$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Raamat

  • ,

    Tallinna raamatumess ootab suuri ja väikesi raamatusõpru!

    Rahvusraamatukogus on 7.–9. aprillil Tallinna raamatumess. Üle 30 Eesti tippkirjastuse pakuvad uudiskirjandust ja hea hinnaga raamatuid. Toimub palju üritusi, alates töötubadest, raamatuesitlustest, kohtumistest autoritega kuni teatrietendusteni igas vanuses raamatusõpradele. Kavas on ka põnevad seminarid ja koolitused. Teretulnud on nii eesti kui ka vene keelt valdavad lugejad. Tänavu keskendub raamatumess varasemast enam lastele, sest pisikestele raamatusõpradele on…

    Eesti Rahvusraamatukogu
    2 minutit
  • ,

    IBBY Eesti lasteraamatupäeva plakati joonistusvõistlus

    2. aprillil, Hans Christian Anderseni sünnipäeval tähistatakse rahvusvahelist lasteraamatupäeva. IBBY (International Board on Books for Young People) Brasiilia sektsioon on saatnud selleks puhuks maailmale sõnumi pealkirjaga „Elas kord”. Sõnumi autor on Brasiilia lastekirjanik Luciana Sandroni, plakati autor kirjanik ja illustraator Ziraldo.

    IBBY Eesti kutsub sel puhul lapsi üles brasiilia kirjaniku lugu ise illustreerima ja loost inspireeritud lasteraamatupäeva plakatit…

    Eesti Lastekirjanduse Keskus
    1 minut
  • ,

    Ilmumas on uus loovtantsuraamat

    Märtsis ilmub TÜ Viljandi kultuuriakadeemia tantsupedagoogika lektori Anu Söödi teine raamat „Loovtants. Tantsu baaselemendid”.

    Käsiraamat annab ülevaate nii loovtantsu õpetamise põhitõdedest kui ka taustainfost ja aitab selgitada, kuhu see süsteem tantsuhariduses asetub. Lisaks leiab raamatust 16 konkreetsel tantsuelemendil rajanevat tundi, mis omakorda sisaldavad suurt hulka ülesandeid ja harjutusi ning rohkelt ideid ja võimalusi, kuidas tantsu ja selle baaselemente loovalt õpetada.

    Anu Sööt…

    Anu Sööt
    1 minut

  • Eesti Lastekirjanduse Keskus soovitab: luuleraamatud lastele

    Ilmar Trull „Rähni ravi” Illustreerinud Ilmar Trull Kõva köide, 406 lk Kirjastus Tammerraamat, 2015 Ilmar Trullilt on varem ilmunud kuus luulekogu, mis kõik on kiirelt raamatupoe lettidelt kadunud. Seetõttu on selle vaimuka humoristi ja osava luulemeistri seni ilmunud lasteluulet (ilmunud alates 1998) koondav kogu vägagi tervitatav. Ilmar Trulli põnevaid rütme, kelmikaid süžeepöördeid ja vaimukaid puänte…

    3 minutit
  • ,

    Kirjanduse sihtkapital andis üle aastaauhinnad

    Auhinnad anti välja 2015. aastal loodud teoste eest kümnes kategoorias.

    Eesti kultuurkapitali kirjanduse sihtkapitali 2015. a aastaauhindade põhižürii koosseisus Carolina Pihelgas (esimees), Reet Auksmann, Jan Kaus, Kaupo Meiel ja Rein Veidemann valis aastaauhindade laureaatideks järgnevad teosed. 

    Ilukirjanduslik proosa

    Paavo Matsin „Gogoli disko”

    Luule

    Vahur Afanasjev „Tünsamäe tigu”

    Esseistika

    Anne Lange „Tõlkimine omas ajas”

    Näitekirjandus

    Urmas Lennuk „Ükskord Eestimaal”

    Vabaauhind

    Margus Ott „Vägi” ja „Filosoofilised esseed”

    Tõlkekirjanduse žürii koosseisus Kersti Unt (esimees), Piret…

    2 minutit
  • ,

    Andrus Kivirähk pälvis Eduard Vilde kirjandusauhinna

    Andrus Kivirähk pälvis 2016. aasta Eduard Vilde kirjandusauhinna raamatu „Oskar ja asjad” eest. Žürii otsustas, et see raamat on aastal 2015 ilmunud parim vildelikke traditsioone kandev kirjandusteos.

