Õpetajate Leht 24. oktoobril
Mis on plaanitava kutsehariduse reformi eesmärk?
Põhikooli lõpetamise järel valib kutsekooli 25% õpilastest, rohkem kui pooled seal õppijaist on täiskasvanud. Et kutsekeskharidusse astujate arvu tõsta, on kavas üldhariduse osakaalu suurendada, viia kutsekeskhariduses õppeaeg neljale aastale, laiendada erialavalikut ning muuta kutseõpe paindlikumaks ja personaalsemaks. Mida arvavad reformist koolijuhid?
Kutsehariduses on jälle huvitav aeg
Muret teeb, et reform tahetakse läbi viia olemasolevaid vahendeid ümber jagades. Kutsehariduse spetsiifikat arvestades on aeg panustada tunduvalt rohkem, et õpe oleks nüüdisaegne ja vastaks tööandjate ootustele. Lisaks on vaja teha muutusi üldhariduses ja teistes haridusliikides, kirjutab nädalakommentaaris Pärnumaa Kutsehariduskeskuse kauaaegne juht Riina Müürsepp.
Tallinna eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava
Abilinnapea Andrei Kante tutvustab linna vene õppeasutuste eestikeelsele õppele ülemineku tegevuskava, mille olulised märksõnad on spetsialistist õpetajaks, keskne värbamistugi õppeasutustele, keelerände projekt, keeleäpp, keelekursused, kolleegide õpetamine, keeleõppemängud, kogupäevakool, koostöö lastevanematega. Lisatud on intervjuu videosalvestus.
Õpetaja palk ja maine: kas õpetajate põhjendatud rahulolematus parandab ameti kuvandit või vastupidi?
Tartu Raatuse Kooli arendusjuhi Rene Leineri arvates on vaja on rohkem haridustöötajate ametiühingu ja riigi edasiviivat dialoogi. Kui õpetaja ise levitab palju negatiivset agendat, siis ei maksa loota, et keegi teine teda väärtustaks. Mainet ega ameti väärtust ei pane paika (üksnes) palk. Suhtekorraldaja Janek Mäggi aga arvab, et õpetajad ei peaks kartma, et kui nad valjuhäälselt protestivad, nende maine kuidagi kannatada saab. Vastupidi – võltsalandlikkus edasi ei vii, rahulolematus aga näitab, et õpetaja on väärikas partner nii ühiskonnale kui valitsusele. Uurime ka, mida arvab õpetaja ise.
Jou-jou-jou ehk Olen valmis õppima!
Ülevaade aasta klassiõpetaja 2023 Kati Tuulise üldõpetuse tunnist Saku Gümnaasiumi 3. klassis. Tunnis kasutatakse palju rühmadena õppimist ja mängulisi aktiivõppe võtteid. Õpitakse nii klassis kui ka koridoris. Lisatud on Kati Tuulise tunni videosalvestus.
Hea füüsikatund möödub kiiresti
Tallinna Mustamäe Reaalgümnaasiumi särav ja särtsakas õpetaja Kateryna Huseva valiti füüsikaõpetajate tunnustusprogrammi „Lae end“. Viie aasta eest Ukrainast Eestisse elama asunud Huseva oskab juba B2-tasemel eesti keelt ja katsetab oma õpilastega töötades ka eestikeelseid materjale.
Supervisioon aitab paigalseisu ületada
Diplomeeritud superviisorid Kadi Annuk ja Anneli Jäme kirjutavad, kuidas on supervisioon aidanud koolidel uute arusaamisteni jõuda. Enamik näiteid on toodud Jõgeva Põhikoolist, Tartu Descartes’i Koolist ja Võnnu Keskkoolist.
Õpetaja päevik: Jaana Loorents
Seekordses „Õpetaja päevikus“ saame tuttavaks Kalamaja Põhikooli klassiõpetaja Jaana Loorentsiga. Mis teda õpetajatöös motiveerib, millisest haridusmaailmast ta unistab ja missuguseid soovitusi jagab teistele õpetajatele?
