Õpetajate Leht 4. veebruaril

Abiõpetaja – väike valge ingel klassiruumis

Eestikeelsele haridusele üleminek ja kaasava hariduse rakendamine tingivad kasvava vajaduse abiõpetajate järele. Seni ei ole riik abiõpetaja rolli ja kvalifikatsiooninõudeid määratlenud, abiõpetajate tööülesanded nagu ka ootused neile erinevad kooliti. Käesoleval aastal jõuab aga lõpule õpetaja kutsestandardite uuendamine ning esmakordselt saavad kutset taotleda ka abiõpetajad.Praegu on abiõpetajatesse puutuv meie haridussüsteemis justkui Metsik Lääs, sest põhikooli- ja gümnaasiumiseaduses on nad lihtsalt nimetatud ühe osana kooli personalist. Nende rolli haridusasutuses ei kirjeldata ja kvalifikatsiooninõudeid ei määratleta.

Lugemisega singulaarsuse vastu

„Kardan, et varsti oleme olukorras, kus poliitik ei oska oma seisukohti tutvustada, sest nutitelefonil, mis AI abil seisukohad sõnastaks, on aku tühi,“ kirjutab Keeleameti peadirektor, lastekirjanik Ilmar Tomusk. „Õpilasel jääb kodutöö tegemata, kui internet on ära ning ta ei pääse e-kooli. Sest meie teadmised pole enam peas, vaid pilves, targad mõtted ei tule enam ajust, vaid AI arvutab need sinu profiili analüüsides sinu jaoks välja. Mida teha, et jääksime masinast targemaks? Tuleb lugeda raamatuid. Kui kohtun kirjanikuna lugejatega, kes on üldjuhul 7–12-aastased, küsin ikka, kas nad said targemaks, kui said nutitelefoni. Vastus on ikka seesama – ei saanud. Aga kas said targemaks, kui lugesid läbi raamatu? Üksmeelne vastus on – jaa!“

Kuidas ajumäda koolist minema juhtida

Nagu tõendasid viimased PISA testide analüüsid, on küsitava kvaliteediga ja meelelahutusliku veebisisu tarbimine saanud igapäevaseks reaalsuseks mitte ainult vahetundides, vaid ka tundide ajal, kirjutab Lähte Ühisgümnaasiumi direktor Martin Pent oma veebruarikuu kommentaaris. Kõik saavad aru, et nutiseadmed segavad, seda möönavad isegi nende kõige tulihingelisemad fännid. Nüüd on sihiks võetud see, et õpilased ise loobuksid oma digitaalse sõbra liigkasutamisest, pannes sealjuures vapralt vastu ajumäda keelitusele.

Urmo Uibolehe kolm kuningriiki

„Igas rollis on oma seisukohad, aga nendesse ei tohi kinni jääda. Ei tohiks jääda paigal tammuma, vaid tuleb liikuda edasi,“ ütleb Urmo Uiboleht, kes juhib Tartu Erakooli ja Eesti Koolijuhtide Ühendust ning on ka setode kuninga Peko maapealne asemik – ülemsootska.

Õpetajate Akadeemia on toonud ülikoolidesse uudse külalislektorite programmi

Õpetajate Akadeemia üheks tegevuseks on külalislektorite programm. See on töötatud välja Tartu ja Tallinna ülikooli koostöös ja ühiselt rakendatakse programmi ka ellu.

Programm sai alguse tõsiasjast, et õpetajate puuduse kõrval on meil vähemalt sama suur puudus õpetajate koolitajatest. Õpetajapõuaga tegelemise eeldus on õppejõudude järelkasv ülikoolides. Uus programm ongi selleks mõeldud – praeguseks on kahes ülikoolis värvatud tööle 23 külalislektorit. Need on inimesed, kes töötavad koolis või lasteaias, aga tulevad väikse koormusega tööle ka ülikooli.

Kas eesti kool on liiga leebe?

Sandra Laur, kes lõpetas Inglismaal maineka, traditsioonidega ja rangete nõudmistega erakooli ja praegu õpib Londoni King’s College’is, muretseb, et eesti koolis nõutakse õpilastelt üha vähem. Praegu oleme PISA testide põhjal maailma tipus, aga kui kauaks? Kas me ikka vajame muutusi, mis langetavad latti järjest madalamale? Kool ei pea olema meelelahutusasutus, mis hoiab õpilast püsivas naudinguseisundis.

Õpetaja algatas ideekorje, kuidas vähendada tasustamata ületunnitööd

Tallinna Reaalkooli ja Gustav Adolfi Gümnaasiumi keemiaõpetaja Martin Saar algatas sotsiaalmeedias arutelu, küsides oma kolleegidelt, millest on nad viimasel ajal tööülesannete täitmisel loobunud, et vähendada tasustamata ületunnitööd ja mahtuda paremini üldtööaega.

Pealinna kutseharidus koondub tööjõuturu vajaduste kohaselt

„Tallinna praegune kutseõppeasutuste võrk muutub reformi tulemusel tõhusamaks, erialade dubleerimine kaotatakse ning paraneb ressursside kasutamine,“ loetleb haridus-ja teadusminister Kristina Kallas plusse, mida toob kaasa pealinna kutseõppeasutuste ühendamise tagajärjel kahe uue hariduskeskuse loomine.

Maailmale tiir peale. 3. osa. Põhja-California

Juttu tuleb Põhja-Californias asuvast Mendocino maakonnast ja sealsest alusharidusest läbi seal töötava Diana Tauri silmade. Millised on sealsed eelkoolid ja väikese maakoha õpilased?

Kultuurisündmus

Kultuurikülgedelt saab lugeda, milliseid teatri-, kino-, muusika- ja kunstielamusi pakub kevadhooaeg.