$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Raamat

  • Õpilase kummardus õpetajale

    Lõikuskuu lõpul sai 80-aastaseks haridusfilosoof ja ühiskonnategelane Ülo Vooglaid. Väga suuri pidustusi sel puhul ei peetud, aga ühelt poolt suuresti tänu Raplamaa rahvale ja teisalt oma õpetajat austavale õpilasele sai riiul ühe väärt raamatu võrra pikemaks küll.

    Nimelt kogus Vooglaiu õpilane Ivar Tröner kokku auväärse professori mõtisklused, mis sobivad lugemiseks kõigile – et igaüks leiab sellest teosest mõne killukese, mis just teda…

    Mari Klein
    3 minutit

  • Värske aabits

    Meie aabitsate suurde ja loodetavasti sõbralikku perre on ilmunud uustulnuk. Kodavere murraku uurija Eevi Treial ja Liivi muuseumi juhataja, semiootik ja lastekirjanduse uurija Mari Niitra on koos kunstnik Pusaga koostanud Kodavere aabitsa ehk siis murdekeeli uavitsa.

    HTM-i õpikute kohta käiv määrus lubab aabitsaks nimetada vaid kogu esimese klassi esimese poolaasta materjali sisaldavat õpikut (mis on muidugi rumalasti piirav ja samas õpikukultuuri arengut takistav määratlus).

    Samas…

    Mare Müürsepp
    2 minutit
  • , ,

    TLÜ-s avati digiteerimiskeskus ja uus e-raamatukogu

    Haridus- ja teadusminister Jürgen Ligi avas reedel Tallinna ülikooli akadeemilise raamatukogu digiteerimiskeskuse, kus praeguseks on kokku digiteeritud ligi miljon lehekülge. Kui keskusse tavainimene reaalselt ligi ei pääse, siis sealse töö vilju saab igaüks nautida värskest e‑raamatukogust ETERA.

    Estonia puiestee maja kuuendal korrusel asuvas valgusküllases digiteerimiskeskuses on kaks suurt tipptehnoloogilist masinat. Üks neist täisautomaatne, teine vajab abilist. Digiteerimiskeskuse digiteerija Hendrik…

    Mari Klein
    3 minutit
  • ,

    Ohtlikud raamatud Ameerika kultuurisõdades

    Ajal, kui Eestis arutletakse tuliselt arvamusvabaduse piiride üle, on sõna jõud löönud laineid ka USA kõrgharidusmaastikul.

    Nimelt lahvatas õppeaasta algul Duke’i ülikoolis skandaal, mille ajend oli Alison Bechdeli graafiline romaan (maakeeli koomiks) „Tore kodu” (Fun Home). Tegu oli soovitusliku kirjandusega rebastele, kes, sõltumata erialast, pidid aasta esimesel õppenädalal äsja MacArthuri „geeniusegrandi” võitnud Bechdeli loomingu üle väikestes seminarides arutlema. Bechdeli…

    Aro Velmet
    5 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Suvine saak lasteraamaturannast

    Kuigi suvi on Maarjamaal valdavalt puhkamise aeg, on viimastel kuudel tulnud raamatusõprade rõõmuks välja hulk uusi toredaid laste- ja noorteraamatuid nii kodu- kui ka välismaistelt autoritelt.

    Kodumaised klassikud

    Alustada tasub juba kodumaisteks klassikuteks kujunenud lastekirjanikest ning mainida nii Heljo Männi Ole lugude kolmandat osa „Tee tarkuseteradega” kui ka Aino Perviku jutukogu „Jääpurikas, murelik piim ja teised tüübid”, mis mõlemad viivad lapse vanameisterlikult…

    Mari Klein
    16 minutit
  • ,

    Lühikesed lood pika jutu asemel

    Värskest jutukogust „Õpetaja Albert” selgub, et hea õpetaja peab tegema klassi ees teatrit ehk rohkemgi, kui end sisuliselt tunniks ette valmistama. Kui õpetaja tahab, et õpilased temast aru saaksid, peab ta rääkima ja käituma nii, et teda mõistaks ka seitsmeaastane laps.

