Millest kirjutab 22. augusti Õpetajate Leht?
Suu laulab, süda muretseb
Eesti õpetajate hinges pulbitsevad vastuolulised tunded: ehkki 86% pedagoogidest peab oma ametit ühiskonnas väheväärtustatuks, ollakse oma tööga rahul. Nii selgus suve hakul avalikustatud õpetamise ja õppimise uuringust TALIS 2013, mis vaatles 7.–9. klassi õpetajaid.
Meie ajal oli poistel parem …
Võib-olla peaksime ka tänapäeval poisse eelistama ja suhtuma igasse klassi kui poisteklassi, kirjutab Õpetajate Lehe ajakirjanik Raivo Juurak.
Arvamusfestivalil olid haridusmõtted kaalukalt esindatud
Nädala eest Paides peetud arvamusfestivalil, millel osales kokku 4000 inimest, oli haridusteema kaalukalt esindatud. Seda nii kavas väljahüütud arutelude kui ka nendes osalenud spetsialistide mõttes. Kuigi mõlemal päeval toimus hulk mõttevahetusi haridus- ja teadusministeeriumi toel eraldi selleks püstitatud Hariduslaval, jagus temaatilisi arutelusid mujalegi, sealhulgas kahele põhilavale. Õpetajate Leht vahendab kolme kuuldud haridusarutelu.
Millal hinnata ja millal anda hinnanguid?
Kujundav ehk õppimist toetav hindamine tähendab vähem hindeid ja enam sisukat tagasisidet koos soovitustega, kuidas edasi minna, kirjutab TÜ haridusuuringute peaspetsialist Anita Kärner.
A nagu aiandus, R nagu Räpina
Kui mõtleme aianduskoolile, siis mõtleme Räpinale, ja õigusega, sest Räpinas on aiandust õpetatud juba 90 aastat. Siin õpetatakse floristikat, aiandust ja maastikuehitust nii kesk- kui ka põhihariduse baasil ning noorem- ja abiaednikuks võib saada ka eelneva põhihariduseta. Lisaks aianduserialadele õpetatakse siin keskkonnakaitset ning rahvuslikku käsitööd.
Teadus vajab visadust ja aega
22. augustil algab Käsmu meremuuseumis kodanikualgatuse teadus.ee kümnes teaduse suvekool. Seekord on teemaks „Aegumatu aeg”. „Sel aastal on meil osalejaid veidi üle saja ja selle saja sees on palju lastega peresid. On üllatav ja kosutav näha, kuidas isegi lasteaialapsed teadlaste loenguid kuulavad. Pole oluline, et kõik oleks mõistetav, oluline on, et lapsele jääb mällu – teadusest saab rääkida huvitavalt ja naljakaltki, tähendab, tasub uurida, mis see teadus on,” kirjutab teaduskirjanik Tiit Kändler.
Õpirändurina Taanis
Kui Taani riigis on miskit mäda, võetakse seal midagi ka ette. Tartumaa rajaleidja keskuse karjäärinõustaja Sirje Tarraste veendus selles Academia nädalasel õpirändereisil Taanis Århusis. „Taani riigis on haridus au sees ja püütakse teha kõik selleks, et õpilased ei langeks koolist välja, vaid omandaksid vähemalt kesk- või kutsehariduse. Viimaste aastate haridusreformidega on muudetud senist kõrghariduse põhist suundumist – on saadud aru, et üha enam vajatakse ka oskustöölisi. Võimalust, et põhikooli lõpetanud noor jääks sihitult hulkuma, on väga väike. Selle nimel pingutavad nii koolid kui ka eri tasandi nõustamiskeskused. Õpilasi võetakse võrdväärsete partneritena, nendega tegeldakse, neid suunatakse, vajadusel toetatakse nende vanemaid. Eestil on siit palju õppida.”
Kalli-kalli lasteaed avas rahvusvahelise rühma
Tallinna Ülemiste City eralasteaias Kalli-kalli alustas 18. augustil tööd rahvusvaheline rühm, kus õppetöö käib inglise keeles. Lasteaia Kalli-kalli tegevjuht Signe Suurväli ja direktor Carol Tarre kinnitavad, et sellise rühma järele oli suur vajadus, kuna välismaalaste peresid kolib Eestisse üha enam ning peale Suur-Ameerika tänaval asuva rahvusvahelise lasteaia rohkem taolisi pealinnas pole.
Maailm meie ümber …
Arengukoostöö, humanitaarabi ja maailmahariduse organisatsiooni Mondo plaanidest uueks õppeaastaks kirjutab Meeli Parijõgi. 30. augustil, Telliskivi Kirbufestivali ajal on Mondos lahtiste uste päev. Kella 12–13 on üritus õpetajatele, millel tutvustatakse koolidele mõeldud tegevusi. Mondo saadab vabatahtlikke Ghanasse, Keeniasse ja Ugandasse ning esmakordselt ka Birmasse.
Armastatud õpetajal suur juubel
12. augustil tähistas pool sajandit Tartus võõrkeeleõpetajana töötanud Felita Agate Viikna oma 100. sünnipäeva. Saada saja-aastaseks – see on suur saavutus. Eriti kui elad üksinda neljandal korrusel, saad endaga hakkama, suhtled paljude inimestega, käid kontsertidel ning teatris – hoolimata väga halvast silmanägemisest.
Willendorfi Venus: väike kuju, suur müsteerium
25 000 aastat tagasi, kui Põhja-Euroopas valitses sügavaim jääaeg, valmis Austrias unikaalne kunstiteos, mida praegu teatakse Willendorfi Venuse nime all ja mis on vähemalt sama tuntud kui Milose Venus. Õpetajate Lehe ajakirjanik Karl Kello avab Willendorfi Venuse müstilist-müütilist tausta.
