Õpetajate Leht 20. veebruaril

Alushariduse seaduse eelnõu hakkab jõudma lõpusirgele

Detsembris saatis haridus- ja teadusministeerium järjekordsele avalikule kooskõlastusringile uue alushariduse seaduse eelnõu, millega alustati tööd juba seitse aastat tagasi. Eelnõu on kavas esitada valitsusele veebruari lõpus. Milliste seadusemuudatustega on asjaosalised rahul, millistega mitte?

Matemaatika õpetamise latt vajub allapoole nii koolis kui ka ülikoolis

Aineõpetajate puuduses tuleb klassiõpetajail üha enam hakata matemaatikat õpetama ka vanemates klassides ja nad vajavad koolitust. Tuge ootavad ka põhikooliõpetajad, kellele antakse gümnaasiumiklassid. Ent täiendkoolitusega on väga kehvad lood, ütleb staažikas õpetaja, Eesti Matemaatika Seltsi koolimatemaatika ühenduse esimees Hele Kiisel.

Eesti hariduse juurprobleem: õpetamise ja juhtimise kvaliteet

Artiklis arutatakse, missuguses hariduse valdkonnas oleks erakapitali toetusest kõige rohkem kasu. Arutelus osalevad Taavet Hinrikus, Sten Tamkivi, Martin Villig, Ulla Kamp, Grete Arro jpt. Viimase arvates võiks erakapital toetada hariduspsühholoogia ulatuslikumat õppimist ja õpetamist.

Kliimateadlik õpetaja muudab ühiskonda, mitte kliimat

Kliima teemat tuleks õpetada mitte ainult geograafias, vaid ka bioloogias, füüsikas, keemias ja teistes õppeainetes, kirjutab Marja-Liisa Plats. Läänemaa Ühisgümnaasiumis käsitatakse kliima teemat isegi lavakunstitunnis.

Viljandis tegeldakse õppija andekusega

Viljandi Kesklinna Koolis saavad keskmisest võimekamad õpilased süvendatud õpet noppeõppe, temporühmade ja väitluse vormis, kirjutab Viljandi Hariduse Arengufondi tegevjuht Eneli Rimpel. Süvaõpe toimub selles koolis tavaliste tundide ajal, mitte pärast tunde.

Koolikunstiteraapia koolidesse?

Kool peab tagama psühholoogi, eripedagoogi, logopeedi ja sotsiaalpedagoogi teenuse. Loovterapeuti selles nimekirjas veel ei ole. Siiski on selline ametikoht loodud 40 koolis ja lasteaias üle Eesti. Miks on kunstiteraapia vajalik ja kuidas see toetab õpilaste vaimset tervist, õppes osalemist ja üldpädevuste arengut?

Noored kriitikud loevad ja kirjutavad

Jaanuarikuus selgusid järjekordsed raamatuarvustusvõistluse Kapsas võitjad. Arvustati 2021.-2023. aastal eesti keeles ilmunud laste- või noorteraamatuid. Žürii valis laekunud 88 tööst välja 10 parimat. Pakume lugemiseks katkendeid võidutöödest ning tutvustame nende autoreid.

Vanemaealised ühiskonnas rohkem nähtavaks!

Eesti elanikkonnast ligi 300 000 on vanemad kui 65 aastat. 2021. aasta rahvaloenduse andmeil käib iga viies pensioniealine tööl. Kõige rohkem vanemaealisi töötab haridusvaldkonnas. Rahvastiku kiire vananemine sunnib ühiskondi elukorraldust ümber mõtestama ja vanemaealisi paremini ühiselusse kaasama.