Õpetajate Leht 5. märtsil

Teeks akna lahti ja hüüaks kõigile: „See on nii äge, mida teeme!“ 

Septembris alustasid koos tuhandete koolijütsidega oma esimest tööaastat ka noored koolijuhid. Veebruari keskel täitus neil uues ametis sada päeva. Õpetajate Lehe vestlusringis vaatasid tehtule ja ka tulevikku Tartu erakooli TäheTERA direktor/õppejuht Taavi Kreitsmann, Kuusalu keskkooli direktor Kristi Tarik, Maardu gümnaasiumi direktor Julia Rozova ja Kohtla-Nõmme kooli direktor Mariliis Oder.

Kuhu siis nüüd?

Haridusteadlane ja keeleõpetaja Urve Läänemets toob välja keeleõppe põhitõe: emakeelt ja emakeeles õpitakse teistviisi kui võõrkeelt ja võõrkeeles. Ta rõhutab, et keeleoskus tuleb omandada niisuguses keeletunnis, kus asjatundlik õpetaja arvestab õppija lähtetaset ja emakeelt ning oskab kasutada paljusid keeleõppe meetodeid. Keeledidaktika ignoreerimine on viinud praeguse eksiarvamuseni: kenasti koosolemine, sõbraks ja võrdselt õnnelikuks saamine on küllap võimalikki, aga teadmised jäävad vaid pealisehitusega tegeldes puudulikuks.

Vajadus eesti keele kui teise keele tundide järele on väga suur

Eesti keele kui teise keele õpetaja Külli Kuri arvab, et selles tunnis, kus piisava keeleoskusega õpilased tegelevad keerukamate lugemistekstidega, on lisatuge vajavad õpilased tugiõppes ja käsitlevad sama teemat endale jõukohaselt ja eelkõige palju rääkides. See on koht, kus ministeerium ja kirjastused saaksid koolidele appi tulla, koostades eesti keele lugemiku juurde muu kodukeelega lastele mõeldud tugimaterjali. Ehk juba järgmiseks sügiseks?

Mari-Liis Tikerperi: „Kommunikatsiooni põhitõde on sõnumite selgus“

Tartu ülikooli ühiskonnateaduste instituudi doktorant Mari-Liis Tikerperi kirjutab doktoritööd hariduskommunikatsioonist. Pidanud seda algul hulljulgeks otsuseks, leiab ta nüüd teemasse süvenedes, et tema kogutud teadmistest on abi ka praktikutel. See motiveerib tööga edasi minema.

Pilguheit peeglisse

Mis on hea kooli tunnused? Briti haridusteadlane Gary Lewis pakub selle väljaselgitamiseks välja kuus küsimust. Kui kool saab neile kõigile vastata jaatavalt, siis on tegemist hea kooliga.

Distantsõpe võiks liikuda pilve suunas

IT-juht Palmi Lahe toob välja, et distantsõppe ajal on olnud edukamad need koolid, kus on kasutatud Ameerika digihiidude Google’i ja Microsofti kompleksseid pilvelahendusi.

Meistriks Metecsis

Tartu kutsehariduskeskuses otsustati senist praktikakorda muuta. Metallitöö ja keevituse praktilised õpingud viidi kohe algusest peale üle ettevõttesse Metecs. Esimesed muljed töökohal läbi viidud õppest on õpilastel head. Ka tehase juht Tambet Lepa on rahul ning kevadiseks praktikaks oodatakse õpilasi ettevõttesse tagasi. Juba on peetud ka esimesed läbirääkimised linna, kooli ja ettevõtte vahel ning Metec on nõus ettevõetut kordama ja kaasama ka teisi tehnoloogiaid.

Pandeemia ei sega rahvusvaheliste õpilasfirmade loomist

Kolm kutseõppeasutust Eestist, Lätist ja Soomest osalevad riigipiire ületavas projektis, mille eesmärk on luua rahvusvahelised õpilasfirmad. Kuigi pandeemia tõttu on kõik kohtumised ja tegevused toimunud digitaalselt, loobuti mõttest projekti elluviimist edasi lükata. 

Soomlased arutlevad: mida PISA test mõõdab?

PISA testidest on saanud Soome haridussüsteemi kuvand. Kuigi tulemused on nüüdseks langenud ja sellele pööratakse tähelepanu, leiavad hariduse inimesed, et testid ei mõõda koolis õpitut ning seetõttu pole põhjust midagi muutma hakata.  

Juhuse tahtel Saksamaalt Eestisse õpetajaks

Mujalt tulnud õpetajana leiab Saksamaalt Günzburgist pärit Sigurd Fohs, et eestlased tähtsustavad liialt PISA teste ning lõimiva haridussüsteemi loomisel on õpetajate õlgadele pandud liiga suur koorem. „Sellest ei ole abi, kui ütleme õpetajatele, et nad oleksid loovad. Me töötame niigi täiskoormusel ega suuda jooksvalt välja mõelda lõimiva õppe lahendusi, mis kõiki rahuldaksid,“ leiab ta.

Lapsekeskne õpetamispraktika lasteaias ‒ erand või reegel?

Tallinna ülikooli haridusinnovatsiooni keskuse 2020. aasta kevadel tehtud uurimuses selgitati välja lasteaednike õpikäsitus ja hinnangud oma tööle, tööd mõjutavad stressorid, suhted lapsevanematega, tajutud koormus, läbipõlemine ning teised näitajad. Samuti küsiti, mida töötajad oma lasteaialt ja Eesti alushariduse süsteemilt tervikuna ootavad.