Raamat
-
Uus „Vana Tallinn”
Eelmise aasta lõpus tuli müügile uues kuues Tallinna ajaloo huvilistele hästi tuttava akadeemiliste artiklite kogumiku „Vana Tallinn” 26. number. Ajaloolist õiglust silmas pidades oleks õigem küll öelda, et 30. number, sest Tallinna ajaloo seltsi sarjana 1936. a ilmuma hakanud väljaannet jõuti enne Teist maailmasõda välja anda neli köidet. Nagu enamikule eestiaegsetele trükisarjadele, tegi Nõukogude okupatsioon lõpu ka „Vana Tallinnale”, samuti selle väljaandjale…
5 minutit -
Lõpuks silmast silma
Läbi sajandite oleme baltisakslaste poole vaadanud alt üles või ülalt alla. Kas hirmust värisedes või kahjurõõmsalt parastades. Selline piiratud suhtumine on jätnud väga selge jälje ka meie kirjandusse. Baltisakslasi hakati kujutama verejanuliste ja tiiraste mõisnikena, kes lasevad talupoegi oma lõbuks tallis piitsutada ning vägistavad mõisaköögis külast pärit ausaid näitsikuid. 1920.–1930. aastail kujutati baltisakslasi kirjandusteostes poolearuliste ning kõdulõhnaliste fossiilidena, kes aina nutsid taga…
3 minutit -
Mida on 6. klassi töövihikute koostamisel silmas peetud?
Töövihikuid koostades lähtusin nii etteantud raamidest kui ka oma kogemustest õpetajana. Töövihiku roll on tänapäevases klassitunnis oluliselt muutunud. „Kuldne trio” – õpik, töövihik, vihik – ei vasta enam tegelikule vajadusele. Ootused tunnile on märksa mitmekesisemad. Tunnis hoolikalt vihikut koostades ja töövihikut täites võib juhtuda, et muu põnev jääb tegemata. Just sel põhjusel oleme proovinud ühendada töövihiku…
2 minutit -
Uudiskirjandust tutvustab Krista Ojasaar
Kolmapäeval, 16. märtsil kell 17.30 tutvustab Tallinna keskraamatukogu (Estonia pst 8) rõdusaalis uudiskirjandust Krista Ojasaar.
Krista Ojasaar töötab Eesti kirjandusmuuseumis ning õpib doktorantuuris kirjanduse ja kultuurikorraldust. Ta on olnud mitmete festivalide, kirjandusürituste, seminarisarjade ja konverentside korraldajate seas. Krista Ojasaare sulest on ilmunud neli luulekogu, millest värskeim on „Õhuookean”. Ta kuulub Eesti kirjanduse seltsi, Eesti kirjanike liitu, Õpetatud Eesti Seltsi ja…
1 minut -
Pedagoogiline kultusraamat ja selle järjed
1988. aastal nimetas UNESCO neli pedagoogi, kes on kujundanud 20. sajandi pedagoogilist mõtteviisi: John Dewey, Georg Michael Kerschensteiner, Maria Montessori…
8 minutit1 kommentaar -
Catherine Zarip joonistab emotsioone
Veebruaris valiti taas kauneimaid raamatuid. 2015. aastal ilmunud viie kauneima lasteraamatu seas on „Jänesepoeg otsib sõpra”, mille on kirjutanud Leelo Tungal ning illustreerinud ja kujundanud Catherine Zarip. Selle väikelastele mõeldud raamatu puhul tõstis žürii esile sametist ja väga ilusat koloriiti, nüansirikkaid illustratsioone, oskuslikku väikevinjettide kasutamist tekstipindade elavdamiseks ning sooja ja südamlikku üldmuljet.
Catherine Zarip, mida peate raamatut illustreerides kõige olulisemaks?
Minu…
8 minutit -
Selgusid kauneimad lasteraamatud
2015. aasta viis kauneimat lasteraamatut on valitud. Žürii esimees Piret Niinepuu-Kiik tunnistab, et valikut teha polnud lihtne – võistlusele esitati…
2 minutit -
Eesti Lastekirjanduse Keskus soovitab teadusraamatuid
Matthias von Bornstädt
„Kartmatu teadushiir Nero”
Tõlkinud Kadi Eslon, illustreerinud Veera Schmidt. Kõva köide, 24 lk. Kirjastus Koolibri,…
4 minutit -
Milline on hea lasteraamat?
