Õpetajate Leht 16. aprillil
Muutused tehnoloogiaõpetuse ainevaldkonnas aitavad vabaneda soolistest stereotüüpidest
Õppekavade ajakohastamine toob tehnoloogia ainevaldkonda märkimisväärseid muutusi. Käsitöös, kodunduses ja tehnoloogiaõpetuses hakkavad kehtima kooliastmeti ühised õpitulemused ja iga õpilane peab need saavutama kõigis kolmes aines. Väga lihtsustatult tähendab see, et edaspidi õpivad poisid ka käsitöötehnikaid ja kodundust ning tüdrukud puu- ja metallitööd.
Hea Laps tähistab 30. sünnipäeva
Aprillis tähistab oma 30. sünnipäeva ajakiri Hea Laps, kus ilmuvad nii laste kirjatööd kui ka legendaarseks saanud püsirubriigid: õpetatakse meisterdamist ja mustkunstitrikke, on looduse-, nalja- ja kokandusnurk, nõu annab psühholoog, saab lahendada ristsõnu ja palju muud. Igas numbris pakutakse välja vähemalt üks loomevõistlus, et innustada lapsi loominguliselt mõtlema, tegutsema ja midagi ise looma.
Rohkem autonoomiat ka õpilasele
Kui õpilased ei viitsi õppida, siis arvatakse, et tuleb suurendada kontrolli ja tugevdada nõudlikkust. Paradoks on aga selles, et just rohkem vabadust ja ise otsustamise õigust suurendab huvi õppimise vastu. Nagu õpetaja, nii vajab ka õpilane autonoomiat.
Kui õppimiskohustus pikeneb 18. eluaastani
Vastukaja artiklile „Kuidas õpetada neid, kes ei taha õppida“, mis kajastab demokraatliku kooli põhimõtete rakendamist Tallinna Kunstigümnaasiumi Suvemäe osakonnas. Kommenteerivad ülikooli õppejõud ja kogenud koolijuhid.
Me peame rääkima eestikeelsele õppele üleminekust
Eestikeelsele õppele üleminekust rääkides ei ole arutletud, kuidas kasutada ära juba olemasolevat ressurssi − tõhustada õpetajate tööd laste keeleoskuse arendamisel. Õpetajad ja nende professionaalsed oskused on ju eduka ülemineku võtmetegur. Õpetajate ülesanne ei ole kerge ja kogu protsess võib olla keeruline ning eeldada neilt peale lisatöö ka enese arendamist. Kindlasti nõuab see nii mõnegi seni levinud mõttemalli muutmist. TLÜ õppejõud Reili Argus ja Kristiina Bernhardt arutlevadki mõttemallide üle, mis on eestikeelsele õppele üleminekuga seoses tekkinud, ja lükkavad ümber stereotüüpe, millega nad on õpetajate koolitamisel ja koolide külastamisel kokku puutunud.
Kuidas Mahtra Põhikool eesti keelele üle läheb
Keeleõpetaja Tiina Aro annab ülevaate Tallinna Mahtra Põhikooli üleminekust eestikeelsele õppele. Kõik vene kodukeelega õpetajad õpivad seal eesti keeles õpetamist. Lisatud on video, kus venelasest õpetaja juba õpetabki venelastest lapsi eesti keeles.
Õpilasteadlased näitasid kõrget klassi
Kümnendat aastat päädis õpilaste teadustööde riiklik konkurss suure teadusfestivaliga, kus sai kahel päeval tutvuda parimate tööde ja nende autoritega. Oma uurimusi tutvustasid ka algklassilapsed.
9. ja 10. aprillil Ahhaa teaduskeskuses toimunud teadustööde riikliku konkursi lõppvooru kutsuti 94 parimat. Kokku laekus konkursile 228 tööd.
Nagu varasematelgi aastatel, tutvustasid finalistid festivalil oma uurimusi posterettekannetega ja vastasid hindamiskomisjoni liikmete ja külastajate küsimustele.
Millise matemaatika taustaga tudengeid ootavad ülikoolid?
Matemaatika eesmärk ja roll koolihariduses on teema, mis ei jäta inimesi külmaks. Enamik neist ei hakka küll kunagi matemaatikuks, aga ei hakka ka ajaloolaseks, bioloogiks ega muusikuks. Matemaatika on sisuliselt vältimatu eeldus maailma kirjeldamisel. Bioloogid, arstid, finantsistid, insenerid, lingvistid, üldse enamik erialasid, füüsikast-keemiast rääkimata – kõik väljendavad ja rakendavad oma valdkonna teooriaid üldjuhul matemaatika baasil. Ka seal, kus see esmapilgul nähtav pole.
Õpilased unustavad, mida sa täpselt õpetasid, kuid nad ei unusta iial seda, kuidas nad end su tunnis tundsid
Maigi Varusk kirjutab, et see, kuidas ta end koolis end tundis ja tunneb, suunab teda üht- või teistviisi pedagoogilisi valikuid tegema. Ta tõdeb, er tema õpetajaks olemise vundamendi on ladunud tema õpetajad.
Ajaloofantaasiate kasust koolitunnis
Ajaloohuvi puhul ei saa alahinnata ilukirjanduse rolli mineviku elluäratamisel. Kes on kirjanduse kaudu kujutlusmaailma sukelduma harjunud, sellele pakub ka ajaloo kallal juurdlemine elavat huvi. Seigelda kaugeil mail, pugeda kord väljamõeldud, kord ajalooliste tegelaskujude pähe, teha kaasa ajarännakuid ja kogeda närvikõdi. Kirjaniku nägemus aitab kasvatada liha kuivadele faktidele, mõista ajalooliste isikute teinekord vastuolulisi motiive ja valikuid. Ilukirjandus aitab mõista, et tõde ei ole kunagi mustvalge.
Tiina Mölder: „Mäng on alati kontakti otsimine“
ASSITEJ Eesti keskus annab alates 2021. aastast välja Väikese Printsi auhinda, millega tunnustatakse teatritegijat, kes on pikka aega silmapaistvalt ja pühendunult loonud noorele vaatajale. Tänavu pälvis tunnustuse lavastaja, koreograaf, tantsija ja liikumisõpetaja Tiina Mölder üllatavate, omanäoliste ja kõrgel tasemel lavastuste eest Zuga Ühendatud Tantsijatega.
