Varia
-
Indrek Hargla mitmekordne võit
Nii Varraku kirjastuse kui ka raamatukaupluseketi Apollo kliendid valisid mulluseks parimaks ilukirjandusteoseks Indrek Hargla „Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja”.
Küsitlustest võttis osa vastavalt 800 (Varrak) ja 5000 (Apollo) inimest. Kui kirjastus teatas, et Hargla võitis ülekaalukalt, siis raamatupood nentis, et Hargla teos pidas maha pika ja vihase võitluse Andrus Kivirähki raamatuga „Maailma otsas”, mis nimetati ka Apollo lemmikuks.
8. korda hääletada saanud…
1 minut -
Nõiaplika ilma nöbininata
Kui öelda „nõiaplika”, seostub see viimastel aastatel esmalt enamasti Nöbininaga, mis näitab, kui kiiresti inimene unustab. Õnneks on tänapäeval meeldetuletamiseks palju võimalusi, üks neist näiteks kordustrükk.
Nii on Ajakirjade Kirjastus andnud uuesti välja Edgar Valteri suure värvilise raamatu nõiaplika Iikast (esmatrükk 1998), kes läheb laia maailma õppima tundma inimesi ja praktiseerima nõiaoskusi. Küll satub ta punnpaabude, küll nõiapõletajate, küll muidu šarlatanide juurde….
1 minut -
Käia kirjanike radu…
Eesti kirjanike muuseumide ühing on andnud välja kümmekond eri voldikut pealkirjaga „Kirjanduslik teekond”, mille abil leiab kultuurset ja kirjanduslikku tegevust enam kui üheks päevaks. Iga voldik juhatab teed kümmekonda ühes piirkonnas asuvasse kirjanike ja nende loominguga seotud paika, mida külastaja muidu ehk ei leiakski.
Voldikud aitavad tutvuda Tallinnas Nõmme ja Kadrioru piirkonnaga, samuti tutvustavad Tartu, Võru ja Pärnu linna kirjandusväärsusi ning juhatavad teed…
2 minutit -
Vilde elab rahva mälus tänu teatrile
Kadrioru pargi servas asuv Eduard Vilde majamuuseum on koostöös Andres Särevi kortermuuseumiga võtnud ette suurejoonelise projekti, mis hõlmab ühtaegu samateemalist näitust kahes muuseumis ning päädib teatrietendusega kirjaniku kodus.
Näitused tutvustavad Eduard Vilde kolme näidendit: „Pisuhänd”, „Side” ja „Tabamata ime”. Viimast näeb mõnel õhtul Kadriorus kirjaniku elutoas taaselustatuna T-teatri esituses.
Vilde muuseumi teisel korral, mis tuntud ka kui kastellaanimaja näitusesaal, avatud väljapanek…
8 minutit1 kommentaar -
Kus on kirjaniku kodu?
Eile, A.H. Tammsaare 136. sünniaastapäeval avati Kadriorus Tammsaare majamuuseumis näitus „Kus on kirjaniku kodu? Tallinna kirjanike kodud 21. sajandi algul”, mis tutvustab keskkonda, milles kirjanikud tänapäeval elavad ja loovad, esitleti tema raamatu uustrükki ning loeti ette näidendit.
Näitusel mõtestavad kirjanikud kodu mõistet laiemalt. Kas kodu on füüsiline või spirituaalne mõiste? Kuidas on kodu mõiste ajas muutunud? Kas ja millist rolli mängib kodu…
2 minutit -
Artur Adsoni 125. sünniaastapäeva peetakse luulehommikuga
Esmaspäeval, 3. veebruaril kell 12 peetakse Nõmmel Artur Adsoni kodus tema 125. sünniaastapäevale pühendatud murdeluule hommikut.
Lauri Sommeri etteaste järel esitletakse seal Adsoni luule värsket koondkogumikku „Varjuliste puie all”, mille on koostanud kirjandusteadlane Õnne Kepp. Kogumikku illustreerivad Adsoni enda joonistused, millest avatakse juubelihommikul majamuuseumis ka Maarja Unduski kujundatud näitus. Artur Adson ja Marie Under elasid Nõmmel aadressil…
1 minut -
Teeme lumest hädaabinumbri 112!
Kogu Euroopas tähistatakse 11. veebruaril hädaabinumbri 112 päeva. 112 on number, mis võib päästa elu. Selle meeldetuletamiseks kutsub häirekeskus meisterdama lumest numbrit 112 ning sellest fotosid saatma.
