Õpetajate Leht 15. oktoobril
Mitte ainult koolikiusamisest
Mida tunneb ja millest mõtleb klassiõpetaja, kelle põhitähelepanu ja energia klassis läheb õpilaste käitumisprobleemide lahendamisele? Kuidas saavad kooli tugispetsialistid õpilasi ja õpetajaid aidata?
Võimalused õppetöö läbiviimiseks kaasavas klassiruumis
Kaasav haridus on juba aastaid aktuaalne teema nii õpetajate, koolide kui ka poliitikute jaoks. Meediast on korduvalt käinud läbi küsimus, kas kaasamise idee on ikka hea kõikidele õppijatele. Vähem räägitakse aga sellest, kuidas rakendada kaasavat haridust nii, et kõik saaksid sellest oodatud kasu. Tartu Ülikooli uurimisrühm on koostanud põhjaliku kirjanduse analüüsi selle kohta, millised on need klassiruumi praktikad, mis kaasava hariduse kontekstis töötavad. Kirjeldatakse, mida saavad õpetajad teha, et rakendada kaasavat haridust oma tundides.
Häda karjäärimudeli pärast
Milline peaks olema õpetaja karjäärimudel, mis motiveeriks noori õpetajaks õppima ja töötavaid õpetajaid erialast tööd edasi tegema? Eesti haridusvaldkonna grand old lady Urve Läänemets arvab, et õpetaja karjäärimudel peaks olema vertikaalne ning näitama õpetaja professionaalset arengut ja õpetajaoskuste kvalitatiivset tõusu. Ta leiab, et praegune olukord viitab selgelt vajadusele taastada Eestis süsteem: õpetaja põhikoolitus, täienduskoolitus-nõustamine ja sisuline inspekteerimine.
Kunsti ja selle mõistmise vabadusest
„Hea kunst kutsub ekslema, õigelt teelt kõrvale kalduma, loomingulisus on üks väheseid valdkondi, kus eksimine pole mitte ainult inimlik, vaid lausa teretulnud,“ kirjutab Jan Kaus uues lastekultuuri rubriigis.
Kuidas ettevõtlusõppesse enam päriselu tuua?
Paari aasta tagusest uuringust selgus, et õpilased ootavad ettevõtlusõppelt praktilisust ja traditsioonilisest õppest midagi põnevamat. Millised on kogenud õpetajate parimad kogemused, arutlesid vestlusringis kuus ettevõtlus- ja majandusõpetajate mentorite arenguprogrammis osalejat.
Kui kaua uus õpikäsitus vastu peab?
Haridus- ja noorteameti analüütik Einar Rull tutvustab rubriigis „Haridus 30 aasta pärast“ maailma nimekamate teadlaste tulevikuvisioone.
Loovteraapia kogub koolis populaarsust
Kunstiterapeut Marika Ratnik annab ülevaate koolijuhtkondade suhtumisest kunsti-, muusika- ning tantsu ja liikumisteraapiasse.
Noorteinfo töötoad on abiks ka ainetundides
Eesti Avatud Noortekeskuste Ühendusel on valminud noorteinfo töötoa juhendmaterjalid, mida õpetajad saavad kasutada ka oma tundides: www.teeviit.ee/infotuba.
Olivia Saar: kirjutama hakkamine oli juhus
18. oktoobril 90. sünnipäeva tähistav kirjanik Olivia Saar räägib oma inspiratsiooniallikatest ja loometöö tulemustest. Proua on jätkuvalt loominguliselt aktiivne, andes välja raamatu või mitu aastas. Teda hoiavad erksana lapsed, lapselapsed ja lapselapselapsed.
Moodsa õppimise festival „iduEDU 2021“
26. oktoobril kella 10‒16 toimub Tallinnas järjekordne moodsa õppimise festival, kus vaadatakse üle innovatsioon pealinna koolides.
Kes õpib, see on õnnelik
Selgunud on tänavused täiskasvanud õppijad ja koolitajad ning õpitegu. 71 kandidaadi seast pälvis aasta koolitaja tiitli Riina Kütt Võrumaalt, 135 nominendi hulgast anti aasta õppija nimetus Tenno Laurile Hiiumaalt. Aasta õpiteoks nimetati Mulgimaa peremäng. Tunnustusüritus toimus 24. korda.
Hea koostöö, täpsus ja rahu tõid hõbemedali
Euroopa riikide kutseõppijate võistluselt EuroSkills kahe hõbemedaliga naasnud Räpina aianduskooli vilistlased Kerly Väinsar ja Egert Aug räägivad võistlusest, õpetaja Mairold Mänd sellest, kuidas ta noori selleks treenis. Muljeid jagab ka meie võistlejaid ettevalmistanud ja kohapeal eksperdina tegutsenud Raili Laas.
