Õpetajate Leht 29. oktoobril

Kas laps peab päeval lasteaias magama?

Juba mõnda aega käib elav arutelu lapse päevaune pikkuse ja vajalikkuse üle lasteaias. Parasjagu on koostamisel uue alushariduse seadusega kaasnev õpikeskkonna määrus, milles antakse lasteaedadele juhiseid päevakava koostamiseks. Mis vanusest võiks lapsel olla võimalik une ja vaikse tegevuse vahel valida? Mille järgi seda piiri tõmmata ja kes seda tegema peaks?

Iga lapse uni on oluline

Väikese Päikese Viimsi lasteaed jagab, millised lihtsad lahendused on rühmas võimalikud ja kuidas saab ära kasutada lasteaia kõiki ruume nende laste puhkeaja sisustamiseks, kes lõunaund ei vaja.

Oma salanippide jagamine toob õpetajale kuhjaga tagasi

Kümnendat korda sügisvaheajal toimunud Tartu haridusfestivali teema oli edasiliikumise kunstid. Tartu õpetajad on kümne aastaga tõesti jõudsalt edasi liikunud ja selgeks saanud koostöökunsti, kiitis festivali peakorraldaja Karin Lukk. 22.–24. oktoobrini aset leidnud haridusfestivalil toimus enam kui sada õpituba, arutelu ja ettekannet, mis aitasid avada edasiliikumise ja kohanemise teemat eri vaatenurkadest. Mis on festivali kestmise ja kasvamise fenomen?

Lastevanemate välimääraja

Õpetaja, kes on töötanud üldhariduskoolis juba aastaid, on kindlasti kohanud eri tüüpi lastevanemaid, kelle veidrused kooli ja kodu koostööle komistuskivisid veeretavad. Püüame arvata, miks nad nii- või naamoodi käituvad.

Õpetaja räägib endast ja oma elust, isegi sõnadeta

Hariduspsühholoog Tiia Lister kirjutab, et õpetajatöö üks raskusi on, et ta peab iga päev olema nähtaval, püünel – veidi nagu näitleja, kuigi ta ei tarvitse seda ise soovida või nii tunnetada. See, mida õpetaja inimesena ja oma elu näitel õpetab, on tihtipeale aineteadmistest palju olulisem.

Kaasavast haridusest koolijuhtide ja -pidajate silme läbi

Koolijuhtidel ja -pidajatel on kaasava hariduse eestvedajate ja elluviijatena oluline roll. Nende arusaamadest, mida kaasav haridus tähendab ja millisel viisil nad korraldavad õpet erivajadustega õpilastele, sõltub kaasava hariduse rakendamise edukus.

Merle Ruzitš ja Piret Tislar intervjueerisid oma Tartu Ülikooli haridusinnovatsiooni õppekava magistritöös kahe eri tasandi juhte, et saada teada, kuidas nad mõistavad kaasavat haridust ja milliseid ettepanekuid nad teevad seoses kaasava hariduse rakendamisega.

Kelle valik – kas kooli või õpilase? Põhiharidusjärgne koolivalik ja selle korraldus

Koolivaliku korralduse üks olulistest ülesannetest peaks olema toetada õpilase valikuid. Paraku viis, kuidas põhikoolijärgseid koolikohti praegu jagatakse, seda ülesannet ei täida. Miks me koolivaliku korraldamisega hakkama ei saa ning mil moel vähendada sellega seotud ärevust?

Omavalitsused on haridusleppe suhtes veel kriitilised

Oktoobri keskel analüüsis Eesti Linnade ja Valdade Liit Haridus- ja Teadusministeeriumi koostatud hariduslepet just omavalitsuste seisukohast. On veel lahtine, kui paljud omavalitsused leppele alla kirjutavad.

Liikumisõpetuse uus ainekava annab kõigile võimaluse

Eesti Kehalise Kasvatuse Liidu juhatuse liige ja Kuusalu Keskkooli kehalise kasvatuse õpetaja Ingrit Keerma selgitab uue liikumisõpetuse ainekava tagamaid ja põhimõtteid. Ta ütleb, et liikumisõpetuse ülesanne on tutvustada ja tekitada õpilastes huvi eri alade vastu. Oluline on, et õpilane tunnetaks oma kehalisi võimeid ja oskaks vastavalt vanusele neid ka arendada.

Koolis telefoniga või telefonita?

Nüüdsel ajal koolis käivad lapsed ja noored on sõna otseses mõttes nutimaailma sündinud. Neile on iseenesestmõistetav, et telefon on pidevalt käepärast. Oma mõtteid telefoni kasutamise reguleerimisest koolis ja iseenda nutiseadmete kasutamise harjumustest jagavad Eesti eri koolide õpilased.

Viimased sada aastat Kirde-Eesti koolielus. Eksperiment lastega

Sporditegelane ja endine õpetaja Ants Jürman leiab, et kool peaks andma muukeelsetele lastele teadmised nii reaal- kui humanitaarainetes ja tagama, et need lapsed suudaksid pärast kooli lõpetamist suhelda kaaskodanikega riigikeeles. Praegu aga oleme olukorras, kus eksperimenteeritakse 7‒8-aastaste lastega.

Lood ja lootus kõlavad sarnaselt

Belgia haridusuuendaja ja õppejõud Gunter Pauli leiab, et maailm meie ümber on palju muutunud, aga hariduses pole suuremat pööret toimunud. Kui lapsed peavad õppima vaid seda, mida niigi kõik teavad, edasiminekut pole. Topeltmoraal on põhjustanud olukorra, kust noored ei usalda ei kooli ega ühiskonda.