Millest kirjutab 9. oktoobri Õpetajate Leht?
Seda ma lootsingi, et enamik teist eksib!
Raivo Juurak kirjutab Gustav Adolfi gümnaasiumi matemaatikaõpetaja Agu Ojasoo lahtisest tunnist, mille too õpetajate päeva ja oma sünnipäeva puhul oma kolleegidele andis.
Laval olid hariduselu superstaarid
Juba kolmandat aastat astusid tublid õpetajad, koolijuhid, hariduse sõbrad ja õpilased üle Vanemuise kontserdimaja sinise vaiba telekaamerate valgusse.
Selget keelt ja südametuld
„Selmet olla nappi selgust nõudvais sõnumeis efektiivne, kaldutakse ühtepuhku hoopis lohisevate ja saamatute lausete, liiase kantseliidi ja paragrahvide padrikusse. Ühest küljest on asi ilmselt selles, et sageli ei ole sedasorti tekstivärdjaid koostavad asjamehed kirjutamisega päris sina peal, kuigi ametikoht seda justkui nõuaks,” kirjutab Priit Põhjala.
Kool peab valmistama ette eluks
„Suur osa probleemidest, mille ees me rahva, riigi ja ühiskonnana seisame, ei ole lahendatavad, kui me ei lähtu koolist. Meie majandus ei suuda kohaneda muutuva keskkonnaga, kui me ise ei ole leidlikud, loovad ja samas praktilised. Me ei saa hakkama rahvusvahelise poliitika tõmbetuultes, kui me ei suhtu ohtudesse ja propagandasse rahulikult ja ühtlasi kriitiliselt, toetudes igaüks omaenda tervele mõistusele,” kirjutab kodanikuliikumise aktivist Raul Veede.
Vilets keeleoskus, vähe täiendusõpet
Ago Gaškov uurib Kohtla-Järve Järve vene gümnaasiumi direktori Svetlana Vladimirova käest, miks vene õppekeelega koolid õpetajad nii vähe täienduskoolitusel käivad.
Mentorid testisid algajaid koolijuhte kiirkohtingul
Nii palju innustunud nägusid, kui oli alustavate ja mentorist koolijuhtide esimesel kohtumisel, pole tükil ajal nähtud. Kiirkohtingu vormis vestlusel said omavahel tuttavaks 16 menteed ja 15 mentorit.
Me ei pea kõike üksi tegema
Koolijuhtide järelkasvuprogrammis osaleja Margit Kagadze tutvustab oma esimesi muljeid programmist. Ta toonitab, et koolijuht peab leidma endale koolis liitlasi, kes mõtlevad temaga ühtemoodi.
Digimaailm on jõudnud ka raamatukokku
Kultuuriministeeriumi raamatukogunõunik Ülle Talihärm tutvustab õppematerjale, mis on raamatukogudest kättesaadavad digitaalselt.
Öökullid ja lõokesed
Thea Karin kirjutab koolilaste unisusest ja soovitab alustada koolipäeva kell üheksa või isegi kell kümme. Tuge oma seisukohale leiab ta Heidelbergi ülikooli professori Christoph Randleri uuringute andmetest.
Õppimine on igal üksikjuhul unikaalne konfiguratsioon
Kunst on iseseisev õppimisviis, mis aitab õppijal avaneda ning mõista ennast ja keskkonda, leiab Jan van Boeckel, kes valiti hiljuti Eesti kunstiakadeemia kunstihariduse osakonna professoriks.
Vabatahtlikuna Rumeenias ja Gruusias
Oma muljeid vabatahtliku tööst jagavad Sirly Pärnaste, kes viibis noortevahetuse arengu ühingu EstYES kaudu üheksa kuud Rumeenias, ning Talvike Mändla, kes veetis aasta Gruusias Abhaasia piiri lähedal. Sirly tegeles lastega Bukaresti lasteaedades, lastekodudes ja haiglates, Talvike aitas kahele lasteaiale koguda Eestist mänguasju.
Jaapanlased sarnanevad eestlastega
Eestlastele seostub Jaapan eelkõige anime, sushi ja kirsiõitega. Pole ka ime, sest Jaapanis algab kooliaasta aprillis, kui loodus ärkab ja kirsid õitsevad. Tokyos õppiva Peeter-Paul Hallaste arvates leidub jaapanlastes ja eestlastes mitmeid sarnaseid jooni – eestlastele võib Jaapan meeldida, sest jaapanlase temperament on eestlase omaga väga sarnane.
140 aastat Parksepa kooli
17. oktoobril ootab Parksepa keskkool kõiki oma vilistlasi ja endisi töötajaid suurele juubelipeole. Keskkoolina tegutseb Parksepa kool 1989. aastast. Praegu on 321 õpilasest 119 gümnasistid, seega kuulub Parksepa suurimate maagümnaasiumide hulka. Kümnendasse klassi tulijaid oli tänavu kahe klassi jagu, ehkki kevadel oli hirm, et Võrru loodav riigigümnaasium võib teha puhta töö. „Tegime tuleviku kavandamiseks mõttekodasid vanemate ja õpetajatega, konkurents paneb pingutama,” nendib Ilmar Kesselmann.
Tehke sama hästi nagu sõdur!
„Soomukid tulevad! Sõdurid on juba kohal!” hõikas mitu elevil naisehäält. Scoutspataljon saabus Kose gümnaasiumi algklasside spordipäeva läbi viima. Pärast linnalahingu õppusi Kose vallas lõimusid sõjamehed tsiviilmaailmaga ning näitasid lastele, et kaitsevägi pole sugugi hirmus loom, kes käib ringi ja täristab.
Peruust Sinimägedesse õpetajaks
„Oleksin pidanud filmima oma sõprade nägusid, kui ütlesin, et lähen Narva kanti õpetajaks. Ei teagi, kumb fakt neid rohkem šokeeris,” meenutab Liisi Sarap eelmist sügist, mil temast sai pärast põnevat aastat Peruus Sinimäe põhikooli õpetaja.
