Õpetajate Leht 30. aprillil

Eesti haridus ‒ kuhu oleme teel?

Eesti Kultuuri Koja ümarlaual analüüsiti eestikeelsele õppele ülemineku, maakoolide sulgemise ja digiõppe laiendamise võimalikke soovimatuid tagajärgi. Lisaks räägiti eesti keele ja kultuuri osakaalu vähenemisest riiklikus õppekavas. Peale Reformierakonna olid kõik teised erakonnad arutelul esindatud.

Õpetaja abi meeskonnaliikmeks. Päriselt!

Igas meeskonnas on liim, mis hoiab tiimi koos ja kujundab ühist hingamist. Lasteaias võib selleks superliimiks pidada õpetaja abi. Õpetajast ja juhtkonnast oleneb palju, kas abi määratleb end meeskonnas teenindava personali või õpetaja abilisena. Siinkohal võiks hetkeks mõelda, kumb variant rühmaelu rohkem toetab ja rikastab, kirjutab Tallinna Rabarübliku lasteaia õppealajuhataja Piia Kannukene.

Kümme nädalat koolist priid

Haridusjuhtide praktikaprogrammi viies lend on naasnud koolidesse. Mida kogusid tippettevõtetest oma juhiportfelli Swedbanki praktikant, Tartu Erakooli juht Marjeta Venno ja Telia Eesti praktikant, Luua Metsanduskooli direktor Haana Reinsalu-Zuba, ning mida nad vastu andsid?

Keele- ja kultuuriteadlikkusest koolis

Mõnes eestikeelses koolis on juba ülekaalus muu keele- ja kultuuritaustaga lapsed. Kuidas tagada kõigile võimetekohane areng ja keskkond, kus end väärtustatuna tunda? Sellele võiks kaasa aidata keele- ja kultuuriteadlikkus.

Eesti õppekeelega koolis tähendaks see, et muukeelsete õpilaste keelt ja kultuuri väärtustatakse ning kasutatakse õpiressursina. Teadmised teistest keeltest ja kultuuridest õpetavad enam hindama ka eesti keelt ja kultuuri ning annavad võimaluse mõista maailma mitmekesisust.

Mis on eesti kirjanike lemmiktoidud?

Tallinna Prantsuse Lütseumi õpilased Miina Paal ja Luisa Leiner koostasid 8. klassi loovtööks kirjanike kokaraamatu pealkirjaga „Kirjasõna supipotis“, mis sisaldab 27 eesti kirjaniku lemmikretsepte. Tüdrukute sõnul oli tore kirjanike lemmiktoite kokata, lisaks aitas see kirjanikke hoopis teisest küljest tundma õppida.

Kui sotsiaalmeedia postitused häirivad

Eesti Haridustöötajate Liidu jurist Külli Kröönström jagab juristi veerus soovitusi, mida saab õpetaja teha, kui lapsevanem on postitanud sotsiaalmeediasse häirivaid kommentaare mingi koolielu juhtumi kohta.

Kas on olemas naiste- ja meestetööd?

Kuidas suhtuvad põhikoolinoored sellesse, et et edaspidi õpivad poisid ka käsitööd ja kodundust ning tüdrukud puu- ja metallitööd? Kas senine õpikogemus mõjutab nende arvamusi? Oma mõtteid jagavad Eesti kooliõpilased.