Õpetajate Leht 29. oktoobril

Vähemalt keskharidus peab õpetajal olema …

Suure õpetajapuuduse tõttu võetakse õpetajaks ka keskharidusega inimesi. Mida on vaja teha, et need õpetajad jõuaksid magistrikraadini? Selle üle arutletakse kuue koolijuhi vestlusringis.

Õpetajahariduse tulevikustsenaariumid

Õpetajaks õppimisel jääb ka 30 aasta pärast fookusse õpetaja areng, teooria ja praktika sidusus jms, kuid hea õnne korral võidakse võtta õppust näiteks arstide väljaõppest, erafirmade koostöökultuurist jms, pakuvad TLÜ õppejõud Katrin Poom Valickis ja Eve Eisenschmidt.

Distantsõpe kui tabu

Eesti haridustehnoloogide liidu esinaine Diana Veskimägi küsib, miks kulutab HTM rohkesti ressurssi distantsõppe tagajärgede likvideerimisele, kuid mitte ennetavale tegevusele ehk distantsõppe vahendite edasiarendamisele.

Düsleksia – mitte ainult lastel

Düsleksiat ja düsgraafiat esineb palju rohkem, kui oleme harjunud arvama: rahvusvahelised uuringud on näidanud, et see puudutab vähemalt iga kümnendat inimest. Millest räägiti Eesti lugemisühingu poolt korraldatud düsleksia infopäeval?

Aita mul ise teha!

Tallinna lasteaed Õunake on Eestis üks väheseid lasteaedu, kus on rühmad keerulistele liitpuudega lastele. Tööst raske või sügava intellekti ja/või liitpuudega lastega räägivad õpetajad ja erispetsialistid.

Mitteformaalne keeleõpe võiks saada keeleõppe pärisosaks!

Keelefirma Multilingua pakub lastele eesti, vene ja inglise keele klubisid, kus õpitakse huvitavate tegevuste ja mängude käigus ning hindeid ei panda. Klubiga saab liituda alates neljandast  eluaastast kuni gümnaasiumi eani välja.

Merit Karise: „Mu amet ongi olla heade ideede leidmise õpetaja“

Kuressaare ametikooli ja Tartu kunstikooli õpetaja Merit Karise jaoks tõi sügis auhinnasaju – ta tõi ametikoolile projekti DesignSTEM eest Euroopa Komisjoni uuenduslike õpetamisviiside auhinna ning Saare maakonna haridusuuendaja tiitli. Karisel on läbi aastate olnud hea nina leida kandideerimisvõimalusi konkurssidele nii õpilaste, kolleegidega kui individuaalselt.

Unistus eestikeelsest haridusest

„Käesoleval sajandil tundub, et eestikeelsest haridusest pole vaja unistada, sest see on olemas,“ kirjutab Miina Härma gümnaasiumi õpetaja Ivika Hein põhjalikus ülevaates eestikeelse gümnaasiumi sünnist. „Tegelikult on siin praegugi kaks võistlevat vaadet nagu 115 aastat tagasi, aga saksa keele asemel eelistatakse nüüd inglise keelt. Tänastest haridusjuhtidest, aga ka õpetajatest sõltub, millest unistavad eestlased järgmisel sajandil.“

Digitaalse toega tunnid, kas tõesti ka kodundusõppes?

Tallinna Ülikooli kodunduse õppejõud töötasid koos Soome, Rootsi ja Norra kolleegidega välja kodunduse teemakäsitluseks digitaalsed õppevahendid, mida katsetati koolitundides kõigis partnerriikides. Lisaks tunni sisukirjeldusele ja töölehtedele on õpetajale antud ka didaktilisi selgitusi tunni paremaks korraldamiseks ning soovitusi digivahendi edukaks kasutamiseks.

Lõimitud õpe on teatriski võimalik

Endla teater liitus mullu Pärnu linna koostööprogrammiga „Pärnu linn kui õpikeskkond“. Igas vanuses õpilastel on võimalik osaleda teatri õpitubades, kus valikus on praegu neli temaatilist tegevust. Kuna need vastavad riiklikule õppekavale, saavad õpetajad õpitubades omandatut ainetundidega lõimida. Teatri peakunstnik Liina Unt näeb selles ettevõtmises rohkemgi võimalusi.

Seisak hariduses on oht riigile

Soome õpetajate ajakiri Opettaja analüüsib hariduse väärtustamist, sh ka rahastamist, ning näeb riigile ohtlikku langust.

Pandeemia muutis õpetuse paindlikumaks

Ajakiri Opettaja on võtnud vaatluse alla, kuidas mindi Soomes üle kaugõppele lasteaias, kutsekoolis ja rahvaõpistus.