    Laureaat valiti kuue kandidaadi seast. Teoseid vaagis 11-liikmeline auhinnakomisjon, mille esimees oli Vinni vallavanem Toomas Väinaste.

    Eduard Vilde nimeline kirjandusauhind asutati Pajustis Eduard Vilde nim kolhoosi kirjandusklubi initsiatiivil 1965. aastal, kui…

    Eesti Lastekirjanduse Keskus
    1 minut
  • , ,

    Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursi võitsid „Materjalitehnika” ja „Immunoloogia”

    Eelmise aasta parimateks eestikeelseteks kõrgkooliõpikuteks valiti õpikud materjalitehnikast ja immunoloogiast, konkurss toimus emakeelepäeva raames kuuendat korda.

    „Immunoloogia” õpiku on kirjutanud Raivo Uibo, Kalle Kisand, Pärt Peterson ja Koit Reimand Tartu ülikoolist. Kaheosalise „Materjalitehnika” õpiku autorid on Priit Kulu, Jakob Kübarsepp, Andres Laansoo ja Renno Veinthal Tallinna tehnikaülikoolist.

    Eestikeelsete kõrgkooliõpikute konkursi eesmärk on…

    1 minut

  • Ajalugu on suur fantaasia

    Sirje Pallo on ajaloo ja selle õpetamisega väga lähedalt seotud – ta on Eesti ajaloomuuseumi peavarahoidja ja Tallinna vaba Waldorfkooli gümnaasiumiosa ajalooõpetaja ning Mauruse 6. klassi ajalooõpikute autor (periood kiviajast vanaajani). Räägime Sirjega ajaloost, selle õpetamisest ja õpiku kirjutamisest otse ehitustandri kõrval ajaloomuuseumi peavarahoidja ametiruumides.

    Mis on ajalugu?

    Mind väga inspireeris üks kunagi loetud mõttekäik: sa kõnnid mööda teed, kust hargneb igale poole…

    ANNELI PILLIROOG
    5 minutit
    1 kommentaar

  • Uus „Vana Tallinn”

    Eelmise aasta lõpus tuli müügile uues kuues Tal­linna ajaloo huvilistele hästi tuttava akadeemiliste artiklite kogumiku „Vana Tallinn” 26. number. Ajaloolist õiglust silmas pidades oleks õigem küll öelda, et 30. number, sest Tallinna ajaloo seltsi sarjana 1936. a ilmuma hakanud väljaannet jõuti enne Teist maailmasõda välja anda neli köidet. Nagu enamikule eestiaegsetele trükisarjadele, tegi Nõukogude okupatsioon lõpu ka „Vana Tallinnale”, samuti selle väljaandjale…

    Jaan Tamm
    5 minutit

  • Lõpuks silmast silma

    Läbi sajandite oleme baltisakslaste poole vaadanud alt üles või ülalt alla. Kas hirmust värisedes või kahjurõõmsalt parastades. Selline piiratud suhtumine on jätnud väga selge jälje ka meie kirjandusse. Baltisakslasi hakati kujutama verejanuliste ja tiiraste mõisnikena, kes lasevad talupoegi oma lõbuks tallis piitsutada ning vägistavad mõisaköögis külast pärit ausaid näitsikuid. 1920.–1930. aastail kujutati baltisakslasi kirjandusteostes poolearuliste ning kõdulõhnaliste fossiilidena, kes aina nutsid taga…

    Oskar Nassar
    3 minutit

  • Mida on 6. klassi töövihikute koostamisel silmas peetud?

    Töövihikuid koostades lähtusin nii etteantud raamidest kui ka oma kogemustest õpetajana. Töövihiku roll on tänapäevases klassitunnis oluliselt muutunud. „Kuldne trio” – õpik, töövihik, vihik – ei vasta enam tegelikule vajadusele. Ootused tunnile on märksa mitmekesisemad. Tunnis hoolikalt vihikut koostades ja töövihikut täites võib juhtuda, et muu põnev jääb tegemata. Just sel põhjusel oleme proovinud ühendada töövihiku…

    KATRIN MARTSIK
    2 minutit
  • ,

    Uudiskirjandust tutvustab Krista Ojasaar

    Kolmapäeval, 16. märtsil kell 17.30 tutvustab Tallinna keskraamatukogu (Estonia pst 8) rõdusaalis uudiskirjandust Krista Ojasaar.