    Aga artikli pealkirjast – sellist peakirja kannab siinkirjutaja täht-tähelise nimekaimu üks jutt paljudest, mis on koondatud tänavu ilmunud raamatusse „Õpetaja…

    Heiki Raudla
    4 minutit

  • Kätlin Vainola kirjutab õpikut ja koolitab noori kirjanikke

    Lastekirjanik Kätlin Vainola peab uuel õppeaastal oma aega jagama kahe ettevõtmise vahel, mis mõlemad pikemas perspektiivis eesti kirjanduskultuurile enam kui kasulikud on: ta koostab uut lugemikku ning hakkab vedama koolilaste loovkirjutamise ringi.

    Omal ajal kuueaastaselt kooli läinud Kätlin Vainola mäletab, kuidas ta avastas lapsena enda jaoks raamatukogu. „Kõigepealt kooliraamatukogu, siis suure raamatukogu. See oli selline ahhaa-elamus,…

    Mari Klein
    6 minutit

  • Tui Hirv: Islandil on lasteaiaõu väljaspool tööpäeva kõigile avatud

    Islandist on eestlased kirjutanud hulga raamatuid. Nii mõndagi neist on käsitletud ka siin. Aga kui senised teosed on olnud rohkem ilukirjanduslikud või üldvaatelised, siis islandlasega pere loonud ja Reykjavikki kolinud eesti lauljanna Tui Hirv kirjutab Islandist sügavalt ja sisukalt, sukeldudes ka sealse kultuuri ja kasvatuse valdkonda.

    Nii pühendab Hirv terve peatüki „Tõuaretus lasteasutustes” (lk…

    Mari Klein
    3 minutit

  • Aeg olla noor ja andekas on ümber saanud

    Margus Karu debüütromaan „Nullpunkt” oli mitmeski mõttes minu põlvkonna ehk laulva revolutsiooni laste kooliteed kokku võttev teos. Meie oma „Kevade”, kui natuke familiaarseks muutuda. Seda olenemata tõsiasjast, kas käisid pealinna eliitkoolis või „mägede” magalakoolis. Nüüdseks on see generatsioon jõudnud nuusutada ülikooli ja selle heal juhul ka lõpetada ning künda oma esimesed vaod tööpõllul. Kätte on jõudmas aeg muutuda noortest…

    Oskar Nassar
    3 minutit
  • ,

    Võtikvere kirjandustunnustuse sai Leena Kurvet-Käosaar

    Augusti teisel laupäeval peeti Jõgevamaal Võtikveres juba 16. korda raamatuküla päeva, kus esmakordselt anti välja värske kirjanduspreemia.

    „Algatasime tunnustuse, mida antakse kirjandusuurijale, kes on tõstnud ajaloost esile unustusse vajunud naiskirjanikud ning olnud märkimisväärne Eesti mälu mõtestaja, või looduslüürikat viljelevale kirjanikule või luuletajale,” ütles Võtikverest pärit kirjanik ja vabaõhusalongi perenaine, raamatuküla päeva eestvedaja Imbi Paju.

    Tunnustuskiri pühendati Paju…

    1 minut

  • Raamat väikesest Myst

    Raamat „Ükski pere pole saar” räägib väikesest Myst. Ei, mitte sellest, kes paljudele meist Tove Janssoni raamatutega seostub. Ühest teisest, kes on saanud salapärase kolmetähelise diagnoosi. Või siiski – sügavalt järele mõeldes võib neil Mydel olla nii mõndagi ühist …

    See on raamat ühe pisut teistsuguse väikelapse emalt. Pahupoolest, mida elu lapsega kaasa toob. Mitte läbi huumoriprisma, vaid tegelikkusest, kus beebi ei ole…

    Mari Klein
    8 minutit
    2 kommentaari
  • , ,

    Suvises lugemis­programmis osales rekordarv lapsi

    Tallinna keskraamatukogus tänavu 13. korda aset leidnud lugemisprogrammis „Suvi raamatuga” osales 373 last, kes lugesid kahe suvekuu jooksul läbi 2907 raamatut.

    Edukalt läbis programmi ehk teisisõnu luges vähemalt kümme raamatut pakutud 25 teosest läbi 225 last. Tublimad said möödunud reedel projekti lõpuüritusel raamatukogult tänukirja ja värvipliiatsid. Esmakordselt premeeriti lapsi, kelle emakeel on vene keel, kuid kes on lugenud…

    1 minut

  • Miks on lugemispesa kirjaoskusele hea?

