Raamat
-
Potsataja ja Gena isa käis Eesti lastega kohtumas
Kirjandusfestivali Prima Vista raames käis möödunud nädalavahetusel Tallinna keskraamatukogus siinsete lastega kohtumas legendaarne vene lastekirjanik, Potsataja, Gena ja Kübaramoori isa Eduard Uspenski.
Tema loomingust on Eestis tuntud ka Onu Teodori, kass Madrussoni ja koer Muri lood. Kirjanikuga ajasid juttu Tähekese peatoimetaja Ilona Martson ning Eesti luuletaja ja lastekirjanduse tõlkija Igor Kotjuh.
Raamatukogu esindajate sõnul oli huvi väga suur ning…
1 minut -
Uus aabits kutsub lustiga õppima
5. mail piiluti Viru keskuse Rahva Raamatus värske Lotte aabitsa kaante vahele. Aabitsa autorid on Lotte tegelaskuju loojad Janno Põldma ja Heiki Ernits ning Paide ühisgümnaasiumi klassiõpetaja ja Eesti lugemisühingu esinaine Heli Prii.
Aabits on inimese elus üks tähtsamaid raamatuid. Millised tunded teid valdasid selle töö juurde asumisel?
Heli Prii: Võimalust olla aabitsa loomise juures pakub elu inimesele tavaliselt ühe korra. Ma…
7 minutit1 kommentaar -
Raamat mereajaloohuvilistele
Tuntud eesti sõjaajaloolase Mati Õuna populaarteaduslik raamat „Mehed, purjed ja püssirohi. 125 aastat sõdu Läänemerel ja Läänemeremail 1554–1679” annab kiire ülevaate sõdadest Läänemeremaades 1554.–1557. aasta Rootsi-Vene pisisõjast Karjalas kuni 1674.–1679. aasta Rootsi-Brandenburgi-Taani sõjani. Nagu pealkirigi osutab, on raamat keskendunud sõjategevusele merel.
Käsitletav periood oli nii Läänemeremaade kui ka kogu Euroopa ajaloos murranguline – reformatsioonile järgnevast ususõdade segadikust kasvasid välja tsentraliseeritud võimukorraldusega suurriigid,…
3 minutit -
Koertest kirjutamine võib olla kunst
Kirjastuselt Päike ja Pilv tuli hiljuti välja kaks raamatut, mis mõlemad räägivad koertest. Üks neist on kodu-, teine välismaiselt autorilt; üks sobib lasteaialastele, teine kooliealistele. Kokku annavad nad hea võrdlusnäite, kui erinevalt ja samas eriliselt on võimalik kirjutada koerte teemal üks hea raamat.
Kuhu viib aidaalune salakäik?
Kärt Hellerma on lastekirjanikuna varemgi kätt proovinud – kui „Õrnad kõrvad” ja „Poiss ja…
3 minutit -
„Tokerjad hääbuvad, Vilde jääb”
Reedel, 24. aprillil peeti kirjanike maja musta laega saalis kirjanik Eduard Vilde 150. sünniaastapäeva auks ülalmainitud pealkirjaga konverentsi, mille sisukates ettekannetes vaagiti Vilde elu ja loomingut, maailmavaadet ning seisukohti eri nurkade alt.
Pärast Rein Veidemanni emotsionaalselt mõjuvat sissejuhatust, mis heitis eesti kultuuri- ja kirjandusmaastikule, täpsemalt klassikute käitlemisele, käsitlemisele ja meenutamisele laias perspektiivis pisut nukra pilgu, lahkas Pille-Riin Larm Vildet kui…
6 minutit -
Kambja kooli aastapäeval esitleti koolialmanahhi juubelinumbrit
Kambja koolis esitleti 24. aprillil almanahhi „Tootsi taskud”, mis on Eestis teadaolevalt ainus koolialmanahh, mida on koostatud ja trükitud igal kevadel kahe aastakümne jooksul.
„Kambja kooli almanahhi oleme välja andnud järjeloona kakskümmend aastat,” kirjutab tänavuste „Taskute” saatesõnas kooli direktor Enn Liba. „Üle 1500 lehekülje lugusid ja pilte ligikaudu 80-leheküljeliste aastaportsjonite kaupa.”