Hädaabinumbrilt 112 saab õnnetuse korral kiirabi, päästjaid või politseid kutsuda kõigis Euroopa riikides. Kahjuks teab vaid kolmandik Eesti elanikest, et 112 on üleeuroopaline hädaabinumber.
Häirekeskus kutsub lasteaedu, koole, noorteringe ja peresid tegema 6.–13. veebruarini oma…
3 minutit -
Inimkonna vaenlased
Soome kirjaniku Mika Waltari ajalooline romaan „Inimkonna vaenlased” ilmus originaalis 1964. aastal ja jäi tema elu viimaseks teoseks. Lõpuks on teos jõudnud ka eestikeelse lugeja lauale. Lugedes Piret Saluri suurepärases eestikeelses tõlkes romaani, läksin ajalukku ning tundsin kirjutatud tekstist suurt naudingut ja rõõmu enese maailmapildi täiustumise üle.
Teoses kirjeldatakse ristiusu kujunemist lääne ajaarvamise esimesel sajandil, keiser Claudiuse ja Nero valitsemise ajal. Romaan viib…
6 minutit -
Maria Parr kui Lindgreni elutõdede edastaja
Möödunud aasta lõpus räägiti palju Norra kirjaniku Maria Parri raamatust „Vilgukivioru Tonje”, mis võitis Paabeli torni auhinna ehk parima tõlkeraamatu preemia. Uudishimu viis mindki raamatukokku selle järele ja seda otsust ma ei kahetse. Vähem on aga räägitud sellest, et Parril ilmus eelmise aasta sees eesti keeli teinegi teos pealkirjaga „Vahvlist südamed”.
Kui Tonje-raamat räägib loo Norra mägede vahel täiskasvanute…
4 minutit -
Ilumeel Käisi koolis
Johannes Käisi juhatusel tegutsevas Võru õpetajate seminaris pöörati suurt tähelepanu ilumeele kasvatamisele ja rõhutati, et tulevane õpetaja peab ise oskama teha ja tegemise oskust ka oma õpilastele edasi anda.
Novembri lõpus toimus haridus- ja teadusministeeriumi saalis Tartus Johannes Käisi seltsi järjekordne konverents „Kodu, lasteaed, kool – kultuuripärandi kasvumaa”, mis oli pühendatud pärandiaastale. Pärnumaa Jänesselja lasteaia näitel anti ülevaade meie pärandi kasutamisest lasteaialaste kasvatamisel….
6 minutit -
Kas aeg on vaid illusioon?
Aeg voolab, aeg lendab, aeg annab arutust, aeg on raha. Aja kohta on palju väljendeid ja meile tundub, et me teame, mis on aeg. Kuid kui sellesse natukenegi süveneda, selgub, et ega ikka tea küll.
Kõik saavad aru, mida tähendab, et kell on seitse. Kuid mida see tegelikult tähendab? See on kokkulepe, mis kehtib ühes teatud piirkonnas ja mille aluseks on Maa…
5 minutit -
Subkultuur – alternatiivne või positiivne?
Vanema generatsiooni esindajad on võib-olla olnud viimaseil aastail pisut hämmeldunud, kohates peavoolumeediaski (tõsi, ka peavool kui selline saab kõnealuses raamatus uue mõtte) termineid „skeene”, „hipster” või „emo”.
Nüüd on Tallinna ülikooli sotsioloogiaprofessor Airi-Alina Allaste pannud kaante vahele aukartustäratava hulga uurimusi tänapäevaste subkultuuride teemal. Selgitades juba sissejuhatuses igati loogiliselt ja arusaadavalt, miks tänapäeva noorte ootused ühiskondliku positsiooni suhtes on nii…
3 minutit -
Hoolsalt vaetud päikesesõnad
Lõpule on jõudnud üks tohutu töö. Eesti keeles ilmus pühade eel esmakordselt pärsia klassikalise luuletaja ja sufi müstiku Rumi (1207–1273) loomingu kogu.
Kuigi kogu pealkiri on „Päikesesõnad”, näitab Rumi väärtust (ja tuntust) see, et kogu kaanel ei olegi pealkirja, vaid ainult autori nimi. Samuti tasub erilist tähelepanu pöörata tõsiasjale, et Doris Karevat pole selle raamatu puhul nimetatud lihtsaks tõlkijaks, vaid valijaks…
2 minutit -
Mida loevad õpetajad?
