Õpetajate Leht 20. septembril

KULTUURISÜNDMUS

Kirevkultuurisügis on alanud ning tänase lehe külgedelt leiab häid soovitusi, milliseid lavastusi, kontserte, näitusi, filme tasub kindlasti vaatama minna.

Katariina Unt: „Teatris huvitab mind kõige rohkem inimene“

Näitleja Katariina Unt räägib oma hiljuti esietendunud lavastusest „Kosmilised saialilled“, teatri- ja filmirollidest ning tööst TÜ Viljandi kultuuriakadeemia näitlejatudengite õppejõuna.

Kuidas tänapäeva last lugema õpetada

Emili koolis on laste lugema õpetamiseks välja töötatud põhjalik süsteem, mille üks pool on tekitada huvi, teine aga võetud kohustuste täitmise kontroll. Tuleb ette sedagi, et vähese lugemisega laps jääb suvetööle. Laste lugema õpetamisel löövad aktiivselt kaasa ka lapsevanemad.

Märka traumeeritud last

Sotsiaalkindlustusameti seminaril kutsuti lastega töötavaid inimesi üles märkama traumeeritud lapsi ja teatama nendest lasteabi telefonil 116 111. Teatada võib ka anonüümselt.

Arvuti asendab õpetaja häält, tahvlit ja kriiti väga hästi!

Viis õpetajat räägib, kuidas on nende õpilased interaktiivsed digiõpikud vastu võtnud. Selgub, et õpilastele arvutipõhine õpe meeldib. Digiülesanded on arvutimängude moodi, on õpilased öelnud.

Kuidas oma kooli ja kodukohta paremaks muuta?

Tallinna ülikool katsetab koostöös koolidega elulähedase õppe uut meetodit, milles töötavad õpilased ainetundides välja projekte oma kooli ja kodukohta paremaks muutmiseks. Tänu nendele projektidele on üks kool saanud uued tööõpetuse ruumid, õpilased saanud noortekeskuse, kooli garderoob ilusamaks muutnud jne.

GTL – kolme kooli kogemus

Tallinna ülikooli teadur Merike Saar kirjutab, kuidas Tallinna prantsuse lütseumi, Saue gümnaasiumi ja Tallinna Pae gümnaasiumi õpilased lahendasid inglise keele tundides oma kooli ja kodukoha elulisi probleeme.Olukord koolides muutus paremaks, paranes õpilaste inglise keele oskus, sest kõike tehti inglise keeles.

Kolm võõrkeelt on mõistlik plaan

Euroopa majandus- ja sotsiaalkomitee ning regioonide komitee eesti keele kirjaliku tõlke osakonna juhataja Aivar Paidla kirjutab Õpetajate Lehe veebiküsitlust kommenteerides, et vanemaid tuleb veenda valima lapsele esimeseks võõrkeeleks inglise keelest erinevat võõrkeelt, sest õpetamise põhiraskus jääb siiski koolile ja õpetajale. Kaks võõrkeelt põhikoolis ja gümnaasiumis üks võõrkeel (humanitaarklassis kuni kaks) veel lisaks oleks tema hinnangul täitsa mõistlik plaan.

Maateadus – tänapäevase ühiskonna alusteadus

Rahvusvahelise maateaduste olümpiaadi koordinaator, Eesti geoloogiateenistuse direktor Alvar Soesoo kirjutab, et Maal toimuvate protsesside mõistmine on vajalik oskus kõigile planeedi asukatele, aga kohustuslik kõrgtehnoloogilistele ühiskondadele, kus loodusvarasid kulub mugava elu toetuseks oluliselt rohkem kui madala tehnoloogilise arengutasemega ühiskondades.