Varia
-
„Tõde ja õigus” võib jõuda ingliskeelse lugeja lauale
Tammsaare muuseumi teatel ilmub Anton Hansen-Tammsaare „Tõde ja õigus” tõenäoliselt lõpuks ometi inglise keeles ning seda koguni luksusväljaandena. Tõsi, piisava arvu ettetellijate puudumisel võib teos jääda siiski ilmumata.
Eile esitles rahvusvahelise kirjastuse Haute Culture Press direktor Luis de Miranda Tallinnas Tammsaare muuseumis raamatu „Truth and Justice. Andres & Pearu” näidiseksemplari. Raamat tuleks nahkköites, kullatud ornamendi ja…
1 minut -
Loodusest. Lummavalt ja lapsemeelselt
Juhani Püttsepp on tuntud rohkem kui loodus(aja)kirjanik, seepärast võib esmapilk selle raamatu sisse olla üllatav – üheksakordsed kivimajad ja linnakära vaibumatute helidega. Aga see ongi alles sissejuhatus, millest järeldusi teha ei tohi ja mis viib välja mõistagi looduseni. Aastaaegadeni, unenägudeni, lapsemeeleni.
Nagu pealkirigi ütleb, on raamat kuulamisest. Pisut salapärane lugu sellest, kuidas pidevast piiksumisest ja tehnilistest helidest väsinud väike poiss…
2 minutit -
Õhinapõhine kool keskendub kujundavale hindamisele
Võtsin selle pehmeköitelise raamatu kätte vaid nädal enne uue kooliaasta algust kindla sihiga leida midagi uut ja kasulikku ning seda ka algaval kooliaastal rakendada. Ja tegin kohe esimese vea, kui planeerisin raamatu läbitöötamiseks napilt poolteist päeva.
Kuigi tegu on alla sajaleheküljelise kirjatükiga, ei ole see kindlasti raamat, mida kiirkorras läbi lugeda, nii et loetu ka selgepiiriliselt meelde jääb….
3 minutit -
Eesti keele õppimine võib olla motiveeriv ja tõhus!
Ilmumas on uus eesti keele kui teise keele tööraamat vene õppekeelega gümnaasiumile „Praktiline eesti keel teise keelena. B2, C1”.
Uus materjal on loodud 120 õppetunni mahus ning sellel on kolm peamist eesmärki: aidata õppijail edukalt valmistuda gümnaasiumi lõpueksamiks, toetada eestikeelset aineõpet ja viimase, kuid mitte vähem olulisena – tõsta õpilaste õpimotivatsiooni. Tööraamat sobib hästi kasutamiseks nii tavalistes…
3 minutit -
Eestist itaallase pilgu läbi, kes külastas sakslannaga Riiat
Kui välismaist päritolu meesterahvas, kes on elanud Eestis, kirjutab meie maast raamatu, on ilmselgelt eestlasel põhjust seda lugeda. Siinne meesterahvas aga teeb seda hoopis teisiti kui näiteks meile juba tuttavaks saanud Justin Petrone või João Lopes Marquez.
Teisiti mitte niivõrd sisu poolest, kuigi, tõsi, ka selle. Pigem pälvib esmalt tähelepanu tema stiil – hüplik, kaootiline, lendlev,…
4 minutit -
Vikipeedias saab võistelda Tammsaare-teadmistes
Täna algab Vikipeedias avalik Tammsaare-võistlus, mille eesmärk on sealse A. H. Tammsaare artikli täiustamine ning Tammsaare loomingu kohta käivate artiklite toimetamine ja kirjutamine.
„Usaldusväärset ja põhjalikku infot Tammsaare kohta ei ole netist lihtne leida. Vikipeedias olevad artiklid tahavad korrastamist, sest tõenäoliselt ammutab enamik noori oma esmateabe kirjanikust just interneti ja Vikipeedia vahendusel,” põhjendas võistlust Tammsaare muuseumi juhataja Maarja…
1 minut -
Lugemiseni läbi krimilugude
Ilmar Tomuski raamatud võivad endast pealiskaudsele sirvijale jätta hoopis teistsuguse pildi kui süvenejale, kes teksti täht-tähelt läbi loeb ja nüanssidele tähelepanu pöörab.
Tomusk ei peida pead reaalse elu ees liiva alla ega ka heroiseeri seda, vaid seob olemasoleva oskuslikult lapsesõbralikeks ja õpetlikeks (krimi)lugudeks. Käsitledes elu just säärasena, nagu see on – külapoekese kõrvalisest puupingist Twitteri ja Facebookini –, lisades kõigele törtsukese ulmelisust.
