Seminar “Eesti PISA edu võlud ja valud”

TÕSINE TÖÖ JA KÕRGED PÜÜDLUSED: haridusteadlased heidavad valgust Eesti PISA edu telgitagustele

Kolmapäeval, 24. aprillil toimub Tallinna Ülikoolis seminar „Eesti PISA edu võlud ja valud“, kus kergitatakse saladuseloori meie haridussüsteemi rahvusvahelise tähelennu tagamaadelt.

„Eesti hariduse on maailma tippu vedanud viis võtmevedurit,“ selgitab TLÜ emeriitprofessor Mati Heidmets. „Täna on suur küsimus: kas meid hoiavad tipus needsamad vedurid, mis meid siia tõid? Või on tekkinud vajadus vedureid vahetada, mõnda remontida, mõni uus vedur leida? Selle üle kolmapäeval arutlemegi.“

Äsja avaldati NCEE* tellimusel maailma viie edukama haridusriigi võrdlusanalüüs. Lisaks Eestile vaadeldi Soome, Kanada, Lõuna-Korea ja Hongkongi hariduskorraldust. Projekti raames jõudis raamatukaante vahele Eesti haridusmaastiku raport „Püüdle kõrgele ja tee kõvasti tööd: maailmatasemel haridussüsteemi ülesehitamine Eestis“ (Aim High and Work Hard: Building a World-Class Education System in Estonia).

Seminaril tutvustavad raporti tulemusi Eesti uuringu läbi viinud Tallinna Ülikooli teadlased – haridusjuhtimise professor Eve Eisenschmidt, emeriitprofessor Mati Heidmets ja haridusteaduste instituudi nooremteadur Kätlin Vanari. Arutelus osaleb ühiskonnateaduste instituudi avaliku poliitika dotsent Triin Lauri.

Kas see, mis tõi meid siia, viib meid edasi?

„Meie õpilaste PISA-edu on seotud tõsise töö ja kõrgete püüdlustega, ent ka koolide suure autonoomiaga otsustada õppeprotsesside korralduse üle. Riiklikult on rakendatud meetmeid, mis toetavad õpilaste võrdseid võimalusi saada head haridust,“ selgitab haridusjuhtimise professor Eve Eisenschmidt.

Emeriitprofessor Heidmets lisab, et Eesti hariduse on maailma tippu vedanud viis võtmevedurit: haridust väärtustav ajaloo- ja kultuurikontekst, ühiskonna usaldus kooli ja õpetaja vastu, võrdseid võimalusi ja tõenduspõhisust edendav juhtimismudel, ühiskonna erinevate osapoolte panus haridusse ning mitmekesine koolivõrk. Kas sellest aga piisab, et hoida meid tipus ka edaspidi?

„Millele peaksime oma energia ja tähelepanu pöörama, et Eesti kool oleks ka edaspidi maailma parim? Kas kiiresti muutuvas maailmas, tehisintellekti pealetungi, globaalsete kriiside ning pidevalt suureneva pinge ja koolistressi valguses on senised vedurid piisavad?“ küsivad teadlased.

Läbi viidud uurimus, mis keskendub nii Eesti haridussüsteemi tugevustele kui pudelikaeladele, kirjeldab muu hulgas, kuidas pikaajaline investeering digivahenditesse ja digitaalsesse õppesse valmistas Eestit pandeemiaga toimetulekuks paremini ette kui paljusid teisi haridussüsteeme, ning rõhutab Eesti eesmärki luua haridussüsteem, mis toetaks riigi innovaatilist ja tehnoloogial põhinevat majandust.

Fookuses on teisedki tulevikuprioriteedid: üldhariduse viimine omavalitsuste tasandile, uue õpetajate põlvkonna värbamine ja ettevalmistamine, õppimise muutmine personaalsemaks, õpilaste ja õpetajate heaolu toetamine ning haridusvõimaluste parandamine keelelise vähemusega elanikkonnale.

Sellest ja paljust muustki kuuleb täpsemalt seminaril, mis toimub 24. aprill kl 14.00-15.30 Tallinna Ülikooli Mare majas (Uus-Sadama 5) ruumis M-340 (Eduspace) ja Zoomis  https://zoom.us/j/99962522588