Õpetajate Leht 10. veebruaril
Ühtluskool vs. eliitkoolindus: kas laps/perekond peaks valima kooli või kool perekonna/lapse või on veel mingi kolmas võimalus?
Käes on igakevadtalvine koolikatsete aeg. Sisuliselt on see laste jaoks elu esimene eksam, lausa elueksam, kirjutab Karl Kello. Mujal Euroopas ei tulda selle pealegi, et selekteerida lapsi esimestes klassides, rääkimata siis juba enne kooli. Koolid valivad lapsi/peresid, mitte vastupidi. Riigiteadlane Triin Lauri ütleb, et kool peaks perede ebaühtlast võimet oma lastega tegelda tasandama, mitte võimendama.
Kiituse äraspidine mõju
Kasvatusteadlane Maie Tuulik kirjutab, et laste liigne kiitmine moonutab nende motivatsiooni: nad hakkavad tegema asju üksnes kiituse nimel ning kaduma läheb seesmine rahuldustunne millegi ärategemisest.
Luusur
Priit Põhjala selgitab rubriigis „Sõnal sabast”, kes või mis on luusur.
Eesti kooli suurim läbikukkumine – loengud
Andmeteadlane ja ETH Zürichi magistrant Taivo Pungas soovitab Eesti kooli loobuda frontaalsest õppest ja minna üle rühmapõhisele õppele, mis vähendab nii õppija kui ka õpetaja töökoormust, hoiab kokku aega ning võimaldab palju paremat individuaalset lähenemist.
Noora kutsub õppima ja uurima
Eelmisel nädalal Tartus avatud Eesti rahvusarhiivi uude hoonesse Noorasse on oodatud ka õpilased ja õpetajad. Mitte ainult Euroopa moodsaimat arhiivihoonet uudistama, vaid peagi ka arhiivitundidesse, mille programm on koostamisel. Arhiivipedagoogi Liisi Pabsteli sõnul on uues majas head võimalused viia läbi arhiivitunde, kuna on 32-kohaline õppeklass.
Kuidas kahte paralleelset sirget teineteisele lähendada?
Viljandi maakonnas kavandatakse viia gümnaasiumidesse sisse kutseõppe valikained, kusjuures sellisel tasandil, et valikainete ploki läbija saaks ka osaoskuse kutsetunnistuse. Kutsekoolid peavad seda gümnaasiumihariduse järjekordseks eelistamiseks kutseharidusele. Miks siis kutsekoole üldse vaja on, kui kutseharidust saab ka gümnaasiumist? Miks ei võiks olla vastupidi: hoopis kutsehariduskeskused avaksid gümnaasiumiklasse? Lisatud on ka haridusministeeriumi kommentaar.
Muuseumiharidus
Muuseum õpetab lugude kaudu, kirjutab Eesti meremuuseumi haridustöö kuraator Helene Urva.
Vabadussõda ja maaküsimus: mõisate võõrandamise poolt ja vastu.
Eli Pilve Eesti Mälu Instituudist tõdeb, et Vabadussõja ajal, kui kaalul oli riigi ja rahva saatus, eeldasid Eesti Rahvaerakonna (Jaan Tõnissoni juhtimisel) poliitikud, et maaküsimusel pole seost Eesti rahvaväe võitlustahtega – kuigi sündmused Venemaal oleksid pidanud tegema vastupidise ülimalt selgeks.
Uus käsiraamat aitab puudega lapse vanemat seaduste ja teenuste rägastikus orienteeruda
„Kui jätta välja emotsionaalne pool, ongi olnud kõige raskem aru saada, kuhu teenuste saamiseks pöörduda ning mida ja millal teha,” tunnistab sügava puudega 17-aastase tütre ema. Raamat „Teekond erilise lapse kõrval” püüab seda infolünka täita. Küsimus, kuidas muuta asjaajamine lihtsamaks ja teenuste osutamine paindlikumaks, jääb.
Lasteaiaõpetaja, kes usub, et oma silm on kuningas
Kui Rakke Leevikese lasteaia vanemõpetaja Eha Sindonen lasteaedades koolitusi tegemas käib, on tal alati kaasas kohvritäis enda meisterdatud õppevahendeid, samuti hulk looduslikke asju, aga ka mitu päris ehtsat tigu, kes osalejates alati suurt elevust tekitavad.
Mis mõjutab õpilaste akadeemilist edukust loodusteadustes?
PISA test mõõtis eraldi, kuidas on õpilaste loodusteaduslikud tulemused, tõekspidamised ja karjääriootused seotud õppetundide mahu, huvitegevuse, õpetamise ressursside ja õpetamispraktikaga koolis. Eesti probleem on, et heade tulemustega ei käi kaasas soov töötada loodusteaduste vallas.
Ukraina koolides näeb palju lipuvärve
Narva Soldino gümnaasiumi pedagoogid, õppealajuhataja Irina Bahramova ning ajaloo- ja ühiskonnaõpetuse õpetaja Tatjana Sile käisid Ida-Ukraina konfliktipiirkonnas inimõiguste ja maailmahariduse teemal koolitust tegemas. Sõjast hoolimata püütakse Ukrainas lastele haridust anda ja koole töös hoida, kuigi kõigis neis pole näiteks kütet ega toitlustusvõimalust.
Holland‒Venemaa‒Eesti‒Saksamaa‒Austria: Austria presidendi Alexander van der Belleni perekonna teekond Euroopas.
26. jaanuaril astus Austria liidupresidendi ametisse Alexander van der Bellen. Varem ei ole ühegi võõrriigi riigipea vanemad olnud Eesti Vabariigi kodanikud, kirjutab ajaloodoktor Olev Liivik, lisaks oli Austria presidendi ema eesti rahvusest.
