Õpetajate Leht 7. juunil
Huvitav, mis saab edasi
„Haridusstrateegia 2035“ on valmis. Kuidas on sellega edasi liigutud kutsehariduses? Oma arvamuse esitab Eesti tööandjate keskliidu haridusnõunik Anneli Entson.
Soomlastel on reformiga kogemusi
Põhjanaabrid on oma kutseharidusreformi ellu viinud aasta jagu. Kuidas see on kulgenud? Muljeid jagavad kolm Soome pedagoogi.
Kutseharidusest haridusstrateegia valguses
TÜ professor Raul Eamets, kes juhtis haridusstrateegia koostamisel konkurentsivõime ekspertrühma, tutvustab kutseharidust puudutavaid seisukoht.
Kõigepealt on vaja plaani
Tallinna ehituskooli direktor Raivo Niidas vastab küsimustele, milles näeb kutsehariduse uuendustes raskusi või takistusi ja mida on vaja, et visioon teostuks.
Õpetaja palk peab kasvama juba praeguse valitsuse ajal
Eesti haridustöötajate liidu juhatuse esimees Reemo Voltri märgib, et kui järgmisel neljal aastal õpetajate töötasu Eesti keskmisest palgast kaugeneb, siis kukub see peagi 2012. aasta tasemele. Väga tõsiselt suureneb oht, et õpetajate puudus muutub järgnevatel aastatel lausa lootusetuks.
Tehisintellekt tuleb, see on fakt
Eesti haridusfoorum arutas 30. mail Tartus uue haridusstrateegia visioonipaberit. Toonitati, et kümne aasta pärast mõjutab väga palju meie elu ja sealhulgas koolis toimuvat tehisintellekt. See seab meie hariduse ette hoopis uusi ülesandeid.
Kui personaalne saab olla haridus?
„Nii nagu majandus püüdleb võimalikult efektiivse tootlikkuse suunas, püüeldakse ka hariduses nüüd ja igavesti selle nimel, et muuta inimesed võimalikult targaks ja heaks võimalikult kiiresti,“ leiab Haljala kooli õpetaja Martin Pent oma essees, mis käsitleb peaasjalikult isikustatud ja koostööpõhise õppe vastuolusid.
Õppija oma rada ‒ hakkame pihta!
Tallinna tehnikaülikooli emeriitprofessor Vello Kukk toonitab, et personaalset õpet on Eestis intensiivselt kasutatud ja arendatud pea kakskümmend aastat. Ta märgib, et on valmis pakkuma ka ise 8. klassi õpilastele arvutipõhist personaalset õpet matemaatikas, füüsikas ja ka programmeerimises.
Piiritagune õpiränne: mida on õpitud?
Üldhariduskoolidel ja lasteaedadel on võimalik taotleda välismaal õppimise jaoks rahastust Erasmus+ õpirändeprojekti kaudu. Tartu ülikooli professor Halliki Harro-Loit selgitab, mida on vaja õpirändes osalejatel silmas pidada.
Aukartuse ja innuga uues ametis
19 aastat haridus- ja teadusministeeriumis eri valdkondi ohjanud, kuid mulluses suures rahvaste rändamises ametist lahkunud Kalmar Kurs on taas sadulas ja hoos. Kurs valgustab intervjuus Õpetajate Lehele oma lahkumise tagamaid ja räägib ka uuest algusest ERM-is.
Lasteaias tehakse sporti lustiga
Lastele meeldib liikuda, kui täiskasvanud neid selleks innustavad, suunavad ja ise eeskujuks on. Tänuväärset tööd teevad lasteaiad, kus nii igapäevategevus kui ka paljud üritused ja peod on seotud liikumise ja spordiga.
Kuidas saab alguse huvi looduse vastu?
31. mail toimus Eesti vabaõhumuuseumis 35. korda Tallinna koolide traditsiooniline looduse tundmise võistlus. Osales 25 võistkonda, kes maastikumängu põhimõttel läbisid kümme rajapunkti, kus tuli vastata küsimustele Läänemere elustiku ja loodushoiu kohta, tunda ära taimi ja linde ning lahendada ülesandeid.
Euroopa parimad aednikud on Räpina aianduskoolis
Räpina aianduskoolis toimusid esmakordselt rahvusvahelised noore aedniku võistlused. Osalesid 15 riigi kutsekoolid. Parimaks osutusid Räpina omad õpilased.
Õpetaja soovitab: lehvita vöötrajal viisakale autojuhile
Kuigi ohutust liiklemisest räägitakse koolis sageli, on õppeaasta lõpus põhjust sellele rohkem tähelepanu pöörata. Pärnu Waldorfi koolis on see pea igapäevane teema, sest lapsed läbivad ristmikke koos igal koolipäeval.
Õpetajate Lehe vahel on KOOLIBRI UUDISED.
