Õpetajate Leht 27. augustil

Kuhu küll on õpetajad jäänud? Õpetajaks õppijad on praegu kõrges hinnas

Õpetajaks õppimine on aasta-aastalt üha populaarsem, aga ometi on nii suurematel kui väiksematel koolidel üle Eesti – nii maal kui linnas – õpetajaid endiselt keeruline leida. Nii hakkavadki olemasolevad õpetajad juba harjumuspäraselt mitmel pool puuduvate kolleegide koormust jagama.

Koolis domineerivad illusioonid jätkuvalt reaalsuse üle

Lähte Ühisgümnaasiumi direktor Martin Pent nendib, et raudse eesriide kadumisel vallandunud igatsus suurte muutuste järele ei ole vahepeal kuidagi raugenud ning soov millegi säilitamise asemel midagi muuta domineerib meie koolielus endiselt. Soovis midagi uutmoodi teha ei ole tema arvetes midagi halba, kuid see muutub naeruväärseks, kui sellest saab mantra, mis jääb samal ajal jänni oma tarviduse veenva tõestamisega. „Kas meil on võimekust ja julgust ära tunda illusioonid, mille sisse oleme koolielus mähkunud?“ küsib ta.

Ajaratas pöörleb: peaasi et kõik oleks uus ja progressiivne

Eesti hariduselu grand old lady Urve Läänemets vaatab tagasi iseseisvuse taastamise järgsele koolielule ja tõdeb, et üks tähelepanuväärsemaid kogemusi vaadeldavast perioodist on patoloogiline uuendusmeelsus, progressiusk ja lõputud struktuurimängud. Tema arvates tuleb tarbetu pseudouuendus ära lõpetada ja tegelda vajalikuga nii õpetajakoolituses, täiendusõppes, õppekavaarenduses, haridusjuriidikas kui ka haridusökonoomikas.

Vabaduse viljad Eesti hariduselus

Hariduspsühholoog Tiia Lister, kes on tegutsenud psühholoogiaõppejõu, õpetajate ettevalmistuse ja erivajadustega laste klassi õpetaja ning koolipsühholoogina, leiab, et küllap pole 30 aastat Eesti vabadust olnud piisav aeg, et välismaalt õpitut meie kooliuuenduses ja koolielus rakendada. Vabaduse mõrud viljad on viinud tema hinnangul meie hariduselu kraavi.

Pool sammu õiges suunas

Uut alushariduse seaduse eelnõu lugedes jõudis jurist Jüri Ginter veendumusele, et seaduse nimi peaks olema laste hoiu ja alushariduse seadus. Lisaks lastehoidude ja lasteaedade tegevusele peaks seadus reguleerima ka kodu panust alushariduses ja laste hoidmisel.

Magistritööna valmis lugemik lugemisraskustega õpilastele

Kaasava haridusega on tekkinud vajadus lihtsustatud ja diferentseeritud õppematerjalide järele. Õppematerjalide arendamisel on vaja erilist tähelepanu pöörata õpilastele, kelle õpivad lugema teistest aeglasemalt. Kaisi Õispuu ja Kristin Kask on koostanud TLÜ eripedagoogika lõputöö raames lugemiku lugemisraskustega õpilastele.

Noorsootöötajad versus õpetajad: kes siis peale jääb?

Ülikooliõpingud viisid Tartu Ülikooli Narva kolledži noorsootöö õppekava tudengid Saskia Rosentau ja Merilin Miksi praktikale nii Iirimaale kui Eestisse, et kogeda, kuidas kahes riigis noorsootööd tehakse. Nad uurisid seda ka lõputöödes ja leidsid, et mõlemas ühiskonnas on probleemiks vähene arusaamine noorsootööst.

Värskendav vaade loovainete õpetamisele

Kuidas aidata loovainete lõimitud õpetamisega kaasa mõistmisele, et kõik on kõigega seotud? Õpetajaile on nüüd abiks on loovainete lõimitud õpetamise ja õppimise mudel, mille autoreiks Tallinna Ülikooli Balti filmi, meedia ja kunstide instituudi õppejõud.

Paljunäinud õpetaja: „Kui leiad õpilastega kontakti, siis saad ka korra majja“

90-aastane Ellen-Velaine Jaks on õpetamisest paarkümmend aastat eemal olnud, kuid jälgib kõike ärksalt. Ta nendib, et kahjuks ei ole praegu enam õpetajaameti ümber niisugust austusväärset aurat nagu vanasti. Kõige tähtsam on tema arvates siiski see, et õpetaja järgiks oma kutsumust, sest selleta on koolis raske.