Juubelihõngulises numbris meenutatakse „Tootsi taskute” esimese…
2 minutit -
Muinasjutuline matemaatika
Mullu väitsin lastekirjanduspäeva ettekandes „Suur Peeter ja Väike Peeter – muinasjutt esimeses klassis”, et muinasjutte, iseäranis kunstmuinasjutte saab kasutada üldõpetuslikul meetodil aineõpetuses. Tartu linnaraamatukogu laste- ja noorteosakonna juhataja Ädu Neemre haaras sõnal sabast ning palus mul idee aasta jooksul ellu viia. Nõnda sündis pisiprojekt „Muinasjutuline matemaatika”, mille raames jutustasin esimeses ja teises klassis eesti autorite kunstmuinasjutte aritmeetiliste tekstülesannete inspiratsiooniallika ja alusmaterjalina….
5 minutit -
Seitsekümmend aastat eesti haridus- ja koolilugu seestvaates
„Loodame, et see esimene valik õpetajate lugusid leiab palju kaasamõtlejaid ja järgmiste elulugude kirjapanijaid,” kirjutab raamatu koostaja ning toimetaja, kirjandusteadlasest eesti elulugude esikogujaks ja uurijaks tõusnud Rutt Hinrikus. Annaks kõigevägevam talle jõudu, kirjandusmuuseumile ja ühendusele Eesti Elulood aga rahastajaid, et kogumist jätkata.
Ning eesti õpetajatele ja koolijuhtidele tahtmist mäletada ja oma mälus eri kooliaegu võrrelda, et…
7 minutit -
Kingitus maakoolide raamatukogudele
Raamatu „Harilik eestlane” autorid Helen Ree ja Karin Nemec kingivad maakoolide raamatukogudele oma raamatuid ning kutsuvad kirjastajaid ja teisi autoreid tegema sedasama.
Kingipakis on 65 raamatut. Kingituse saajad valib välja Eesti raamatukoguhoidjate ühingu kooliraamatukogude sektsioon aprilli lõpuks ja need jõuavad koolidesse sügiseks.
„Kooliraamatukogudel on väga suur roll eesti keele ja kultuuri edasi andmisel,” rääkis Nemec. „Samas on paljudel eelarve uute raamatute ostmiseks…
1 minut -
Nordic Noir lahkas krimikirjandust
Möödunud nädalal peeti Tallinna raamatumessi käigus Eesti rahvusraamatukogus Põhja- ja Baltimaade kirjandusfoorumit, mis tänavu oli pühendatud kriminaalkirjandusele.
Põhjamaade ministrite nõukogu Eesti esinduse kultuurinõunik Eha Vain, kuidas foorum kulges ja miks valiti tänavu just säärane teema?
Kirjandusfoorum toimus juba kolmandat aastat järjest ning tõi saali ligikaudu 150 krimikirjanduse huvilist. Meie kui korraldajate rõhuasetus oli, nii nagu ka eelmistel kordadel, sõnal „kirjandus”. Just kirjandus…
7 minutit -
Gustav Adolfi gümnaasiumis avati Hardi Tiiduse raamatukogu
Möödunud reedel avati Tallinnas Gustav Adolfi gümnaasiumi ülakorrusel kooliraamatukogu esises fuajees Hardi Tiiduse raamatukogunurgake. Omaaegse teletähe ja mälumänguri, GAG-i lõpetanud Tiiduse raamatud jõudsid kingitusena kodukooli tänu tema tütrele Maria Tiidusele, kelle sõnul teenivad teosed nii kõige paremini oma eesmärki.
Neljale suurele vanaaegsete nikerdustega riiulile on mahutatud mõnisada teost, mille seas on näpuotsaga lastekirjandust, peoga proosat ning tublisti…
2 minutit -
Käsikirjad sahtlist välja ja võistlusele!
Mitme kirjandus- ja meediakanali koostöös kuulutati välja uus kirjanduskonkurss Bestseller, kuhu oodatakse sügiseks värskeid lugusid või avaldamata teoseid nii proosa-, aime- kui ka lastekirjanduse vallas. Konkursi auhinnafond on 10 000 eurot ning eesmärk leida erilisi lugusid, millel oleks potentsiaali laieneda ka teistesse žanritesse.
