Raamat

  • ,

    Indrek Hargla mitmekordne võit

    Nii Varraku kirjastuse kui ka raamatukaupluseketi Apollo kliendid valisid mulluseks parimaks ilukirjandusteoseks Indrek Hargla „Apteeker Melchior ja Pirita kägistaja”.

    Küsitlustest võttis osa vastavalt 800 (Varrak) ja 5000 (Apollo) inimest. Kui kirjastus teatas, et Hargla võitis ülekaalukalt, siis raamatupood nentis, et Hargla teos pidas maha pika ja vihase võitluse Andrus Kivirähki raamatuga „Maailma otsas”, mis nimetati ka Apollo lemmikuks.

    8. korda hääletada saanud…

    Mari Klein
    1 minut
  • ,

    Nõiaplika ilma nöbininata

    Kui öelda „nõiaplika”, seostub see viimastel aastatel esmalt enamasti Nöbininaga, mis näitab, kui kiiresti inimene unustab. Õnneks on tänapäeval meeldetuletamiseks palju võimalusi, üks neist näiteks kordustrükk.

    Nii on Ajakirjade Kirjastus andnud uuesti välja Edgar Valteri suure värvilise raamatu nõiaplika Iikast (esmatrükk 1998), kes läheb laia maailma õppima tundma inimesi ja praktiseerima nõiaoskusi. Küll satub ta punnpaabude, küll nõiapõletajate, küll muidu šarlatanide juurde….

    Mari Klein
    1 minut

  • Käia kirjanike radu…

    Eesti kirjanike muuseumide ühing on andnud välja kümmekond eri voldikut pealkirjaga „Kirjanduslik teekond”, mille abil leiab kultuurset ja kirjanduslikku tegevust enam kui üheks päevaks. Iga voldik juhatab teed kümmekonda ühes piirkonnas asuvasse kirjanike ja nende loominguga seotud paika, mida külastaja muidu ehk ei leiakski.

    Voldikud aitavad tutvuda Tallinnas Nõmme ja Kadrioru piirkonnaga, samuti tutvustavad Tartu, Võru ja Pärnu linna kirjandusväärsusi ning juhatavad teed…

    Mari Klein
    2 minutit
  • ,

    Vilde elab rahva mälus tänu teatrile

    Kadrioru pargi servas asuv Eduard Vilde majamuuseum on koostöös Andres Särevi kortermuuseumiga võtnud ette suurejoonelise projekti, mis hõlmab ühtaegu samateemalist näitust kahes muuseumis ning päädib teatrietendusega kirjaniku kodus.

    Näitused tutvustavad Eduard Vilde kolme näidendit: „Pisuhänd”, „Side” ja „Tabamata ime”. Viimast näeb mõnel õhtul Kadriorus kirjaniku elutoas taaselustatuna T-teatri esituses.

    Vilde muuseumi teisel korral, mis tuntud ka kui kastellaanimaja näitusesaal, avatud väljapanek…

    Mari Klein
    8 minutit
    1 kommentaar

  • Kus on kirjaniku kodu?

    Eile, A.H. Tammsaare 136. sünniaastapäeval avati Kadriorus Tammsaare majamuuseumis näitus „Kus on kirjaniku kodu? Tallinna kirjanike kodud 21. sajandi algul”, mis tutvustab keskkonda, milles kirjanikud tänapäeval elavad ja loovad, esitleti tema raamatu uustrükki ning loeti ette näidendit.

    Näitusel mõtestavad kirjanikud kodu mõistet laiemalt. Kas kodu on füüsiline või spirituaalne mõiste? Kuidas on kodu mõiste ajas muutunud? Kas ja millist rolli mängib kodu…

    Mari Klein
    2 minutit
  • ,

    Artur Adsoni 125. sünniaastapäeva peetakse luulehommikuga

    Esmaspäeval, 3. veebruaril kell 12 peetakse Nõmmel Artur Adsoni kodus tema 125. sünniaastapäevale pühendatud murdeluule hommikut.

    Lauri Sommeri etteaste järel esitletakse seal Adsoni luule värsket koondkogumikku „Varjuliste puie all”, mille on koostanud kirjandusteadlane Õnne Kepp. Kogumikku illustreerivad Adsoni enda joonistused, millest avatakse juubelihommikul majamuuseumis ka Maarja Unduski kujundatud näitus. Artur Adson ja Marie Under elasid Nõmmel aadressil…

    Mari Klein
    1 minut

  • Inimkonna vaenlased

    Soome kirjaniku Mika Waltari ajalooline romaan „Inimkonna vaenlased” ilmus originaalis 1964. aastal ja jäi tema elu viimaseks teoseks. Lõpuks on teos jõudnud ka eestikeelse lugeja lauale. Lugedes Piret Saluri suurepärases eestikeelses tõlkes romaani, läksin ajalukku ning tundsin kirjutatud tekstist suurt naudingut ja rõõmu enese maailmapildi täiustumise üle.

