Õpetajate Leht 2. aprillil

Rohkem kui pooled lapsed ja noored ei liigu piisavalt

Et probleem on väga tõsine, tunnistavad asjatundjadki. Sellest, kui palju on spordiala harrastajaid, sõltub ju ka tippsportlaste järelkasv. Mis aitaks tuua rohkem võimekaid noori spordi juurde ja neid seal hoida? Kuidas muuta ühiskonna suhtumist ja hoiakuid laiemalt, et liikumisest ja spordist saaks elu loomulik osa? Eesti Jalgpalli Liit teeb selle nimel palju tööd, et ala populariseerida ja mängijate taset tõsta.

Liikumisest ja liikumisrõõmust

Aeg on muutunud ja lapsed peegeldavad seda kõige paremini. Ehk ei olegi tulevikus enam nii oluline kehaline võimekus kuivõrd vaimne tervis: oskus tulla toime ärevusega, õppida rahunema ja ennast vaimselt laadima, kirjutab lasteaia liikumisõpetaja Eeva Savolainen.

Tagasi ülikooli – võimalus mugavustsoonist väljuda

HEV-lapsed on tavakoolis, kuid nendega toime tulla on paljudel raske. See oli ka põhjus, miks kolm kogenud õpetajat – Kadrian Allika, Mare Tallo ja Liina Uutar – asusid õppima Tallinna Ülikooli kaasava hariduse magistriõppesse. „Oleme muutunud mõistvamaks ja paindlikumaks oma meetodite valikul, julgeme rohkem proovida erinevaid võtteid. Me ei püüa last muuta, vaid pigem kohandame ennast vastavalt tema vajadustele,“ kirjutavad õpetajad oma õpingute kokkuvõttes.

Aabitsaid igast ilmakaarest

Ligi pool sajandit Tartu Pärli Koolis erilisi lapsi õpetanud Anu Pärnpuu on juba tudengipõlvest kogunud aabitsaid. Kogus on nüüdseks 150 aabitsat, millest sadakond pani õpetaja kooli raamatukokku õpilastele-kolleegidele emakeelenädala puhul vaatamiseks välja.

Impromängudega pea muremõtteist klaariks

Tartu Tamme Kooli õpetajad saavad kaks korda kuus pärast tunde kokku, et mängida üheskoos impromänge, heita peast päevamured ning niiviisi oma vaimset tervist turgutada.

Kõrvalpilk

Taluperemees Joosep Toots oli koolis paras kirstunael – tulistas rentniku saunaakna katki, jõi end Kiire ristsetel purju ja lõikas koolivenna saabastel nööbid eest. Hoolimata sellest, et ta köstrilt ühtelugu hurjutada ja karistadagi sai, on tal kooliajast peamiselt toredad mälestused. Kihelkonnakoolis sai ju palju nalja ja vahvaid asju juhtus kogu aeg. Joosep Tootsi arvates peaks koolis ikka nalja ka saama.

Ühisõppekava õpetajad ühtlustavad praktikaid

Tartu Kunstikool ja Tartu Rakenduslik Kolledž koolitavad ühist nelja-aastast õppekava luues ise ka õpetajaid, et neil oleks ühtne arusaam uudsest kontseptsioonist ja meetoditest, lõimingu- ja meeskonnatööoskused.