Õpetajate Leht 23. jaanuaril
Koolid valmistuvad tehisaru kasutusele võtma
Viimati toimus suur tehnoloogiline pööre paarkümmend aastat tagasi seoses Google’i tulekuga. Praeguseks on ENE-d ja ENEKE-sed viidud antikvariaati või lükatud raamaturiiuli tagumisse ritta. Ilmselt ei kasuta neid referaadi või uurimistöö kirjutamisel enam keegi. Ka Google’i asemel päritakse infot järjest rohkem mõnelt tekstirobotilt. Tehisaru on tulnud, et jääda, ja seega on koolid taas suurte muutuste ees. Mõned neist on esimesed sammud juba astunud, suur osa siiski veel mitte. Samas ei kannata tehisaruga tutvumist edasi lükata. Juba õpilaste pärast, kellele on vaja õpetada selle võimalusi ja selgitada ohte.
Eesti õpetaja vene koolis: üllatusi ei ole
Vestlus kuue eesti õpetajaga, kes õpetavad nüüd Ida-Virumaal vene lapsi eesti keeles. Nad tõdevad, et vene kooli kultuur on eesti omast mõnevõrra erinev. Näiteks ei taha lapsed õpetajat sinatada isegi siis, kui õpetaja peale käib. Nad on harjunud pöörduma ees- ja isanime pidi.
Miks lasteaiaõpetajad streigivad?
Kvaliteetne alusharidus aitab ennetada paljusid probleeme koolis ning annab vajalikud oskused kogu eluks. Kõik haridustasemed on oma töö sisu ja töökorralduse poolest väga erinevad, samas võrdselt tähtsad, mistõttu tuleb tagada kõigi õpetajate palgatõus, alusharidusest kuni kõrghariduseni. Õpetame lastele lasteaias iga päev sõnapidamist ning ausa mängu reegleid ja põhimõtteid. Samamoodi ootame reeglitest kinnipidamist valitsuselt ja Riigikogult, kirjutab Eesti Lasteaednike Liidu juhatuse liige Anna Sõõrd.
Kõrvalpilk
Kasvatusteadlane ja õpetajahariduse professor Katrin Poom-Valickis on õppinud klassiõpetajaks. Erialavalikul sai määravaks see, et õpetajaamet võimaldab olla loov. „Mul on vaja väljakutseid ja põnevust. Tundus, et õpetajatöö seda kõike ka pakub. Ükski päev ei ole ju eelmisega samasugune,“ põhjendab ta oma valikut. Tema arvates on hea õpetaja see, kes suudab märgata õpilase arengupotentsiaali.
Kas oleme valmis õpetama uussisserändajaist lapsi?
Eesti koolides õpib ajaloolise pärandina suhteliselt suur hulk kooli õppekeelest erineva kodukeelega lapsi, kelle osakaalu uussisserändajad veelgi suurendavad. Haridussilma andmetel on Ukraina sõja tõttu jõudnud Eesti lasteaedadesse ja põhikoolidesse enam kui 7900 põgenikku, tõstatades uussisserändajast laste õpetamise teema olulisust veelgi. Tallinna Ülikooli doktorant Maiki Vanahans tutvustab uuringut, kus vaadeldi lasteaia- ja klassiõpetajate ettevalmistust ja oskusi selleks.
Õpetaja päevik: Mari-Liis Mehikas
„Õpetaja päevikut“ täidab sel nädalal Tallinna Päikesejänku lasteaia õpetaja Mari-Liis Mehikas. Kuidas sai temast õpetaja, mida ta sooviks lasteaias muuta ning milliseid soovitusi jagab ta teistele õpetajatele?
Quo vadis, Eesti võõrkeeleõpe?
Aasta 2023 oli võõrkeeleõpetajate jaoks muutusterohke: lisaks riiklikust hariduspoliitikast tulenevale B-võõrkeele valiku mitmekesistamise algatusele tõi suuri muutusi tehisaru plahvatuslik areng. Kui masintõlge koos mitmesuguste toimetamisprogrammidega ning keeleõppeprogrammid on võõrkeeleõppes kasutusel olnud juba aastaid, siis tehisarust juturoboti Chat GPT saabumine põhjustas tõelise raputuse üleilmses hariduselus: ümber tuli mõtestada, mis on looming, autoriõigus, plagiaat, rääkimata juturoboti mõjust võõrkeelte õpetamisele. Tallinna Ülikooli ühiskonnateaduste instituudi õppejuht Tuuli Oder vaatab võõrkeelte erilehes tagasi võõrkeeleõpetusele eelmisel aastal ja vaatleb alanud aasta ülesandeid-suundumusi.
1920. aastate õppevahendid on endiselt moodsad
Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi kogudes on tallel palju 20. sajandil õppevahendina kasutusel olnud seinatabeleid, sealhulgas Eestis välja antuid. Triin Rannula artikkel kutsub märkama meie eelkäijate tööd õppevahendite loomisel ja koguma allesolevatest väärtustest infot Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseumi andmebaasi.
