Õpetajate Leht 26. märtsil

Kuidas tagasisidet anda ja seda vastu võtta?

Uue koolijuhtide kompetentsi- ja karjäärimudeli rakendudes tuleb koolipidajail kohustus pidada oma koolijuhtidega vähemalt korra aastas arenguvestlust. Kas nad on selleks valmis? Kuidas anda tagasisidet nii, et sellest ka kasu oleks? Neil teemadel arutlesid kaks endist koolijuhti, kes nüüd teisel pool lauda: Tallinna Haridusameti juhataja Kaarel Rundu (juhtis varem Tallinna Saksa Gümnaasiumi) ja Harku abivallavanem Robert Lippin (juhtis varem Saue Gümnaasiumi)?

Töötan, kuni on midagi jagada

Keemiaõpetaja Helgi Muoni tähistab 28. märtsil 80. sünnipäeva. Särtsakas ja elurõõmus õpetaja jõuab tunde anda nii Tartu Kristjan Jaak Petersoni Gümnaasiumis kui ka TalTechi Tartu kolledžis ning oma koduski hädalisi aidata. Tänavu valis üks abituuriumiklass tutipäeval viimast tundi andma just Helgi Muoni, oma lemmikõpetaja.

Vabatahtlik Prantsusmaalt: „Mulle meeldis, et eesti lapsed on väga iseseisvad“

Prantsusmaalt väikesest Douarnenezi linnakesest pärit 24-aastane Tanya Weisz oli noortevahetuse programmi kaudu kuus kuud vabatahtlikuna ametis Tallinna Mudila lasteaias. Eesti on tema sõnul võluv riik, mis jättis talle väga hea mulje.

Kõrvalpilk

Zooloog Aleksei Turovski on veendunud, et kõik lapsed on toredad. „Ära reageeri neile nagu ketikoer varesele,“ soovitab ta. „Varesed oskavad suurepäraselt ketikoeri kiusata. Teavad täpselt, kui lähedale nad võivad minna. Kõige paremini peaks tundma keti pikkust ja tugevust ju koer ise, aga nähes nahaalset varest, ta ikka haugub ja üritab teda haarata. Vares ise on siis viie sentimeetri kaugusel koera ulatuse piirist ja naudib täiega,“ ütleb ta ja lisab, et väga paljud täiskasvanud reageerivad lastele nagu ketikoer varesele. Tema elus pole aga olnud ühtki last, kellega ta poleks head kontakti saanud. Aleksei Turovski arvates on õpetaja peamine ülesanne hoida lapse õppimise tahet

Põhikoolilõpetajad ootavad õpetajalt rohkem toetust

Sel kevadel lõpetab Eestis põhikooli umbes 15 500 õpilast. Suurel osal neist on käes äärmiselt pingeline periood – läbimisel on gümnaasiumikatsete kadalipp. Ärevil on nii noored ise kui ka nende vanemad. Millist tuge ootab üks põhikoolilõpetaja oma koolilt ja õpetajatelt, räägivad õpilased Harjumaalt, Ida-Virumaalt ja Tartumaalt.

Juristi veerg

Eesti Haridustöötajate Liidu jurist Külli Kröönström selgitab, milline on eestikeelsele õppele ülemineku õiguslik alus, ja mis saab õpetajaist, kes nõutavat kvalifikatsiooni ei omanda.