Kahe lasteraamatute laenutuskeskuse edetabelid erinevad teineteisest nagu öö ja päev. Keskraamatukogu lugejad on pöördunud tagasi vanade klassikute juurde.
„Heas raamatus peab olema seiklust ja huumorit,” tõdeb Eesti lastekirjanduse keskuse lastekirjanduse konsultant Anne Kõrge läinud aasta laenutuste edetabelit kommenteerides. „Moes on detektiivilood, nii kodumaised – näiteks Tomusk ja Keränen – kui ka tõlked – näiteks Widmark.”
Anne Kõrge hinnangul meeldivad lugejatele ka raamatud, kus…
6 minutit -
Kui töö teeb õnnelikuks
Kui Steve Nobeli raamat „Õnnelikuks tööga” eesti keeles ilmus, olin siiralt rõõmus. Hoolimata sellest, et meil on olnud pea 20 aastat aega ehitada uut lähenemist töömaailmas, on see praktikas visa juurduma. „Tee tööd, siis tuleb armastus” suhtumine on olnud nagu kahe teraga mõõk, mis suure pühendumuse kõrval on toonud ka palju kannatusi, läbipõlemist ja tervise kaotust.
Nobel alustab oma raamatut arutlusega, kui…
7 minutit -
Keränen, Tomusk, Widmark ja teised. Vaadake, mida loevad Eesti lapsed!
Enimlaenutatud raamatud 2015 (Eesti lastekirjanduse keskuse laenutuste põhjal) Jeff Kinney „Ühe äpardi päevik“ (2011) Dawid Walliams „Gängstamemm“ (2014) Martin Widmark „Koolimõistatus“ (2014) Ilmar Tomusk „Kriminaalne suvevaheaeg“ (2014) Martin Widmark „Safranimõistatus“ (2014) Mika Keränen „Varastatud oranž jalgratas“ (2008) Ilmar Tomusk „Kriminaalne pangapresident“ (2015) R. J. Palacio „Ime“ (2014) Mika Keränen „Kuldne Lurich“ (2014) Katri Kirkkopelto…
1 minut -
AIDA ehk pikk vastus
William James (1842–1910) on üks hiilgavamatest Ameerika mõtte- ja hingeteadlastest, kirjutas A. Kuks oma eessõnas 1920. aastal eesti keeles ilmunud William Jamesi vihikukesele „Kõned õpetajaile psühholoogiast”. Vabadussõda oli just äsja lõpule jõudnud ning Tartu ülikool alustanud oma tööd eestikeelse õppeasutusena.
Jamesi kõnede eestindamine oli alanud aga veelgi varem. Järelmärkuses kurdavadki toimetajad, et tõlke „keelelise puhtuse ja järjekindluse” „täielikku läbiviimist” takistas just pikk trükiprotsess….
6 minutit -
Esemete elutüdimus
Aino Perviku „Jääpurikas, murelik piim ja teised tüübid” on raamat meid ümbritsevate asjade muredest. Tuleb välja, et paljud argised esemed kas ei taha teha seda, mis neile ülesandeks on määratud, või siis ei saa ülesandega hakkama ja kannatavad sellepärast. Raamatus sisalduvad lühilood kannavad pealkirju, nagu „Telekapuldi pea käib ringi”, „Hambaharja pettumus”, „Toolide mure”, „Kohvri kõht on tühi”. Ka tekstidest enestest leiab palju…
5 minutit -
Abiks teadushuviringi juhendajale
Eesti teadusagentuur esitles 20. jaanuaril Tartus raamatut „Arenev teadushuviharidus. Õpime kogemustest”. Kogumik on toeks alustavatele juhendajatele ja huvijuhtidele.
Eesti noorte tulemused PISA testides on olnud head, kuid samas peame tõdema, et see ei näita suurt huvi loodus- ja täppisteaduste ning tehnoloogia (LTT) valdkondades õppimise vastu pärast gümnaasiumi lõpetamist.
