Õpetajaameti rahvusvaheline tippkohtumine (ISTP)
Tippkohtumist korraldab 8.–11. märtsini Eesti, kes PISA 2022 tulemuste järgi on Euroopa parima haridussüsteemiga, koostöös OECD ja ülemaailmse haridustöötajate ametiühingute katusorganisatsiooni Education Internationaliga.
Tippkohtumisel tegelevad riikide esindajad haridussüsteemide suurimate väljakutsetega: kuidas rakendada hariduses tehisaru ning kuidas toetada muutuvates oludes õpetajate tööd. Otseülekannet avatseremooniast ja tippkohtumise avatud sessioonidest vahendab Delfi.
„Eestis oleme lähtunud ennekõike sellest, et kõigepealt on oluline võimestada ja toetada õpetajaid, alles seejärel rakendame tehnoloogiat,” ütles Eesti haridus- ja teadusminister Kristina Kallas. ” Tippkohtumise olulisim küsimus on: kuidas ehitada tulevikukindlat haridust, mis valmistab ka tegelikult lapsi ja noori ette iseseisvaks ja edukaks eluks oludes, kus on vaja paindlikkust, leidlikkust ja kohanemisvõimet. TI-hüppe programm on kindlasti oluline näide, mida tahan kolleegidega jagada, sest oleme ka näinud, et rahvusvaheline huvi meie lähenemise vastu on suur.“
“Riikidel tehisaru kasutamisel hariduses erinevad lähtekohad – tippkohtumisel tuleb kindlasti lauale mitmesuguseid kontekste ja kogemusi,” ütles Andreas Schleicher, OECD hariduse ja oskuste direktoraadi direktor. “Pole olemas ühte selget vastust, kuidas valmistada meie haridussüsteeme ette tehisaru ajastuks. Seetõttu on sellised foorumid nagu ISTP, kus riigid saavad õppida üksteise edusammudest ja väljakutsetest, nii väärtuslikud. Seejuures on Eesti paljudele riikidele eeskujuks.”
Eesti TI-hüppe programm, mis hõlmab praegu pea kõiki Eesti gümnaasiume ja laieneb 2026/2027. õppeaastal veelgi, on pälvinud rahvusvahelist tähelepanu tänu sellele, et on keskendunud õpetajate toetamisele ja koolitamisele tehisaru rakendamisel. Eesti oli esimene riik maailmas, kes kuulutas välja üleriigilise algatuse, mis keskendub konkreetselt vastutustundlikule tehisaru kasutamisele hariduses.
“Õpetajad on muutustes partneriks,” ütles Eesti Haridustöötajate Liidu esimees Reemo Voltri. “Me vajame tehnoloogiat, mis toetab meie professionaalset tööd ja annab rohkem aega sellele, mis on kõige olulisem – tööle otse õpilastega.”
Riigid teatavad kohustustest tippkohtumise lõpus
Tänavune ISTP teema “Käiguvahetus: õpetajad ja õppijad tuleviku õpikeskkonnas” keskendub õpetajate muutuva rolli toetamisele, vastutustundlikule tehisaru kasutamisele ning professionaalse autonoomsuse säilitamisele kiire muutuse ajal.
Kolme päeva jooksul külastavad haridusministrid, õpetajate ametiühingute juhid, õpetajad ja koolijuhid Austraaliast, Kanadast, Soomest, Singapurist, Ühendkuningriigist ja teistest riikidest Eesti koole, vahetavad kogemusi, kuidas tehisaru rakendada ja õpetajaid toetada. 11. märtsil, tippkohtumise avalikul lõpusessioonil teatavad riigid, millised kohustused nad võtavad oma haridussüsteemi arendamiseks järgneva aasta jooksul.
Osalevad Austraalia (Victoria), Kanada (Quebec), Eesti, Soome, Island, Läti, Leedu, Norra, Poola, Portugal, Singapur, Sloveenia, Hispaania, Rootsi, Šveits, Ukraina ja Ühendkuningriik (Inglismaa, Wales, Põhja-Iirimaa ja Šotimaa). Austria ja Saksamaa (Baieri) osalevad vaatlejatena.Teema: “Käiguvahetus: õpetajad ja õppijad tuleviku õpikeskkonnas”
ISTP-st
Õpetajaameti rahvusvahelist tippkohtumine toimub alates 2011. aastast ja seda peetakse rahvusvaheliselt kõige mõjukamaks hariduspoliitika tippkohtumiseks. Osalemine toimub kutse alusel ja on avatud OECD liikmesriikidele, kelle PISA tulemused on silmapaistvad. Tippkohtumise ainulaadne formaat toob kokku ministrid, ametiühingute juhid ja praktikud, kes saavad avalikkusele suletud aruteluformaatides käsitleda hariduses olulisemaid teemasid süvitsi.