Õpetajate Leht 11. veebruaril

Ei saa me eraõppeta

Lastevanemad ja õpilased pöörduvad eraõpetajate poole üha sagedamini. Põhjuseid, miks eratunde võetakse, on väga palju, kuid kõik need on ühel või teisel viisil, otsesemalt või kaudsemalt seotud suurte ja tuttavate probleemidega, millega Eesti haridus silmitsi seisab.

Õpetaja karjäärimudel – kas sinna mahub ka teadus?

Kuigi haridussüsteem on väidetavalt teaduspõhine, ei arvesta praegune õpetaja kvalifikatsiooni-, karjääri- ja palgamudel üleüldse õpetajaks õppinu panusega teadusse ja sellest saadud kogemusega, kirjutab doktorikraadiga õpetaja Ülle Sllasoo. Teaduslikku meetodit õpetavad koolis õpetajad, kes pole ise teadust teinud ega oska suhtuda kriitiliselt ei teooriatesse ega sellesse, mis teaduses tegelikult toimub. Teadust teinud õpetaja oleks justkui kvalifikatsiooni kaotanud, sest on liiga kaua õppinud, lisaks töötanud väljaspool üldhariduskooli (kõrgkoolis), läbi viinud alusuuringuid, õpetanud ja osalenud konverentsidel ettekannetega kolleegidele haridus- ja teadussüsteemis, sealhulgas õpetajatele, ning avalikkuses.

Pekske õpetajat! ehk Ühe naelutame häbiposti, teistele aga vaatame läbi sõrmede

Ükski eksam, test või mis tahes muu sooritus ei tohi tekitada olukorda, kus õpetaja peab õpilase tulevikku silmas pidades tulemusi moonutama, et laps saaks kooli lõpetatud, kirjutab Loo Keskkooli matemaatikaõpetaja Allar Veelmaa. Eksami tulemus ja kooli lõpetamine ei peaks olema 9. klassis omavahel seotud.

See, mis meid inimesteks teeb

Kuidas tuua voorused ja inimese suursugusus meie elumaailma osaks nii,  et see mõjuks uue, värske ja lootusrikkana? Vähemalt haridusasutustes, milles mõnest saanud pedagoogilised oaasid. Mis on see vähim, mida teha saaksime, arutleb kasvatusteadlane Tiiu Kuurme oma arvamusloos.

Kas väikseid maakoole toetada või liita?

Eesti haridussüsteem seisab olulise küsimuse ees: kas väikeste maakoolide toetamine on elujõuline lahendus või on aeg hakata koole ühendama, et kohaneda haridussüsteemi muutuvate nõudmistega? Väikeste maakoolide toetusmeetme väljatöötamine on toonud esile dilemma: regionaalpoliitilise otsuse täitmine on jäetud kohalike omavalitsuste kanda, kirjutab Kanepi Gümnaasiumi direktor Diana Leenurm.

Millised on uue alusharidusseaduse head ja vead huvigruppide pilgu läbi?

2024. aasta lõpus võttis Riigikogu vastu uue alushariduse seaduse, mis hakkab kehtima 1. septembrist. Tegu on olulise otsusega, mis puudutab valdavat osa meie koolieelikutest. Õpetajate Leht palus seaduse ettevalmistamisel osalenud huvigruppidel välja tuua, millised muudatused neile kõige rohkem rõõmu teevad ja millega nad rahul ei ole.

Haridusteadlastelt praktikutele

Tartu ja Tallinna ülikoolide haridusteadlased tutvustavad käimasolevaid projekte ja tegevusi, mida rakendatakse üheskoos ellu, et anda meie koolide-lasteaedade õpetajatele ja juhtidele tööalaseks arenguks teaduspõhist tuge.

Hea hinne on tunnustus ja vitamiin

Me kõik vajame head sõna, toetavat märkamist ja tunnustavat tagasisidet, kirjutab hariduspsühholoog Tiia Lister. Raske on saada hakkama vaid oma jõuvarude, oskuste ja teadmistega. Üksteise tugi annab elujõudu, rõõmu ja inspiratsiooni tegudeks. Lapsel on head sõna ja lahket toetust eriti vaja, sest temal pole veel jõudu, et kõigist raskustest läbi murda.

Liisu Lass on tagantjärele tänulik nõudlikele õpetajatele

Ajakirjanik Liisu Lassil läks koolis õppimine lihtsalt, aga hõbemedali nimel keeldus ta pingutamast. „Ma polnud selline „tubli“, et mul pidid olema kõik viied. Ma ei hakanud lihtsalt hinnete pärast järele vastama. Mingi väike trots oli sees,“ meenutab ta ja lisab, et üldiselt tegi ta täpselt nii palju, kui vaja, keskendudes ainetele, mis talle väga meeldisid.

Kas õpilaste tagasisidet küsitakse ja arvestatakse?

Ei ole just ülearu levinud, et õpetajad uuriksid, mida õpilased arvavad nende tundidest ja õpetamismeetoditest. Oma kogemusi ja mõtteid õpilastelt tagasiside küsimise ja selle arvestamise kohta jagavad Eesti koolide õpilased.  

Millal ükskord algab tuleviku õppekava arendamine? Nüüd see algab!

Haridus- ja noorteamet (HARNO) koostöös Haridus- ja Teaduministeeriumiga korraldas vestlusringi, mille fookuses oli tuleviku õppekavade arenduse eesmärgid ja ootused rakendamisele. Juttu tuli õppevara, testide ja eksamite tulevikuperspektiividest, tõhusate ja paindlike õpiteede pakkumisest ning sellest, milliseid võimalusi kujundame formaalse ja mitteformaalse õppe lõimimiseks.