajate Leht