    Esmaspäeval, 15. juunil esitleti Eesti lugemisühingu nelja projekti juubelikonverentsil (vt ÕpL 22.05) kaht lugemisega seotud magistritööd, mis viimasel ajal Tallinna ülikoolis kaitstud: Anneli Laamann uuris, milline kvaliteedivahe on lugemispesaga ja lugemispesata lasteaiarühmadel, ning Helle Taks-Titarenko seda, kui palju õpetajad tajuvad oma rolli motiveeriva lugemiskeskkonna loojana.

    Anneli Laamanni töö, mis võrdles 15 lasteaiarühma, tõestas, et keskusepõhistes lugemispesaga lasteaedades on varajast kirjaoskust toetava õpikeskkonna…

    Mari Klein
    3 minutit
  • ,

    Underi lillepeenar ja looduse õppe­rada Tuglase aias

    Suve hakul avati Tallinnas Nõmmel Väikese Illimari tänaval Marie Underi ja Artur Adsoni ning Elo ja Friedebert Tuglase kodumaja aias omalaadne looduse õpperada, mis tutvustab algklassilastele nii taimi ja loomi kui ka killukest ajalugu.

    Rahulikku varjulisse männipuude ja sirelitega aeda on keskkonnainvesteeringute keskuse toel püstitatud neli kahepoolset ja kolmepaanilist etnohõngulist puidust infotahvlit, mis tutvustavad lühidalt 24…

    Mari Klein
    2 minutit

  • Hundiseaduste aegu

    Verivalus raamat „Minu nimi on Marytė” kirjeldab Ida-Preisimaa sõjaaegsete kodutute orbude elu, hundilaste, nagu kutsuti neid Leedus. Sest hundiseaduste järgi käis tollal nii nende kui ka kogu ühiskonna elu. Kirjeldab muu hulgas laste endi silme läbi, võikalt ja veenvalt, aga parasjagu pieteeditundeliselt. Kirjeldab inimesi, kes neid aitasid, ja neid, kes seda ei teinud.

    Kui mullu avastasin leedu kirjanduse Ruta Sepetyse teosega „Hallaaegade algus”,…

    Mari Klein
    5 minutit
  • ,

    Ulf Stark: Kirjaniku esimene raamat ei tohi olla (liiga) hea

    Kirjandusfestivalil Head Read oli võimalik kohtuda kolme välismaise lasteraamatute autoriga: Ulf Starki, Ulf Nilssoni ning Edward van de Vendeliga, kelle kõigi teosed viimasel ajal ka eesti lasteni jõudnud on. Rootsi lastekirjanik Ulf Stark jutustas prantsuse lütseumi, Westholmi gümnaasiumi ja Vanalinna hariduskolleegiumi õpilastele oma lugusid nagu ehtne muinasjutuvestja ja vastas ka Õpetajate Lehe küsimustele.

    Mainisite oma esinemisel,…

    Mari Klein
    10 minutit

  • Jean-Claude Mourlevat: lastele kirjutades ei tohi võtta lootust

    Laupäeval kõneles kirjandusfestivalil HeadRead kirjanike majas oma raamatute tõlkija Indrek Koffiga avalikult Prantsuse kirjanik Jean-Claude Mourlevat.

    Kahe täiskasvanud lapse isa alustas kirjutamist 17-aastaselt lasteraamatutest ning on tänaseks noorteraamatute kaudu jõudnud täiskasvanuteni. Ometi rääkis 62-aastane mees, et tal võttis väga pikalt aega, enne kui ta julges öelda need erilised sõnad: „Ma olen kirjanik.”

    „Ma julgesin seda öelda pärast…

    Mari Klein
    4 minutit
    1 kommentaar

  • Kurjus on alati käeulatuses (head raamatud kahjuks mitte)

    Tänavuse kirjandusfestivali HeadRead käigus külastas Tallinna kaks noort Rootsi kirjanikku: Sara B. Elfgren ja Mats Strandberg, kelle kahasse kirjutatud noorte fantaasiatriloogia maailmas laineid lööb. Võiks ju küsida, mis seal ikka nii erilist − neid fantaasiatriloogiaid on juba rohkem kui sääski jaanilõkke ümber. Aga on erilist!