    Krista Ojasaar töötab Eesti kirjandusmuuseumis ning õpib doktorantuuris kirjanduse ja kultuurikorraldust. Ta on olnud mitmete festivalide, kirjandusürituste, seminarisarjade ja konverentside korraldajate seas. Krista Ojasaare sulest on ilmunud neli luulekogu, millest värskeim on „Õhuookean”. Ta kuulub Eesti kirjanduse seltsi, Eesti kirjanike liitu, Õpetatud Eesti Seltsi ja…

    Mari Sieberk
    1 minut
  • Pedagoogiline kultusraamat ja selle järjed

    Pedagoogiline kultusraamat ja selle järjed

    1988. aastal nimetas UNESCO neli pedagoogi, kes on kujundanud 20. sajandi pedagoogilist mõtteviisi: John Dewey, Georg Michael Kerschensteiner, Maria Montessori…

    Linda Järve
    8 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Catherine Zarip joonistab emotsioone

    Veebruaris valiti taas kauneimaid raamatuid. 2015. aastal ilmunud viie kauneima lasteraamatu seas on „Jänesepoeg otsib sõpra”, mille on kirjutanud Leelo Tungal ning illustreerinud ja kujundanud Catherine Zarip. Selle väikelastele mõeldud raamatu puhul tõstis žürii esile sametist ja väga ilusat koloriiti, nüansirikkaid illustratsioone, oskuslikku väikevinjettide kasutamist tekstipindade elavdamiseks ning sooja ja südamlikku üldmuljet.

    Catherine Zarip, mida peate raamatut illustreerides kõige olulisemaks?

    Minu…

    Tiina Vapper
    8 minutit
  • , ,
    Selgusid kauneimad lasteraamatud

    Selgusid kauneimad lasteraamatud

    2015. aasta viis kauneimat lasteraamatut on valitud. Žürii esimees Piret Niinepuu-Kiik tunnistab, et valikut teha polnud lihtne – võistlusele esitati…

    Tiina Vapper
    2 minutit
  • Eesti Lastekirjanduse Keskus soovitab teadusraamatuid

    Eesti Lastekirjanduse Keskus soovitab teadusraamatuid

    Matthias von Bornstädt

    „Kartmatu teadushiir Nero”

    Tõlkinud Kadi Eslon, illustreerinud Veera Schmidt. Kõva köide, 24 lk. Kirjastus Koolibri,…

    4 minutit

  • Milline on hea lasteraamat?

    Kahe lasteraamatute laenutuskeskuse edetabelid erinevad teineteisest nagu öö ja päev. Keskraamatukogu lugejad on pöördunud tagasi vanade klassikute juurde.

    „Heas raamatus peab olema seiklust ja huumorit,” tõdeb Eesti lastekirjanduse keskuse lastekirjanduse konsultant Anne Kõrge läinud aasta laenutuste edetabelit kommenteerides. „Moes on detektiivilood, nii kodumaised – näiteks Tomusk ja Keränen – kui ka tõlked – näiteks Widmark.”

    Anne Kõrge hinnangul meeldivad lugejatele ka raamatud, kus…

    Heiki Raudla
    6 minutit

  • Kui töö teeb õnnelikuks

    Kui Steve Nobeli raamat „Õnnelikuks tööga” eesti keeles ilmus, olin siiralt rõõmus. Hoolimata sellest, et meil on olnud pea 20 aastat aega ehitada uut lähenemist töömaailmas, on see praktikas visa juurduma. „Tee tööd, siis tuleb armastus” suhtumine on olnud nagu kahe teraga mõõk, mis suure pühendumuse kõrval on toonud ka palju kannatusi, läbipõlemist ja tervise kaotust.

    Nobel alustab oma raamatut arutlusega, kui…

    Tiina Saar-Veelmaa
    7 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Keränen, Tomusk, Widmark ja teised. Vaadake, mida loevad Eesti lapsed!

