Õpetajate Leht 14. jaanuaril

2025. aasta olulised haridussündmused

Juba kümnendat korda kogus Õpetajate Leht aasta hariduskalendrisse valdkonna tähtsamad muudatused, sündmused, uuendused. Õpetajate Lehe kolleegiumi liikmed vastasid ka küsimusele, mis on Eesti hariduses hästi ja mis halvasti.

Koolijuht ja tema visioon

Lähte Ühisgümnaasiumi direktor Martin Pent arutleb uue aasta esimeses kolumnis kooli visiooni sõnastamise üle. Kuidas (ja kas üldse?) leida koolile nišš, mis oleks samavõrra originaalne kui sisukas? Visioon on ju ikka üks ja seesama – aga miskipärast soovitakse seda koolidelt või siis nende juhtidelt ikkagi kuulda. Sama hästi võiks igal haiglal või vanglal oma eraldiseisev lipukiri olla, märgib Pent.

Viisteist aastat väärtuskasvatust Eesti hariduses

Tartu Ülikooli eetikakeskuse algatatud ja veetud väärtuskasvatuse programm lõppes senisel kujul 2024. aastal. 15 aasta jooksul on Tartu Ülikooli eetikakeskus kõigepealt õpetajaid ja nende kaudu ka kasvavat põlvkonda väärtuste teemal harinud ning aidanud mõtestada, mida me väärtuste all üldiselt mõistame, mis on eestlastele omased väärtused ja kuidas oma väärtustes selgust saada.

Päikesejänku lasteaias käib eksimine ja uuesti proovimine õppeprotsessi juurde

„Oleme oma väärtused sõnastanud mina-vormis ja nii, et need oleksid mõistetavad nii lapsele kui ka täiskasvanule. Näiteks: olen uudishimulik. Selliselt väljendatuna sisaldab väärtus endas kohe justkui ka ootuspärast käitumist. Võib-olla mingil ajal toome esile mõne muu väärtuse, aga see peab tulema loomulikult ja vastavalt organisatsiooni arengule,“ räägib hea lasteaia edendaja 2023 tiitli saanud Tallinna Päiksejänku lasteaia direktor Signe Tamm.

Johan Randvere arvates ei pea hea õpetaja olema nooruslik ja lahe

Johan Randverel läks erialavalik lihtsalt. Kui pianist Meeli Ots kuulis 2003. aasta suvises puhkpillilaagris tema klaverimängu, ütles ta kohe, et poiss peab õppima muusikakeskkoolis. Nii läkski Johan 13-aastasena Võrust Tallinnasse ning asus elama ühiselamusse. „Oli natuke Sigatüükasse minemise tunne,“ meenutab ta. Õpetajatele soovib Randvere jõudu ja tarkust. „Kool on minu meelest ainuke koht, kus jagatakse tarkust ja tunnetust kõigile ühtmoodi, hoolimata sellest, milline on lapse pere ja taust.“

Aeg on kaas võtta ka ebamugavate haridusteemade potilt!

Milliste lootustega läks haridus- ja teadusministeeriumi ametnikuks pikalt Tartu Erakooli juhtinud Marjeta Venno? Kas ta andis endale ka lubadusi? Uue alguse üle arutles Venno koos kolleegi Riin Saadjärvega, kes juba veidi varem Puhja Koolist ametnikutööle tuli. Kahekõnest selgub ka, millistest ebamugavatest haridusteemadest ei taha rääkida koolijuhid ega õpetajad.

Insenerid ja pedagoogika. Mis aitaks praegusest rohkem spetsialiste kooli?

TTÜ kaasprofessor, Rahvusvahelise Inseneripedagoogika Ühingu IGIP president Tiia Rüütmann kirjutab, et STEM-aineid õpetavad gümnaasiumis tihti õpetajad, kes ainesisu valida, järjestada ja lõimida ei oska. Enamik Euroopa tehnikaülikoolidest koolitab STEM-õpetajaid, sest neile on uute üliõpilaskandidaatide lähteteadmised matemaatikas ja füüsikas eluliselt olulised. TTÜ inseneripedagoogika keskusel on piisavalt potentsiaali ja kompetentsust, et koolitada magistrikraadiga inseneridest aastas vähemalt 40 STEM-ainete pedagoogi.

EHA erinumber keskendub kliimamuutuste käsitlemisele koolis

Kliimamuutuste ja kestlikkuse hariduse uuringud on Eestis üsna lapsekingades. Novembris ilmunud Eesti Haridusteaduste Ajakirja (EHA) erinumber on esimene koht, kust saab Eesti uuringutest lugeda. Oma tööks abi leiavad siit ka õpetajad. Erinumbri toimetaja, Tartu Ülikooli kliimateaduste professor Piia Post jagab lugemissoovitusi.

AVATUD ÕPITEED. Kutsekeskharidusest saab tugev alternatiiv gümnaasiumile

Haridusreformi eesmärk on suurendada nende noorte osakaalu, kes pärast kooli tööjõuturul edukalt hakkama saavad.