Krista Nõmmik
Vanalinna hariduskolleegiumi eesti keele õpetaja
Lõppev aasta on minu jaoks olnud läti kirjanduse ja kultuuri aasta, alates legendidega Riia Kristapsist, kes tegi kuldaväärt heateo, mille eest saadud müntidega ehitati Riia linn, lõpetades Paavo Matsini romaaniga „Sinine kaardivägi”, mis praegu põneva koha peal pooleli on.
Nii mõndagi olen teada saanud ja õppinud mahukast koguteosest Riia eestlaste elust läbi mitme sajandi. „Sinu, minu ja meie…
8 minutit -
Raamatuid tööst, koolireformist ja elu põhiväärtustest – kohustuslik kirjandus täiskasvanutele
• Indrek Koff „Kui ma oleksin vanaisa”
Autor oskab end pisipoisi rolli sisse elada ja muhedal moel kirja panna kõik, mis lapse meelest elus tähtis on. Muuseas, need ei ole asjad, vaid täiskasvanu aeg ja armastus. Kohustuslik lugemine isadele!
• Anti Saar „Kuidas meil asjad käivad”
Vallatu ja naljakas minajutustus tragilt…
2 minutit -
Mida toovad jõuluvanad õpetajatele?
„Ootamatult on jälle saabumas jõulud ja kena oleks teha kingitused meie klassijuhatajatele. On tulnud ettepanek panna kokku väikesed eestimaised gurmeekorvid. Võib-olla on kellelgi aga mõni parem idee? Andke kindlasti teada täna-homme. Ilusat jõuluaega!”
Selliseid e-kirju saadab või saab enne jõule iga koolilapse vanem. Millised on siis õpetajate lemmikkingitused ning kas kinkimise komme on vaid eestlastele omane?
42 aastat õpilastelt ja lapsevanematelt…
7 minutit -
Allikates on algus
„Too, Jumal, jõesta jõudu, anna abi allikasta!” lauldi Kuusalu mail lõikustööde aegu, kui raske töö viimast jõuraasu oli viimas. Allikast saab alati abi. Allikate juurde tekkisid talud, külad, mõisad, kirikud ja kloostrid.
Küllap oli see teadmine põhjus, miks Eesti esimene ja tollal ainus looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste alustas oma esimest tööaastat 1936. aasta alguses Eesti allikate kohta küsitluslehtede saatmisega üle kogu maa kooliõpetajatele, metsavahtidele…
8 minutit -
Eesti esimene haridusleksikon – ajalooliselt oluline
Kuigi neil päevil on jõudmas raamatupoe lettidele ammu oodatud värske õigekeelsussõnastik, saabub aasta lõpus Eesti keele sihtasutuselt veel üks äärmiselt oluline teos, mis meie kultuuri- ja haridusloos varju jääda ei tohiks. Eestis esmakordselt ilmuv haridusleksikon koondab ja selgitab suurt hulka haridusinfot. Uuel aastal ilmub sellele lisaks ka haridustermineid sisaldav sõnastik. Kaalukast teosest rääkis Õpetajate Lehele leksikoni…
5 minutit -
ÕS sai valmis!
Kolmapäeva hommikul jõudis Õpetajate Lehe toimetusse trükisoe „Eesti õigekeelsussõnastik 2013”, millest on juttu olnud juba aasta algusest saati. Rääkisime ja kirjutasime sellest pikemalt 15. märtsi lehes, kus ilmus intervjuu ÕS-i toimetaja Maire Raadikuga.
Hiljutisel keeleseminaril nimetas Raadik uue ÕS-i ühe peamise muudatusena 2000 uut sõna. Samas on välja jäetud peaaegu sama palju aegunud keelendeid, nii et sõnade üldarv on laias laastus sama mis eelmises,…
1 minut -
Pillipuhuja vastuvõtmine
Tallinna kunstihoones on 15. detsembrini avatud retrospektiivnäitus ANK ’64.
Kunstinäituse retseptsioon on alati huvitav teema, iseäranis, kui seda on oodata inimestelt, kes ei kuulu n-ö siseringi. Nii näiteks pakub erilist intriigi tagasiside tänapäeva õppuritelt, kes on külastanud kunstinäitust, millel esinevad kunstnikud küll nendega aegruumi jagavad, kuid esindavad üht hoopis teistsugust ajastut, millega nüüdisnoortel puudub otsene side. Vanematelt-vanavanematelt kuuldu ei asenda siiski vahetut…
3 minutit