    Enimlaenutatud raamatud 2015 (Eesti lastekirjanduse keskuse laenutuste põhjal) Jeff Kinney „Ühe äpardi päevik“ (2011) Dawid Walliams „Gängstamemm“ (2014) Martin Widmark „Koolimõistatus“ (2014) Ilmar Tomusk „Kriminaalne suvevaheaeg“ (2014) Martin Widmark „Safranimõistatus“ (2014) Mika Keränen „Varastatud oranž jalgratas“ (2008) Ilmar Tomusk „Kriminaalne pangapresident“ (2015) R. J. Palacio „Ime“ (2014) Mika Keränen „Kuldne Lurich“ (2014) Katri Kirkkopelto…

    Heiki Raudla
    1 minut

  • AIDA ehk pikk vastus

    William James (1842–1910) on üks hiilgavamatest Ameerika mõtte- ja hingeteadlastest, kirjutas A. Kuks oma eessõnas 1920. aastal eesti keeles ilmunud William Jamesi vihikukesele „Kõned õpetajaile psühholoogiast”. Vabadussõda oli just äsja lõpule jõudnud ning Tartu ülikool alustanud oma tööd eestikeelse õppeasutusena.

    Jamesi kõnede eestindamine oli alanud aga veelgi varem. Järelmärkuses kurdavadki toimetajad, et tõlke „keelelise puhtuse ja järjekindluse” „täielikku läbiviimist” takistas just pikk trükiprotsess….

    Hardo Pajula
    6 minutit
  • ,

    Esemete elutüdimus

    Aino Perviku „Jääpurikas, murelik piim ja teised tüübid” on raamat meid ümbritsevate asjade muredest. Tuleb välja, et paljud argised esemed kas ei taha teha seda, mis neile ülesandeks on määratud, või siis ei saa ülesandega hakkama ja kannatavad sellepärast. Raamatus sisalduvad lühilood kannavad pealkirju, nagu „Telekapuldi pea käib ringi”, „Hambaharja pettumus”, „Toolide mure”, „Kohvri kõht on tühi”. Ka tekstidest enestest leiab palju…

    Johanna Ross
    5 minutit

  • Abiks teadushuviringi juhendajale

    Eesti teadusagentuur esitles 20. jaanuaril Tartus raamatut „Arenev teadushuviharidus. Õpime kogemustest”. Kogumik on toeks alustavatele juhendajatele ja huvijuhtidele.

    Eesti noorte tulemused PISA testides on olnud head, kuid samas peame tõdema, et see ei näita suurt huvi loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) valdkondades õppimise vastu pärast gümnaasiumi lõpetamist.

    Kahtlemata on üldhariduskool esmane ja kõige olulisem koht, kus noored eri õppeainetes teaduse ja…

    Katrin Saart
    2 minutit

  • Kool päästis mõisahoone

    Raamat „Mõisast kooliks. Eesti mõisakoolide teejuht“ püüab anda ülevaate mõisakoolide ajaloost kuni tänase päeva tegemisteni.

    Raamat on Eesti arhitektuurimuuseumi projekti „Tegus ja nägus mõisakool“ üks tulemustest. Tegu on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja kultuuriministeeriumi toetatud projektiga, mille eesmärk oli Eesti mõisakoolide identiteedi ja koostöö tugevdamine ning mitmekülgne teavitustegevus.

    Mõtestasime mõisakooli olemuse eri aspekte ning viisime ellu hulga põnevaid alaprojekte ja sündmusi, sh koolitusi, õppepäevi,…

    PILLE EPNER
    3 minutit

  • Kui näete riiulil „Seitset venda”

    Soome on minu jaoks südamelähedane maa. Ilmselt on üks lihtne põhjus see, et elasin ja kasvasin Tabasalus ja meri oli minu ja teiste poiste sõber. Teadsime, et seal teisel pool on Soome. Maa kus elavad Pure Jenkki, Juhla Mokka, Lakupekka Lakritsa, Mehukatti ja teised head asjad.

    Kui mina sirgusin suuremaks, siis lugesin teiste raamatute seas ühe hingetõmbega läbi Aleksis Kivi…

    Indrek Kuus
    5 minutit
Õpetajate Leht