Õpetajate Leht 4. septembril
Aastast aastasse korduv küsimus: kust leida õpetajaid?
Ei meenugi enam aeg, mil koolid ei oleks olnud hädas õpetajate leidmisega. Umbes pooled üldhariduskoolide õpetajatest on vanuses üle 50, viiendik vanemad kui 60. Kvalifikatsiooninõuetele vastab 86% koolis töötavatest õpetajatest. Kuidas koolid alanud õppeaastaks valmis on?
Tartu suurim kool läbis uuenduskuuri
Mullu renoveerimistöödeks asenduspinnale kolitud ligi tuhandel Tartu Annelinna gümnaasiumi õpilasel ja sajal õpetajal algas taas kohanemisaasta – moodsa ja paindliku ruumilahendusega värvilise ja avara maja võimalused ootavad avastamist ning tarka kasutuselevõttu.
„Vau, seda poleks sinult küll oodanud!“
Soome sisserännanute lapsed saavad koolis kehvemini hakkama kui põhielanikkonna järelkasv, vahendab Reetta Niemonen (Soome Yle uudised). Teadlaste meelest esineb koolis diskrimineerimist ja soome keele õpe, kutsenõustamine ning üleminek ühelt kooliastmelt teisele tekitavad noorte seas ebavõrdsust.
Mida ja kuidas hinnata muusikas?
Emmaste põhikooli muusikaõpetaja, EMTA täienduskoolituskeskuse muusikaõpetaja lisaerialal lõpetanud Helje Ugam arutleb oma lõputöö põhjal, kuidas võiks muusikaõpetaja õpilaste arengule ja saavutustele tagasisidet andes leida optimaalseima hindamistaktika muusikaõpetuses, kui riiklikust õppekavast lähtudes tuleb hindamise aluseks võtta nii üldosa sätted kui ainekavas ära toodud õpitulemused. Ta leiab, et riikliku õppekava muusikaõpetuse ainekavas võiks olla selgemini väljendatud soovitus, et numbrilise hindega hinnatakse teoreetilisi ja faktiteadmisi ning loovtegevustele antakse suulist tagasisidet.
Viiruse leviku pidurdamiseks on vaja korralikku ventilatsiooni
Koolimajade ja lasteaedade nõuetekohane ventilatsioon on viiruse leviku takistamiseks täiesti piisav. Moodsamates hoonetes on tehnosüsteemid, mis suudavad vajalikke parameetreid hoida, vanemates soovitame kasutada seinale kinnitatavaid süsihappegaasi andureid. Teadlased jagavad koolidele ja lasteaedadele seitse konkreetset soovitust, kuidas tagada ruumides hea sisekliima ja takistada viiruste levikut.
Priit Reiska: „Osa õppest jääbki internetti“
Uuest õppeaastast Tallinna ülikooli rektori kohusetäitjana töötav Priit Reiska nendib, et rohkem kui 90-protsendilise e-õppe aja läbi elanud ülikool on valmis õpetust ja nõu andma nii e-õppe, põimõppe kui ka hübriidõppe alal.
Ülikooli rebaseks ja õpetajaks kahte kooli
Eestis leidub õnneks selliseid noori, kes julgevad pedagoogitöö põhitööna vastu võtta. Näiteks Erik Vilbu (20) asub sellest sügisest ülikooliõpingutega samal ajal tööle eesti keele ja kirjanduse õpetajana Järva-Jaani gümnaasiumis ja Peetri koolis. Õpetajaametile hakkas Erik Vilbu esimest korda mõtlema põhikooli lõpus. Maakoha patrioodina tõdeb Vilbu, et kui ta oleks saanud pakkumise näiteks Tartus püsivalt õpetajana tööle hakata, oleks ta selle ilmselt tagasi lükanud.
Kõpus avati noortekodu, millest võib kujuneda suunanäitaja
Hiiumaal Kõpus avati tühjaks jäänud õpilaskodus uut tüüpi kinnine lasteasutus, kus elab korraga vaid kuni kuus last. Saare kosutava looduse keskel aitavad spetsialistid noortel teraapiate abil terveneda. Peatähtis on, et igaühega tegeldakse eraldi. Seda tüüpi kodusid rahastab sotsiaalkindlustusamet, kes on valmis nende rajamist toetama ka mujal Eestis.
Laieneb kutseõpe, populaarsust kogub kaugõpe
Eesti eri paigus asuvas viies kutseõppeasutuses läks suvine õpilaste vastuvõtt üldiselt edukalt. Osa õppekohti täitusid kiiresti, vabadele kohtadele saab kandideerida septembriski. Kõige rohkem sooviavaldusi – 7,9 kandidaati kohale – kogunes küsimusele vastanud koolidest Luua metsanduskooli matkajuhi erialale.
