Õpetajate Leht 30. jaanuaril
Saja gümnaasiumini on kümmekond aastat minna
Koolivõrgu korrastamine näeb ette gümnaasiumihariduse ülemineku riigile. Õpilaste arvust lähtudes on 2035. aastal Eestis ruumi sajale gümnaasiumile. Suure staažiga haridustegelane, endine haridus- ja teadusministeeriumi koolivõrgu juht Kalle Küttis selgitab, kust ja miks tekkis riigigümnaasiumi rajamise mõte ning miks on mõttekam gümnaasiumiharidus riigi vastutada ja korraldada anda.
Vene õpetajad tuleb Eesti kestmise huvides koolidest lahti lasta
Ajakirjanik Kadri Paas kirjutab, et keeleoskus, eriti kui see on omandatud sunnitult, ei muuda meelsust ega pane õpetajaid Eestist ega eestlastest lugu pidama. Seepärast, nii ebameeldiv ja traagiline, kui see esmapilgul ka ei tundu, ei peaks Eesti riik maksumaksja niigi kasina raha eest õpetama praegu venekeelsetele õpetajatele eesti keelt – neil oli aega seda õppida alates 1991. aastast ‒, vaid koondama umbkeelsed pedagoogid kõigist koolidest, kus neid veel leidub. Eesti keele õpetamisele kulutatav raha – koolitatavaid ju õpetatav tegelikult ei huvita – tuleks suunata eesti õpetajate värbamiseks seni venekeelsetesse koolidesse.
Kõrvalpilk
Ajakirjanik Anna Pihli arvates on hea õpetaja kaasahaarav ja karismaatiline. Selline, kes suudab nii oiviku kui ka tagapingis koerusi tegeva tüübi ennast kuulama panna. Temal endal on tohutult vedanud, sest tal on olnud õpetajaid, kes suutsid tõepoolest kõnetada kõiki õpilasi ja kelle tunnis oligi vaikus, sest neid austati. Samuti peab Anna Pihl oluliseks, et õpetaja oleks hea ja hooliv inimene, kes saab aru, et kõik need väikesed inimesed klassis on ju ka isiksused, kellel teinekord võib olla kodus midagi väga rasket. Nii et ei saa kogu aeg nõuda igas asjas parimat tulemust.
Parketilt põllule. Kui riigiametnikust saab koolidirektor, vol. 2.
Narva Eesti Gümnaasiumi direktor Irene Käosaar ja Ülenurme Gümnaasiumi direktor Tõnu Tender on üsnagi värsked koolijuhid. Mõlema varasemas kogemuste pagasis on ka kümmekond tööaastat haridus- ja teadusministeeriumis. Kuivõrd lähevad kokku analüüsid ja tegelikkus? Kas meedia usub rohkem ametnikku või koolijuhti?
