Varia
-
Palju õnne Contrale!
Emakeelepäeval kuulutati välja tänavused Eesti kultuurkapitali kirjanduspreemiad. Lastekirjanduse valdkonnas pälvis selle aasta preemia luuletaja Contra, kes koostöös illustraator Ulla Saare ja Tallinna keskraamatukoguga andis sügisel välja luulekogu „Kõik on kõige targemad”. Kuu aja eest valiti see ka kaunimate raamatute hulka.
Närvisööjad*
Tunnis oli pingeline õhkkond.
Tunni lõpus ütles õpetaja, ärme
sööma lähme, sest teil täis ju kõht on,
terve tunni sõite õpetaja närve.
Contra
Et seda vahvate värviliste piltide…
6 minutit -
Kas Jukust on saanud Juhan?
Eesti muuseumihariduse edendajad ja huvilised pidasid 27. veebruaril Eesti vabaõhumuuseumis konverentsi teemal „Eesti muuseumipedagoogika – 20 aastat noor. Kas Jukust on saanud Juhan?”.
Järjekorras 4. muuseumihariduse konverentsi toimumispaik oli omamoodi sümboolne, sest just siin loodi 1994. aastal esmakordselt Eestis muuseumipedagoogi ametikoht. Tollase direktori Merike Langi sõnul oli muuseumipedagoogina tööle asunud Christina Lääne ülesanne tegelda esmajoones ja ainult muuseumipedagoogikaga, erinevalt levinud praktikast, kus muuseumiharidusega…
8 minutit -
Autospordi rollist tehnikateaduste propageerimisel
Juhtusin hiljaaegu lugema kadunud auto- ja autospordiajakirjaniku Vello Kala 1983. a ajakirjas Kehakultuur avaldatud artiklit pealkirjaga „Tagaõuest välja”. Sarnaselt poliitika ja ajalooga leidus rohkelt äratundmiselemente ka selles loos, mis keskendus peamiselt autosportlaste järelkasvu puudumisele, mõtisklustele olukorra põhjustest ning sellest, kuidas saada edasi.
Toonaseid Nõukogude ringradasid valitsenud Toomas Napa oli ühtäkki jäänud kodumaa ainsaks medalitoojaks. Vormel-Estonia 20 oli tehnilises…
7 minutit -
Otsige märgiga lasteraamatuid!
Hiljuti saabus meediasse üsna samaaegselt kaks eraldiseisvat teadet heade lasteraamatute märgistamisest. Nii tasub poest ja raamatukogust edaspidi otsida nii lastekaitse liidu kui ka lastekirjanduse keskuse Hea lasteraamatu märgiga köiteid. Mis vahe neil märkidel õieti on?
MTÜ Lastekaitse Liit tähistab märgiga „Hea lasteraamat” parimaid üllitisi juba seitsmendat aastat järjest. Hea lasteraamatu valimine leiab aset kord aastas, aga see-eest laiahaardeliselt – kevade hakul…
4 minutit3 kommentaari -
Emakeelset luulet ka väliseesti lastele
Leidsin möödunud nädalal oma töölaualt üllatuslikult ühe toreda lasteraamatu. See kätkeb endas tükikest eesti lasteluule paremikust, mis paralleelselt tõlgitud ka inglise keelde. Raamatu idee autori ja koostaja, eesti keele õpetaja Mall Pesti sõnul on tegu on ainulaadse projektiga, mille siht ongi suuresti välismaal elavad eesti, aga ka mitte ainult eesti lapsed.
Kelmikat pealkirja „Siilid ja pingviinid” kandev kogumik sisaldab Leelo…
2 minutit -
Keeletoimetamine – kellele ja milleks?
Möödunud laupäeval, 7. märtsil peeti Tallinna ülikoolis Eesti keeletoimetamise 85. sünnipäeva. Eesti keeletoimetajate liidu kutsel kokkutulnutele kõnelesid seminaril oma erialastest ootustest toimetajale kirjanik Jan Kaus, tõlkija Triinu Tamm ja kirjastaja Krista Kaer ning oma kogemusi jagasid kaks toimetajat: kauaaegse kogemusega Ants Haljamaa ja vastalustanud Liina Lepsalu.
„Uue aja tulekul olid korrektorid esimesed, kellest loobuti, ja peab tunnistama, et see tõi…
3 minutit -
Kes siis kooli ajal kiriku aias õunaraksus ei käinud!
Väikese koha, nagu Maarja-Magdaleena võlu on see, et ühes peres saab oma kooli sünnipäeva tähistada neli põlve korraga.
Kuidas vanavanaema ajal koolis kõva kord oli
Minu vanavanaema Linda Vahermets mäletab esimesest koolipäevast ainult seda, et tema pinginaaber tegi püksi, sest ei teadnud, kus on väljakäik.