Näiteks…
2 minutit -
Viljakandvalt vaimne maastik Võtikveres
Võtikvere varjulises mõisapargis peeti möödunud laupäeval juba 14. korda raamatuküla päeva, mis tõi kokku sadu toredaid inimesi üle Eestimaa. Külakiige kõrval ahvatles lugemispesa ja armsalt pisikeselt puust lavalt käis läbi kümneid kirjanikke.
Võiksin alustada nii, et kui mina Võtikverre jõudsin, oli pidu juba alanud. Aga see oleks liiga klišeelik. Seega alustaksin hoopis nii, et kui kirjanik Imbi Paju, kellega ma…
6 minutit -
Saori imeline maailm sobib erivajadustega lastele
Tallinnas alustas tänavu mais tegevust Saori keskus. Mis on saori ja milleks see keskus?
Saorit (jaapani keeles otsetõlkes – ise kuduma) võib nimetada ka loovkudumiseks. Väikestel mugavatel telgedel kootakse hetkeemotsioonide ajel valitud värvi lõngadega, eksperimenteeritakse erinevate jämedustega, kombineeritakse gobelääni ja rüiu tehnikaga.
Kõik, mis tavakudumises on defekt, on saoris efekt.
Kõik on siin lubatud, vigu võib teha juba niietamisel ja…
2 minutit -
Võtikveres on laupäeval raamatuküla päev
Kirjanik Imbi Paju eestvedamisel toimub laupäeval, 17. augustil Jõgevamaal Torma vallas 14. korda iga-aastane Võtikvere raamatuküla päev, mis kaasab ja viib kokku hulga kirjanikke ja lugejaid. Raamatupäevale pääseb tasuta.
Seekordne raamatuküla päev kannab pealkirja „Vaimsed maastikud” ning käsitluse alla tulevad minevikupärandi mustrid meie tänastes arusaamades.
Võtikverre tuleb kokku hulk silmapaistvaid kirjandus- ja kirjastusinimesi, aga ka ühiskonnategelasi nagu Doris Kareva…
3 minutit -
Suvist sirvimist suurtele ja väiksematele
Et meiegi läheme suviselt pikale puhkusele, toome siinkohal ära peotäie tähelepanuväärseid teoseid, mida tasub nii sirvida suveajal kui ka panna lihtsalt kõrva taha või koguni kooliriiulisse.
KUNST
Ants Juske
„Eesti maal läbi aegade”
Pegasus
Verivärske kunstiajalooline maalialbum tutvustab pooltsada eesti maalikunstnikku, nii eelmiste sajandite kuulsusi kui ka praegu elavaid. Johann Kölerist ja Elmar Kitsest Kalev Mark Kostabi ja Raoul Kurvitzani. Igaühe puhul järgneb…
7 minutit -
Õpetaja, klassijuhataja ja kolleeg Alma Ilison 90
Aprilli viimasel päeval tähistas aukartustäratavat juubelit Mõisaküla igipõliste väärtuste hoidja ja kauaaegne pedagoog Alma Ilison. Tema tee õpetajaameti juurde pole olnud tavaline. Isa ütles tütrele, et kui too hästi õpib, katsub ta teda koolitada. Kui Almal gümnaasium läbi sai, oli isa kinnitanud, et koolitamiseks kulus väikese talukoha jagu raha. Mitte asjata, nagu näitas tulevik. Alma oli ainus,…
6 minutit2 kommentaari -
Ain Kaalep viib lugeja värskendavale kultuuriretkele minevikku
Seekord juhtus niipidi, et sünnipäevalaps tegi kingituse hoopis austajaile. Küllap on see ea ja elukogemuse tarkus, isegi enese pidupäeva puhul pigem anda kui saada.
Jaanikuu alguses 87-aastaseks saanud literaat Ain Kaalep on kogunud kaante vahele 33 kirjutist (enamasti ilmunud Sirbis, Loomingus, Keeles ja Krjanduses, Akadeemias), millest varaseim näinud trükivalgust aastal 1962 ja hilisemad kirjutatud mullu detsembris.
Eessõnas…
6 minutit -
Kas muistsed eestlased võitlesid oma vabaduse eest?