    Viimase aja trendid maailmas kipuvad jõuliselt sinna suunda, et järjest enam täiskasvanuid…

    Sash Uusjärv
    6 minutit

  • Inimese igast teost jääb ligimesse jälg

    Soome kirjaniku Heidi Köngäse romaan „Dora, Dora” viib meid uinutavalt kauni teksti kaudu aega, mis oma reeturlikkuses, ohtlikkuses ja võltsilus näitab kusagilt meie lähedusest oma hoiatavat maski.

    On detsember 1943. Saksa relvastuse ja laskemoona minister, Hitleri endine peaarhitekt Albert Speer saabub väikse seltskonnaga Soome Lappi. Stalingradi lahing on lõppenud sakslaste lüüasaamisega. Speeri eesmärk on jõuda Jäämere rannale Petsamosse, Saksa…

    Imbi Paju
    7 minutit
  • , ,

    Viru keskuses avati näitus lugemise ajaloost

    Kolmapäeval, 20. mail avas Eesti kirjanike muuseumide ühing Viru keskuse aatriumis kirjandusfestivali Head Read sissejuhatuseks lugemise ajaloost kõneleva rändnäituse „Lugemise kunst, elamise headus”, mis jääb seal avatuks 7. juunini.

    Näitus teeb sissevaate lugemise lukku nii Eesti kui ka maailma ajaloo vaatenurgast, uurib neuroloogia ja lugemise seoseid; seda, mida loevad kirjanikud, ning hõlmab endas nii veidraid seiku kui ka põnevaid…

    Mari Klein
    2 minutit
  • , ,

    Karl Eduard Söödi lasteluule auhinna saab Contra

    Contra kirjutatud, Ulla Saare illustreeritud ja Tallinna keskraamatukogu välja antud kooliteemaliste luuletuste raamat „Kõik on kõige targemad”, mis varemgi tunnustust pälvinud, nimetati tänavuseks Karl Eduard Söödi auhinna laureaadiks.

    1988. aastal loodud luuleauhinda annavad välja Luunja vallavalitsus ja Luunja keskkool. Auhinnaga tunnustatakse eelmise aasta parima lasteluulekogu autorit ja illustraatorit. Statuudi kohaselt peaks Karl Eduard Söödi lasteluule auhinna laureaadi luulet…

    1 minut

  • Lugemisühingul on põhjust pidu pidada

    1992. aastal asutatud Eesti lugemisühing, kelle üks eesmärkidest on toetada kirjaoskuse arengut ning väärtustada lugemiskultuuri, on aastate jooksul algatanud hulga projekte, millest neli peab juunis väärikat sünnipäeva. Heidame sünnipäevalastele siinkohal põgusa pilgu. „Lugeda on mõnus” – 15 2000. aastal alguse saanud projekt „Lugeda on mõnus” on suunatud nii õpetajatele ja raamatukoguhoidjatele kui ka 5.–9. klassi õpilastele. Aasta jooksul saab…

    Mari Klein
    4 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Leelo Tungal: Sõnaseadmisoskus tuleb kasuks igal alal

    Aprillis sai Väike-Maarjas asuv Wiedemanni tammik juurde oma senise noorima istiku – oma keeletamme istutas armastatud luuletaja ja kirjanik Leelo Tungal (67), kes pälvis tänavu Wiedemanni auhinna. See väärikas preemia antakse neile, kes on pühendanud oma elu ja töö eesti keelele.

    Palju õnne, Leelo Tungal! Mitmes tamm see teie jaoks istutada oli?

    Kui aus olla, siis oli Väike-Maarja…

    Küsis Mari Klein
    19 minutit
  • ,

    Mullune parim ajalooteos on Piret Lotmani „Heinrich Stahli elu ja looming”

    Neljapäeval kuulutati Tallinna ülikooli ajaloo instituudis välja ajalookirjanduse aastapreemia, mille pälvis Piret Lotman monograafia „Heinrich Stahli elu ja looming” eest.

    Žürii hinnangul on Eesti rahvusraamatukogu toimetistena välja antud monograafia näol tegemist suurepärase akadeemilise uurimusega, mis võtab kokku autori aastakümnete jooksul tehtud töö ning võiks huvitada nii ajaloolasi kui teolooge.

    Piret Lotmani interdistsiplinaarse käsitluse läbivaks…

    3 minutit
Õpetajate Leht