Pärast Pataste algkooli lõpetamist 1933 jätkas vanavanaema õpinguid Maarja-Magdaleena mittetäielikus keskkoolis. Kooli mindi jalgsi,…
6 minutit -
Aardekirst rahvuskultuuri austajale
See raamat jäi mulle esmalt silma aasta eest, värskelt raamatupoodi jõudnuna. Ning pakkus äratundmisrõõmu mullusügisesel rändnäituste auhindamisel Narvas, kus osales ka teatri- ja muusikamuuseumi ekspositsioon Pulstist ja rahvapillidest. Kui teos hiljutisel muuseumiauhindade jagamisel parima teadustrükise preemia pälvis, oli selge, et nüüd on aeg sellest lähemalt kirjutada.
August Pulst (1889–1977) on nimena eesti muusikaajaloos tõenäoliselt tuttav enamikule muusikahuvilistele. Aga kui ka pole,…
3 minutit -
Eduard Vilde 150
Sel kolmapäeval, 4. märtsil möödus kirjanik Eduard Vilde (1865–1933) sünnist 150 aastat. Kui vahel tundub, et klassikud on vajunud unustuse hõlma, tõestavad näitused, kuuldemängud ja ettekandepäevad, aga ka kirjaniku auks välja antud postmark ja meenemünt seekord küll teistpidist. Toome välja mõned kirjaniku juubeliaasta sündmused:
• Kultuuriministri ja Eesti kirjanike liidu esimehe väisatud vastuvõtul Kadriorus Vilde majamuuseumis kuulutati kolmapäeval välja Vinni valla Vilde-nimelise kirjandusauhinna laureaat,…
3 minutit -
Löö kaasa rahvusvahelise veepäeva tähistamisel
Igal aastal 22. märtsil tähistatakse ülemaailmset veepäeva, mille eesmärk on juhtida inimesi kas või ühel päeval aastas mõtlema veeressursside mõistlikule ja säästlikule tarbimisele. Tänavu on teema „Vesi ja säästev areng”. Keskkonnaamet aitab õpetajatel temaatilise tunni läbiviimiseks materjali leida.
Üleilmset veepäeva tähistatakse ÜRO eestvedamisel juba 22. korda. Varasematel aastatel on veepäeva teemad keskendunud näiteks põhjaveele kui nähtamatule ressursile, veele…
5 minutit -
Tuglase preemia said Mait Vaik ja Mart Kivastik
Friedebert Tuglase asutatud novelliauhinna, mis antakse alati üle tema sünniaastapäeval, laureaadid on tänavu Mart Kivastik novelli „Õnn tuleb magades” ja Mait Vaik novelli „Puhtus” eest, mis ilmusid vastavalt Vikerkaares nr 12/2014 ja kogumikus „Tööpäeva lõpp”.
Tuglase 129. sünniaastapäeval tema kodumajas Väikese Illimari tänaval üle antud novelliauhinna nominentideks valis žürii (Mirjam Hinrikus, Toomas Kiho, Veronika Kivisilla, Kaupo Meiel ja Jaanus…
1 minut -
Parimate reisiraamatute autorid on Heilika Pikkov ja Enn Kaup
Ka seitsmendat korda jagataval reisiraamatute preemial, mida jagati kolmapäeva õhtul kirjanike majas, oli tänavu kaks laureaati, kuigi see selle auhinna puhul mitte alati nii ei ole. Heilika Pikkov sai auhinna raamatu „Minu Jeruusalemm”, Enn Kaup aga kahe raamatu – „Imekaunis Antarktika. Pühendatud teadusele” ning „Armulugu Antarktikaga. 9 ekspeditsiooni Lõunamandrile” – eest.
Reisiraamatu auhinda välja andva Go…
2 minutit -
Jaan Krossi preemia sai Ants Hein
Jaan Krossi SA iga-aastase kirjandusauhinna pälvis tänavu kunstiteadlane ja kultuuriloolane Ants Hein teose „Õisu” eest.
Raamat alapealkirjaga „Ühe Liivimaa mõisa ajalugu ja arhitektuur” avab lugejale mõisahoonestuse ehituskunstilise pale isikute-omanike esteetilistest ideaalidest, omanike vahetumistest tingitud muutustest, majandusolude teisenemisest ja alates 19. sajandist ka riigivõimu bürokraatlikust sekkumisest põimunud seoste kaudu. Teose sõnakasutus on asjalik ja tabav. Erialaselt on teoses varem teadaolevale lisaks täiendusi…
1 minut -
Ettevõtlusteater õpetab raha/maksutarkust
Ettevõtlusteater suunab noori mõistma ettevõtjaks olemist ja ettevõtlusmaailma. Etendustel-seminaridel jagavad tuntud ettevõtjad oma edu saladusi.