„Hea bestseller on lugu, mis ei lase sind lahti enne, kui oled keeranud viimase lehekülje. Midagi…
2 minutit -
Linde vaatlema ja loodusesse matkale
Vaevalt leidub inimest, keda kevad ei pane mingilgi moel looduse poole kiikama ja sellele mõtlema. Ikka tekib koos taimede tärkamise, naasvate lindude või poegivate loomadega hinge mingi ebamäärane rahutus, igatsus minna otsima sinililli, jälgima kuldnokki või külvama köögiviljataimi. Seda kõike tehakse ka nii mõneski lasteaias ja koolis. Samuti laekub viimasel ajal iga päev postkasti teateid loodusvaatlustest, viktoriinidest, linnukuulamistest. Mina…
10 minutit -
Täna peetakse kogu maailmas lastekirjanduse päeva
Täna, rahvusvahelisel lasteraamatupäeval, mille aluseks on kuulsa muinasjutuvestja Hans Christian Anderseni sünniaastapäev, toimub üle kogu maailma lastekirjandusega seotud ettevõtmisi. Nii ka Eestis, kus näiteks Tallinna keskraamatukogus antakse lastekirjanik Aino Pervikule üle tänavune „Järje hoidja” auhind.
Auhind antakse igal aastal keskraamatukogus möödunud aastal kõige enam loetud lasteraamatu autorile, et tänada teda kui järjepidevuse hoidjat lastele ja noortele väärt lugemisvara…
11 minutit -
Harivalt hõrgutav
Võib ju tunduda, et mis seos on kokaraamatutel õpetajate või õpetamisega, aga teatavasti soodustab (õige) toitumine suuresti ka ajutegevust. Ja pealegi on kokad ja söögilauad igas koolis ja lasteaias. Nii et kui üksteise järel jäi silma kooliga seotud kokaraamatuid, tundus hea mõte need omavahel kokku viia. Seda enam, et kõnealused raamatud – igaüks täiesti otseselt kooli või lasteaiaga seotud – on kõik…
6 minutit -
Keskraamatukogus algab peagi luulemaraton
Tallinna keskraamatukogu peamajas algab reede, 20. märtsi keskpäeval luulemaraton, mis kestab kella 19-ni. Värsket luulet saab kuulata Veronika Kivisilla, Indrek Koffi, Eda Ahi, Peep Ilmeti, Kätlin Kaldmaa, Wimbergi ja Hans Kaldoja esituses. Lisaks esitavad eesti näitlejad ka varasemat eesti luulet. Luulet kuulama pääseb tasuta.
Samal ajal saab raamatukogu võõrkeelse kirjanduse osakonnas (Liivalaia 40) kuulata luulet ka vene keeles. Esinevad Anna…
1 minut -
Palju õnne Contrale!
Emakeelepäeval kuulutati välja tänavused Eesti kultuurkapitali kirjanduspreemiad. Lastekirjanduse valdkonnas pälvis selle aasta preemia luuletaja Contra, kes koostöös illustraator Ulla Saare ja Tallinna keskraamatukoguga andis sügisel välja luulekogu „Kõik on kõige targemad”. Kuu aja eest valiti see ka kaunimate raamatute hulka.
Närvisööjad*
Tunnis oli pingeline õhkkond.
Tunni lõpus ütles õpetaja, ärme
sööma lähme, sest teil täis ju kõht on,
terve tunni sõite õpetaja närve.
Contra
Et seda vahvate värviliste piltide…
6 minutit -
Otsige märgiga lasteraamatuid!
Hiljuti saabus meediasse üsna samaaegselt kaks eraldiseisvat teadet heade lasteraamatute märgistamisest. Nii tasub poest ja raamatukogust edaspidi otsida nii lastekaitse liidu kui ka lastekirjanduse keskuse Hea lasteraamatu märgiga köiteid. Mis vahe neil märkidel õieti on?
