Õpetajate Leht 28. jaanuaril

Muuseumid ravivad koolitüdimust

Euroopas on kõige rohkem muuseume 100 000 elaniku kohta just Eestis, kirjutab Liivi Muuseumi juhataja Mari Niitra. Lisaks suurtele linnadele ja maakonnakeskustele jagub muuseume ka väikestesse kohtadesse, iga kooli lähemasse või kaugemasse ümbrusse jääb ikka mõni muuseum. Nii ongi haridusprogrammide puhul pakkumine kõvasti nõudlusest suurem ja muuseumirahvas on valmis kasvõi käte peal käima, et koolid kohale jõuaks.

Kuid koolide vaates on kaks suurt kitsaskohta: aeg ja raha.

Õppekäigud kaugemale võivad võtta suure osa koolipäevast, tunde on vaja ümber tõsta ja teiste õpetajatega kokkuleppele jõuda. Kui linnades pääseb liikuma ühistranspordiga või lausa jalgsi, siis maakohtades on liiklemine juba keerulisem.

Laiemas vaates võiks riik nügida kooli- ja muuseumiharidust omavahel tihedamalt kokku kultuuriranitsa sarnaseid meetmeid laiendades.

Koolipidajad suhtuvad lisaõppesse mõistvalt, kuid muretsevad selle rakendamiseks vajalike inimeste ja vahendite pärast

Riigikogus vastu võetud hariduselu puudutavad seadusemuudatused näevad ette, et põhikooli hariduslike erivajadustega lõpetajatele tuleb võimaldada aasta lisaõpet. Selle aasta jooksul on neil võimalik oma kooli juures tuttavas keskkonnas õpinguid jätkata ja sotsiaalselt küpseda.

Puhkusepäevade arvutamisest

Eesti Haridustöötajate Liidu jurist Külli Kröönström jagab selgitusi, kas ja millal võib vähendada õpetajate puhkusepäevade arvu.

Eesti Õpetajad välismaal, 2. osa

Õpetamise ja hariduse nüansid eri riikides õpetajate pilgu läbi. Luubi all on Brüsseli Euroopa Kool ja poiste erakool Melbourne’is. Õpetajateks vastavalt Margit Hunt ja Karina Kesvatera.

Alustavad lasteaiajuhid: õhkkond algab juhtimisest

Sügisel startis esmakordselt Tallinna Ülikooli ja HTM-i koostöös alustavate lasteaiajuhtide arenguprogramm, mida on ammu oodatud. Huvi programmi vastu oli suur, esimesse lendu võeti 20 osalejat.

Juhid räägivad, milliste probleemidega neil oma töös tuleb kokku puutuda, millest nad lähtuvad uute töötajate valikul ja mis on juhi rollis kõige tähtsam.

Arvustusvõistlus „Kapsas“ arendab arutlemisskust

24. jaanuaril selgusid järjekordsed Eesti Lastekirjanduse Keskuse, Apollo raamatupoe, ajakirja Hea Laps ja Õpetajate Lehe korraldatud raamatuarvustusvõistluse „Kapsas“ võitjad. Töid hinnati kahes vanuserühmas: 6.–7. ja 8.–9. klassid. Arvustati 2021.–2024. aastani eesti keeles ilmunud laste- või noorteraamatuid. Žürii valis laekunud 83 tööst välja kümme parimat. Noorte kirjutamisoskuse üle arutlevad Eesti Lastekirjanduse Keskuse lastekirjanduse uurija Jaanika Palm ja ajakirja Hea Laps peatoimetaja ja lastekirjanik Kätlin Vainola.