Ettevõtlusteater MTÜ julgustab noori tegelema ettevõtlusega ning olema ettevõtlik igas valdkonnas ja rajama seejuures mitte ainult kasumile suunatud ettevõtteid (OÜ, AS), vaid tegelema ka sotsiaalse ettevõtlusega (MTÜ, SA). Alusmaterjali ettevõtlusteatri jaoks ei pea koguma vaid intervjuude teel, lood ettevõtlusteatri lavale toomiseks võib leida ettevõttekülastuse…
6 minutit -
Retk isamaa ajalukku
Vabariigi aastapäeva eel viivad mõtted ikka ajalukku. Nii püüdsin minagi rännata läbi Eestimaa eri etappide, mõistagi nende kõige raskemate, pöördeliste, võitluslike, mis on pälvinud piisavalt tähelepanu, et jõuda raamatulehekülgedele. Rohkem või vähem juhuslikult jäi pihku ja silma kolm teost, mis võimaldavad lugejal tagasi vaadata muistsele usuvõitlusele 16. sajandil ja hilisemale vabadussõjale 20. sajandi alguses ning heita pilk ajalukku läbi tagasivaate vähem või…
10 minutit -
Tšaikovski, maailma tuntuim jurist
Eesti ja keiserliku Venemaa kõige tähtsam õigusteaduskool – mis neid ühendab?
Peterburi keiserlik õigusteaduskool asutati senati kõrgeima määrusega. Kooli patroon oli Vene tsaar, see avati 5. detsembril 1835 tsaar Nikolai I ja troonipärija osavõtul. Õigusteaduskooli tegelik asutaja ja esimene direktor oli aga saksa päritolu tsaariperekonna liige prints Pjotr Georgi p Oldenburg(ski) (1812–1881). Hiljem, kuni kooli sulgemiseni rahvahariduskomissariaadi otsusega 18. juunil 1918,…
7 minutit -
Põhjamaade noortesarjad pakuvad põnevust
Eesti raamatulettidel ja -müügitabelites koguvad populaarsust kaks tuliuut Põhjamaade noortesarja: Rootsi sari „Pax” (tõlkija Kadri Papp), mis peaks paeluma põhikooliealisi poisse, ning soomlanna Salla Simukka mustvalgepunane triloogia (tõlkija Kadri Jaanits), mis mõeldud keskkoolineidudele. Mõlemad sisaldavad kriminaalse süžee kõrval tugevalt koolikiusamise teemat.
Kummastki sarjast on seni ilmunud kaks osa, esimene neist – „Pax: Loitsusau” ja „Punane nagu veri” – möödunud…
6 minutit -
Eepose uus tulemine
Sedakorda leiab „Kalevipoja” kojujõudmine koomiksi kujul ja kirjakeele kõrval aset esmakordselt (!) ka võru keeles. Tegijad Toom Tragel, Raoul Annion, Marek Laimets põhjendavad tõlget kummardusena Kreutzwaldile, kes just Võrus „Kalevipoja” kirja pani.
Küllap tuleb selles näha aga ka lõunaeesti kultuurilise identiteedi Suurt Tegu. Ilmus ju piibelgi 1686. aastal uue testamendi näol (Wastne Testament) Adrian Virginiuse tõlkes kõigepealt lõunaeesti keeles. Ja ollakse ilmselt ühel…
3 minutit -
Õpetaja jagas teadmisi biokeemiku vaatevinklist
Urmas Kokassaare „Jagatud teadmised” on mitmeti eriline raamat. Hulk teadmisi, mida lugeja saab, on silmaringi avardamiseks muidugi väga vajalikud, kuid ilmumisega seotud asjaolud annavad teosele omamoodi tundelise lisaväärtuse.
Raamatusse on artiklid valinud Sirje Kokassaar ja Juhani Püttsepp. Viimane on ühtlasi teose koostaja. Nad on seda teinud kirjutiste autori Urmas Kokassaare asemel, sest tema nime järele tuleb kirjutada lisaks…
3 minutit -
Emaarmastuse ääremaad
Tallinnas Sõpruse kinos esilinastus eile 25-aastase Kanada režissööri Xavier Dolani Cannes’i festivalil pärjatud täispikk mängufilm „Emme”, mis räägib ADHD-d ehk ärevushäiret põdeva nooruki ema ponnistustest poja kasvatamisel ja suunamise teel. Tõsi, see tee kujuneb rohkem Ameerika mägedeks, kus eesmärk on peamiselt ära hoida ja siluda poja tekitatavaid pahandusi.
Filmi kirjeldatakse tutvustuses kui „emotsionaalsest energiast ohtlikult pakatavat tragikomöödiat”, mille kolm tegelast on „raskekujulist ADHD-d…
6 minutit