    Teoses kirjeldatakse ristiusu kujunemist lääne aja­arvamise esimesel sajandil, keiser Claudiuse ja Nero valitsemise ajal. Romaan viib…

    Imbi Paju
    6 minutit
    2 kommentaari
  • ,

    Maria Parr kui Lindgreni elutõdede edastaja

    Möödunud aasta lõpus räägiti palju Norra kirjaniku Maria Parri raamatust „Vilgukivioru Tonje”, mis võitis Paabeli torni auhinna ehk parima tõlke­raamatu preemia. Uudishimu viis mindki raamatukokku selle järele ja seda otsust ma ei kahetse. Vähem on aga räägitud sellest, et Parril ilmus eelmise aasta sees eesti keeli teinegi teos pealkirjaga „Vahvlist südamed”.

    Kui Tonje-raamat räägib loo Norra mägede vahel täiskasvanute…

    Mari Klein
    4 minutit

  • Kas aeg on vaid illusioon?

    Aeg voolab, aeg lendab, aeg annab arutust, aeg on raha. Aja kohta on palju väljendeid ja meile tundub, et me teame, mis on aeg. Kuid kui sellesse natukenegi süveneda, selgub, et ega ikka tea küll.

    Kõik saavad aru, mida tähendab, et kell on seitse. Kuid mida see tegelikult tähendab? See on kokkulepe, mis kehtib ühes teatud piirkonnas ja mille aluseks on Maa…

    Ilmar Tomusk
    5 minutit

  • Subkultuur – alternatiivne või positiivne?

    Vanema generatsiooni esindajad on võib-olla olnud viimaseil aastail pisut hämmeldunud, kohates peavoolumeediaski (tõsi, ka peavool kui selline saab kõnealuses raamatus uue mõtte) termineid „skeene”, „hipster” või „emo”.

    Nüüd on Tallinna ülikooli sotsioloogiaprofessor Airi-Alina Allaste pannud kaante vahele aukartustäratava hulga uurimusi tänapäevaste subkultuuride teemal. Selgitades juba sissejuhatuses igati loogiliselt ja arusaadavalt, miks tänapäeva noorte ootused ühiskondliku positsiooni suhtes on nii…

    Mari Klein
    3 minutit

  • Hoolsalt vaetud päikesesõnad

    Lõpule on jõudnud üks tohutu töö. Eesti keeles ilmus pühade eel esmakordselt pärsia klassikalise luuletaja ja sufi müstiku Rumi (1207–1273) loomingu kogu.

    Kuigi kogu pealkiri on „Päikese­sõnad”, näitab Rumi väärtust (ja tuntust) see, et kogu kaanel ei olegi pealkirja, vaid ainult autori nimi. Samuti tasub erilist tähelepanu pöörata tõsiasjale, et Doris Karevat pole selle raamatu puhul nimetatud lihtsaks tõlkijaks, vaid valijaks…

    Mari Klein
    2 minutit

  • Mida loevad õpetajad?

    Krista Nõmmik

    Vanalinna hariduskolleegiumi eesti keele õpetaja

    Lõppev aasta on minu jaoks olnud läti kirjanduse ja kultuuri aasta, alates legendidega Riia Kristapsist, kes tegi kuldaväärt heateo, mille eest saadud müntidega ehitati Riia linn, lõpetades Paavo Matsini romaaniga „Sinine kaardivägi”, mis praegu põneva koha peal pooleli on.

    Nii mõndagi olen teada saanud ja õppinud mahukast koguteosest Riia eestlaste elust läbi mitme sajandi. „Sinu, minu ja meie…

    8 minutit
  • ,

    Raamatuid tööst, koolireformist ja elu põhiväärtustest – kohustuslik kirjandus täiskasvanutele

    • Indrek Koff „Kui ma oleksin vanaisa”

    Autor oskab end pisipoisi rolli sisse elada ja muhedal moel kirja panna kõik, mis lapse meelest elus tähtis on. Muuseas, need ei ole asjad, vaid täiskasvanu aeg ja armastus. Kohustuslik lugemine isadele!