Uue ajalooraamatu „Eesti ajalugu II” autorid väidavad, et 13. sajandil ei olnud olemas eestlasi ning tolle aja inimesed ei tundnud vabaduse mõistet. Lisaks muistsele vabadusvõitlusele on meie uuest ametlikust ajaloost kadunud ka saarlaste suur jumal Tharapita. Kas need muudatused on tõesti põhjendatud ning tehtud eesti rahvuse ja kultuuri säilimise huvides?
Eesti uuest ajalookäsitlusest on kadunud palju tuttavaid sündmusi…
10 minutit -
Keelmikas kohtumine Wiedemanniga
Kas sattusite mõne aasta eest nägema NO-teatris Anu Lambi lavastatud näidendit Johannes Aaviku keeleuuendustest? Minule jättis see sügava mulje. Ja kui minu puhul võib ehk erialast tulenevalt täheldada pisut äärmusse kalduvat huvi keele ja kirjanduse vastu, siis mu kaasa, kelle haridus ei ole filoloogiline, tuletab seda etendust minu suureks rõõmuks ja üllatuseks aeg-ajalt suure vaimustusega meelde ja mäletab sealt detaile…
2 minutit -
Raisakullid ei ole veel välja surnud
Aeg muutub ajas vaid väärtuslikumaks, inimhing aga päriselt ei muutugi, kinnitab Jõerüüdi 30 aastat tagasi kirjutatud raamat, mis pakub lisaks faktide äratundmistele ootamatult palju tuttavaid tõekspidamisi ja tundmusi, ka järgmisele põlvkonnale.
Kuigi „Raisakullid” üle 30 aasta uuesti välja anti, ei kvalifitseeru raamat päriselt kordustrükiks. Seda põhjusel, et raamatu kaks osa, mis tollal ilmusid kolmeaastase vahega ning seetõttu teineteisele kaugeks jäid,…
5 minutit -
Pärimusmuusikat tuleb õppida ja õpetada
Pärimust, sealhulgas muusikapärimust on põlvest põlve edasi antud peamiselt pere ringis, see on olnud igapäevaelu loomulik osa. Viimasel sajandil on elu palju muutunud ning traditsiooniline pärimuse edasikandumine üldjuhul enam ei toimi. Meie lapsed tunnevad küll maailma poppartiste ja nende loomingut, oma esivanemate lugusid ja laule aga ei teata.
Et mitte unustada oma rahvatraditsiooni ning kaotada sidet esivanemate kultuuriga, tuleb…
5 minutit -
Linnatäis kirjandust sel nädalavahetusel Tallinnas
Kolmapäeval sai pealinnas alguse iga-aastane kirjandusfestival Head Read, mis kulmineerub neil päevil hulga põnevate kohtumiste, sündmuste ja ülesastumistega.
Õpetajate seisukohast võiks enam tähelepanu pälvida pühapäeval kell 14 kirjanike maja musta laega saalis algav vestlusring „Kirjandus ja kirjandusõpetaja“, mida veavad Edward Kess, Priit Kruus ja Jaanus Vaiksoo ning laupäeval avatav virtuaalnäitus „Euroopa kirjanduslikke karaktereid“, millel saab teadmisi eri riikide…
3 minutit -
Jutustamine algab kuulamisest
Niimoodi võiks kokku võtta 24. ja 25. mail Haapsalus toimunud rahvusvahelise muinasjutukonverentsi, õpitoad ja festivali Muinasjutuvägi, mille peamine korraldaja oli Lääne maakonna keskraamatukogu. Taas kord sai Haapsalu ennast muinasjutupealinnaks nimetada.
Esimest korda juhtus see aastal 2009, kui Muinasjutuvägi alguse sai. 2011. aastal süvenes Muinasjutuvägi loovusesse, mida muinaslood inimesis äratavad, sel aastal uuriti jutustamise eri vorme ja viise.
Üks sagedamini esitatud küsimus korraldajatele oli,…
6 minutit -
Mure kodu-uurimise tuleviku pärast
Kodu-uurimise ajalugu on saanud alguse teadaolevalt 1637. aastast Johannes Claudius Risingi ilmutatud „Kõnest Tartu linnast”, milles öeldakse: „Mitte tunda oma kodukohta on näotu ja häbiväärne, seda aga põhjalikult tundma õppida ja uurida on samavõrd kiiduväärne kui ka austav”. Tänased noored kodu-uurijad võivad uhkust tunda, sest nemad väärtustavad kodukohta ja seal elavaid inimesi. Nad kannavad pärandit, seega on nad muutunud pärandihoidjateks.
Pärnumaa…
4 minutit
