Eesti hariduse suurfoorum “Kust tuleb ja kuhu läheb haridusraha?”
Eesti hariduse suurfoorumi võtab sel aastal luubi alla hariduse rahastamise. 13. ja 14. novembril arutavad era- ja avaliku sektori eksperdid rahvusraamatukogus, kas hariduses on raha vähe või on probleem hoopis valedes ostustes ja julguses otsustavalt tegutseda.
Foorum lähtub aastaid kestnud vastuolust, kus riik kulutab haridusele rahvusvahelises võrdluses palju, kuid koolid, omavalitsused ja ülikoolid räägivad pidevast rahapuudusest. Samal ajal on haridussüsteemi struktuur jalgu jäänud demograafiale. Koolivõrgu rajamise ajal sündis aastas 20 000–25 000 last, 2024. aastal aga vaid 9646, kes jõuavad 1. klassi 2031. aastal. Juba praegu õpib 48% koolidest alla 200 õpilase.
Foorumi avab 13. novembril haridus- ja teadusministri Kristina Kallase ja rahandusministri Jürgen Ligi dialoog Eesti hariduse rahastamise senistest kogemustest ja valupunktidest. Akadeemik ja endine haridusminister Jaak Aaviksoo käsitleb ettekandes hariduse rahastamise põhiprobleeme ja võimalikke lahendusi ning riigikontrolör Janar Holm vaatleb haridusraha kui tulemuslikku investeeringut.
Kolmes paneelis arutletakse haridusega antavatest väärtustest rahaallikate ja otsustamiseni.
Esimene paneel „Haridus kui tuleviku väärtus. Mille eest me oleme valmis ühiskonnana maksma?” küsib, mida peab Eesti haridussüsteem tagama, kui kõike ei saa rahastada võrdselt.
Teises paneelis „Kust tuleb haridusraha?” arutletakse, kes peab ülal pidama tulevikuharidust ning kuidas jagada otsustusõigust ja vastutust riigi, omavalitsuse ja kooli vahel.
Kolmas paneel „Otsustamine: kas probleem on rahas või elluviimises?” võtab ette tegeliku tervikülevaate hariduskuludest ja haridusökonoomilise kompetentsi, millega hinnata valikute maksumust ja mõju.
Aruteludes osalevad teiste seas Tartu ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin, tööandjate keskliidu tegevjuht Hando Sutter, majandusteadlased Eneli Kindsiko ja Raul Eamets, Estonian Business Schooli kantsler Mart Habakuk, endine haridusminister Liina Kersna, linnade ja valdade liidu esindaja Robert Lippin ja paljud teised avaliku- ja erasektori spetsialistid.
Arutelude vahel jagavad 5. ja 6. klassi õpilased arvamusi, kust kooli king nende arust pigistab ja mida võiksid teha otsustajad.
„Hariduse rahastamise arutelu on Eestis liiga kaua keerelnud selle ümber, kui palju raha on puudu. Suurfoorumil küsime teisiti: milleks me raha kulutame, kes selle kasutamise eest vastutab ja kas praegune süsteem üldse vastab sellise Eesti vajadusele, kus 2040. aastal on õpilasi ligi viiendiku võrra vähem,” ütles Eesti Haridusfoorumi juhatuse liige, Tartu ülikooli emeriitprofessor Marju Lauristin.
Foorumi teisel päeval, 14. novembril, võetakse vastu manifest soovitustega, mis hõlmavad muuhulgas ettepanekuid hariduse rahastamise muutmiseks kuni aastani 2040.
Haridusfoorumil osalemine on tasuta, kuid kohtade arv piiratud. Tutvu programmiga ja registreeru https://suurfoorum.haridusfoorum.ee