Kahtlemata on üldhariduskool esmane ja kõige olulisem koht, kus noored eri õppeainetes teaduse ja…
2 minutit -
Kool päästis mõisahoone
Raamat „Mõisast kooliks. Eesti mõisakoolide teejuht“ püüab anda ülevaate mõisakoolide ajaloost kuni tänase päeva tegemisteni.
Raamat on Eesti arhitektuurimuuseumi projekti „Tegus ja nägus mõisakool“ üks tulemustest. Tegu on Euroopa Majanduspiirkonna (EMP) ja kultuuriministeeriumi toetatud projektiga, mille eesmärk oli Eesti mõisakoolide identiteedi ja koostöö tugevdamine ning mitmekülgne teavitustegevus.
Mõtestasime mõisakooli olemuse eri aspekte ning viisime ellu hulga põnevaid alaprojekte ja sündmusi, sh koolitusi, õppepäevi,…
3 minutit -
Kui näete riiulil „Seitset venda”
Soome on minu jaoks südamelähedane maa. Ilmselt on üks lihtne põhjus see, et elasin ja kasvasin Tabasalus ja meri oli minu ja teiste poiste sõber. Teadsime, et seal teisel pool on Soome. Maa kus elavad Pure Jenkki, Juhla Mokka, Lakupekka Lakritsa, Mehukatti ja teised head asjad.
Kui mina sirgusin suuremaks, siis lugesin teiste raamatute seas ühe hingetõmbega läbi Aleksis Kivi…
5 minutit -
Jutlused kui hingehoolekande kirjandus*
Jõulud, mille üks kulminatsioon on osasaamine evangeeliumist, tohiks olla iseäranis sobiv aeg rääkida sakraalsetest tekstidest.
Mitte ainult piiblist, mille kaasajastatud, hästi loetav „Uue maailma tõlge” tänavu ilmus ning tõeliseks kultuurisündmuseks sai, mitte ka ülistuslauludest, palvetest või psalmidest, mis võiksid olla omaette käsitlusaineks, iseäranis näiteks Arvo Pärdi loominguga seoses („Te Deum”, „Kanon pokajanen”, „Lamentate” jt), mida tänavu tema 80. sünnipäeva kontsertidel…
6 minutit -
Toomas Paul: Retk igaviku algusse
Matemaatik David Hilbert: „Lõpmatus on rohkem kui ükski teine küsimus liigutanud inimeste meelt; lõpmatus on rohkem kui ükski teine idee mõjunud arule innustavalt ja viljastavalt, kuid rohkem kui ükski teine mõiste vajab lõpmatus ka selgitamist.”
Briti filosoofi A. W. Moore’i teos „Lõpmatus” on põhjalik ajalooline ja probleemikeskne ülevaade, mis puudutab lõpmatuse kõiki aspekte matemaatikast metafüüsikani.
Moore tahab lõpmatusest aru saada. Ta analüüsib…
4 minutit -
Ajad muutuvad, mõtted jäävad
Nii nagu Eesti Televisiooni ekraanil jookseb neil päevil reklaam, mis tsiteerib kultusfilmi „Siin me oleme”, on ka tsitaadid Oskar Lutsu „Kevadest”, „Suvest” ja teistest tema kuulsatest teostest saanud käibefraasideks paljuski tänu filmidele.
Nõnda pole kirjastuse SE & JS juhi Sirje Endre koostatud vastse raamatu „Oskar Luts. Aeg & õnn. Mõtteid ja unistusi” algus kuigi uudne – pigem võib tekkida tunne, et…
3 minutit -
Jüri Talvet – maamesilasena maailmas
Sellise pealkirjaga konverentsi peeti möödunud laupäeval Tartu ülikoolis, sealse hispanistika eriala asutaja ja edendaja, maailmakirjanduse professori Jüri Talveti 70. sünnipäeva auks.
Miks just maamesilasena? Aga sellepärast, et maamesilane on teiste mesilasliikidega võrreldes töökam, tagasihoidlikum, sümpaatsem ja lendab kaugemale, põhjendas TÜ eesti kirjanduse professor Arne Merilai.
TÜ filosoofiateaduskonna dekaan Margit Sutrop tõi Talveti heaks näiteks sellest, kuidas on võimalik omavahel siduda rahvuskultuuri…
2 minutit
