Kliimakonverents „Kliimakompass 2025: kohanemise kunst teaduse valguses“
Konverentsil arutatakse kliimamuutuste mõju ja kohanemisvõimaluste üle
Tartus toimub 27.–28. novembrini kliimakonverents „Kliimakompass 2025: kohanemise kunst teaduse valguses“, mis toob kokku eksperdid meilt ja mujalt, et jagada kliimateaduste värskeid teadmisi. Kahepäevast konverentsi saab otseülekandes jälgida nii Tartu Ülikooli UTTV videokeskkonnas kui ka Postimehe veebiportaalis.
Kliimamuutused mõjutavad äärmuslike ilmastikunähtuste, nagu paduvihmade või kuumalainete kaudu üha tugevamini ka Eestit. Tartu Ülikooli kliimafüüsika kaasprofessori Velle Tolli sõnul võime tulevikus näha, et need sagenevad veelgi. „Lisaks fossiilkütuste kasutuse vähendamisele ja kasvuhoonegaaside heitmete kärpimisele saab üha olulisemaks muutuvate kliimatingimustega kohanemine. Näiteks taristu rajamisel peame arvestama tulevikutingimustega ega saa lähtuda mineviku kliimast,“ tõi Toll näite. Seejuures on äärmiselt oluline, et meil oleksid kvaliteetsed andmed, mis Eesti olusid nii minevikus kui ka olevikus kirjeldavad. „Saame olla tänulikud Eesti teadlastele, kes on ilmaandmeid mõtestatult kogunud juba 160 aastat. Mida pikem ja tihedam on ilmaandmete aegrida, seda rohkem on valdkondi, kus neid andmeid kasutada,“ ütles Tartu Ülikooli kliimateaduste professor Piia Post.
Kliimamuutuste põhjused ja kahjuliku mõju vähendamine
Üleilmsetele kliimamuutustele keskenduva konverentsi esimene päev on ingliskeelne ja toob kuulajani rahvusvaheliste tippteadlaste ettekanded. Maailma meteoroloogiaorganisatsiooni esindajana osaleb konverentsil teaduse ja innovatsiooni valdkonna juht Véronique Bouchet, kes pakub väärtusliku ülevaate sellest, kuidas globaalsed teadus- ja koostööalgatused toetavad riikide võimekust reageerida üha sagenevatele äärmuslikele ilmastikunähtustele.
Helsingi Ülikooli professor, Soome Teaduste Akadeemia akadeemik ja ühtlasi Tartu Ülikooli audoktor Markku Kulmala räägib aerosooliosakeste tähtsusest Maa kliima reguleerijana. Oulu Ülikooli veeressursside tehnoloogia osakonna juhataja Bjørn Kløve käsitleb kliimamuutuste mõju majandatavate turbamaade veerežiimile ja Warnemünde Läänemere Uuringute Instituudi professor Markus Meier peab põhjaliku ettekande kliimamuutustest Läänemere piirkonnas. Konverentsil saab rohkem teada nii kliimamuutuste põhjustest, mõjust kui ka kahjuliku mõju vähendamise lahendustest.
Eesti kohanemisvajadused
Konverentsi teisel, eestikeelsel päeval keskendutakse Eesti vajadustele kliimamuutustega kohanemisel. Alustatakse pikema tagasivaatega Eesti kliimaandmete kogumisele ja mõtestamisele. Puudutatakse kliimamuutuste ühiskondlikku mõju ja kriisidega toimetuleku võimalusi. Lisaks arutletakse, kuidas aitab ruumiplaneerimine vähendada paduvihmade ja kuumalainete mõju.
Konverents toob kokku teadlased, otsustajad, praktikud ja kliimahuvilised. Üritust korraldavad Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool, Tallinna Tehnikaülikool, Keskkonnaagentuur ja Eesti Meteoroloogia Selts.
Konverentsi toetatakse projektist LIFE-SIP AdaptEST, mille eesmärk on suurendada Eesti ühiskonna valmisolekut kliimamuutustega kohanemiseks metsa ja veekogude kaitse, säästliku veekasutuse ning nüüdisaegsete ilmaprognoosimudelite ja kliimaprojektsioonide loomise kaudu.
Tutvu kavaga konverentsi veebilehel.
Konverentsi esimese päeva ülekandelink Tartu Ülikooli videokeskkonnas UTTV.
Konverentsi teise päeva ülekandelink Tartu Ülikooli videokeskkonnas UTTV