     

    • Anti Saar „Kuidas meil asjad käivad”

    Vallatu ja naljakas minajutustus tragilt…

    Krista Kumberg
    2 minutit
  • ,

    Allikates on algus

    „Too, Jumal, jõesta jõudu, anna abi allikasta!” lauldi Kuusalu mail lõikustööde aegu, kui raske töö viimast jõuraasu oli viimas. Allikast saab alati abi. Allikate juurde tekkisid talud, külad, mõisad, kirikud ja kloostrid.

    Küllap oli see teadmine põhjus, miks Eesti esimene ja tollal ainus looduskaitseinspektor Gustav Vilbaste alustas oma esimest tööaastat 1936. aasta alguses Eesti allikate kohta küsitluslehtede saatmisega üle kogu maa kooliõpetajatele, metsavahtidele…

    Kristel Vilbaste
    8 minutit
    1 kommentaar

  • Eesti esimene haridusleksikon – ajalooliselt oluline

    Kuigi neil päevil on jõudmas raamatupoe lettidele ammu oodatud värske õigekeelsussõnastik, saabub aasta lõpus Eesti keele sihtasutuselt veel üks äärmiselt oluline teos, mis meie kultuuri- ja haridusloos varju jääda ei tohiks. Eestis esmakordselt ilmuv haridusleksikon koondab ja selgitab suurt hulka haridusinfot. Uuel aastal ilmub sellele lisaks ka haridustermineid sisaldav sõnastik. Kaalukast teosest rääkis Õpetajate Lehele leksikoni…

    Mari Klein
    5 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    ÕS sai valmis!

    Kolmapäeva hommikul jõudis Õpetajate Lehe toimetusse trükisoe „Eesti õigekeelsussõnastik 2013”, millest on juttu olnud juba aasta algusest saati. Rääkisime ja kirjutasime sellest pikemalt 15. märtsi lehes, kus ilmus intervjuu ÕS-i toimetaja Maire Raadikuga.

    Hiljutisel keeleseminaril nimetas Raadik uue ÕS-i ühe peamise muudatusena 2000 uut sõna. Samas on välja jäetud peaaegu sama palju aegunud keelendeid, nii et sõnade üldarv on laias laastus sama mis eelmises,…

    1 minut
  • ,

    Veel kord kokkuvõtlikult lasteraamatutest

    Lõppev raamatuaasta ladus lastekirjanduse riiuleile hulga väärtuslikku materjali, mille seas kullaterasid nii kodu- kui ka välismaalt. Nii mitmestki on aasta jooksul ka Õpetajate Lehe veergudel kirjutatud, aga kuna inimesed pühade eel ikka ja jälle paluvad: „Kuule, soovita mulle mõni hea lasteraamat”, proovime heita tagasi ülevaatliku pilgu.

    Raamatuga on säärane lugu, et kui sellest kirjutamiseks läheb, saab seda lahata iseeneses…

    Mari Klein
    8 minutit
    2 kommentaari
  • Kirjanike raamatuelamused lõppevast aastast

    Kirjanike raamatuelamused lõppevast aastast

    Jaanika Palm

    Eesti lastekirjanduse keskuse lastekirjanduse uurija

    Mööduv lastekirjandusaasta on olnud nii rikkalik ja mitmekesine, et ühte ja kindlat lemmikut…

    Mari Klein
    12 minutit
    1 kommentaar

  • Juhan Liivi 100. surma-aastapäevaks valmis ingliskeelne luulekogumik

    Ülehomme tähistatakse Alatskivil luuletaja Juhan Liivi 100. surma-aastapäeva. Luuletaja ja kirjandusprofessor Jüri Talvet, kes tutvustab seal värsket ingliskeelset Juhan Liivi luule valimikku „Snow drifts, I sing”, mida ta käis hiljuti esitlemas ka rahvusvahelisel kirjandusfestivalil Kanadas, rääkis raamatust Õpetajate Lehele pisut lähemalt.

    Kellele see kogumik mõeldud on? Kas vaid „välismaailmale” või saab seda kasutada ka näiteks…

    3 minutit
  • ,

    Paabeli Torni auhinna võitis Riina Hanso

    Rahvusvahelise noorsookirjanduse nõukogu (IBBY) Eesti osakond andis tänavu kümnendat korda välja Paabeli Torni auhinna, mille eesmärk on tõsta esile aasta jooksul ilmunud häid tõlkeraamatuid lastele. Tänavuse auhinna pälvis norra lastekirjaniku Maria Parri teos „Vilgukivioru Tonje”, mille on tõlkinud Riina Hanso ja välja andnud kirjastus Eesti Raamat.

    Lugu jutustab väikesest tüdrukust, kes on oma küla ainus laps ning naudib vabadust keset…

    1 minut
Õpetajate Leht