MTÜ Lastekaitse Liit tähistab märgiga „Hea lasteraamat” parimaid üllitisi juba seitsmendat aastat järjest. Hea lasteraamatu valimine leiab aset kord aastas, aga see-eest laiahaardeliselt – kevade hakul…
4 minutit3 kommentaari -
Emakeelset luulet ka väliseesti lastele
Leidsin möödunud nädalal oma töölaualt üllatuslikult ühe toreda lasteraamatu. See kätkeb endas tükikest eesti lasteluule paremikust, mis paralleelselt tõlgitud ka inglise keelde. Raamatu idee autori ja koostaja, eesti keele õpetaja Mall Pesti sõnul on tegu on ainulaadse projektiga, mille siht ongi suuresti välismaal elavad eesti, aga ka mitte ainult eesti lapsed.
Kelmikat pealkirja „Siilid ja pingviinid” kandev kogumik sisaldab Leelo…
2 minutit -
Keeletoimetamine – kellele ja milleks?
Möödunud laupäeval, 7. märtsil peeti Tallinna ülikoolis Eesti keeletoimetamise 85. sünnipäeva. Eesti keeletoimetajate liidu kutsel kokkutulnutele kõnelesid seminaril oma erialastest ootustest toimetajale kirjanik Jan Kaus, tõlkija Triinu Tamm ja kirjastaja Krista Kaer ning oma kogemusi jagasid kaks toimetajat: kauaaegse kogemusega Ants Haljamaa ja vastalustanud Liina Lepsalu.
„Uue aja tulekul olid korrektorid esimesed, kellest loobuti, ja peab tunnistama, et see tõi…
3 minutit1 kommentaar -
Aardekirst rahvuskultuuri austajale
See raamat jäi mulle esmalt silma aasta eest, värskelt raamatupoodi jõudnuna. Ning pakkus äratundmisrõõmu mullusügisesel rändnäituste auhindamisel Narvas, kus osales ka teatri- ja muusikamuuseumi ekspositsioon Pulstist ja rahvapillidest. Kui teos hiljutisel muuseumiauhindade jagamisel parima teadustrükise preemia pälvis, oli selge, et nüüd on aeg sellest lähemalt kirjutada.
August Pulst (1889–1977) on nimena eesti muusikaajaloos tõenäoliselt tuttav enamikule muusikahuvilistele. Aga kui ka pole,…
3 minutit -
Eduard Vilde 150
Sel kolmapäeval, 4. märtsil möödus kirjanik Eduard Vilde (1865–1933) sünnist 150 aastat. Kui vahel tundub, et klassikud on vajunud unustuse hõlma, tõestavad näitused, kuuldemängud ja ettekandepäevad, aga ka kirjaniku auks välja antud postmark ja meenemünt seekord küll teistpidist. Toome välja mõned kirjaniku juubeliaasta sündmused:
• Kultuuriministri ja Eesti kirjanike liidu esimehe väisatud vastuvõtul Kadriorus Vilde majamuuseumis kuulutati kolmapäeval välja Vinni valla Vilde-nimelise kirjandusauhinna laureaat,…
3 minutit -
Tuglase preemia said Mait Vaik ja Mart Kivastik
Friedebert Tuglase asutatud novelliauhinna, mis antakse alati üle tema sünniaastapäeval, laureaadid on tänavu Mart Kivastik novelli „Õnn tuleb magades” ja Mait Vaik novelli „Puhtus” eest, mis ilmusid vastavalt Vikerkaares nr 12/2014 ja kogumikus „Tööpäeva lõpp”.
Tuglase 129. sünniaastapäeval tema kodumajas Väikese Illimari tänaval üle antud novelliauhinna nominentideks valis žürii (Mirjam Hinrikus, Toomas Kiho, Veronika Kivisilla, Kaupo Meiel ja Jaanus…
1 minut -
Parimate reisiraamatute autorid on Heilika Pikkov ja Enn Kaup
Ka seitsmendat korda jagataval reisiraamatute preemial, mida jagati kolmapäeva õhtul kirjanike majas, oli tänavu kaks laureaati, kuigi see selle auhinna puhul mitte alati nii ei ole. Heilika Pikkov sai auhinna raamatu „Minu Jeruusalemm”, Enn Kaup aga kahe raamatu – „Imekaunis Antarktika. Pühendatud teadusele” ning „Armulugu Antarktikaga. 9 ekspeditsiooni Lõunamandrile” – eest.
Reisiraamatu auhinda välja andva Go…
2 minutit