Õpetajate Leht 4. märtsil

Tartlased on suure sammu võrra teistest ees

„Ületulek eestikeelsele õppele on lõppemas,“ lausub Tartu Annelinna Gümnaasiumi direktor Hiie Asser, rõhutades sõna „tulek“. „Tartu keelekeskkond ütleb lapsevanemale, et siin on hea elada, kui oskad eesti keelt, seepärast pole ka suurt vaidlemist olnud.“ Nii nagu perearstisüsteemile üle minnes oli Tartu pealinnast pikalt ees, on Emajõe linnas ka eestikeelsele haridusele üle mindud sujuvamalt ja kiiremini.

Ajast ja arust

Haridus-  ja Teadusministeeriumi uus keelepoliitika asekantsler Kairi Kaldoja pidas veel kümme päeva tagasi  kohtusaalis kõne, miks ta arvab, et inimene tuleks mitmeks aastaks vanglasse saata. Nüüd on ta nädala jagu saanud nuusutada haridus- ja keelevaldkonda, mille lõhn on võõras ja harjumatu, aga meeldib  väga.

Kõrge siseriiklik haridusränne võib viia haridusliku ebavõrdsuse süvenemiseni

Lastevanemad valivad üha teadlikumalt, otsides parimaid haridusvõimalusi oma lastele – olgu selleks hea mainega koolid, turvalisem keskkond või kõrgemad akadeemilised tulemused. See suundumus tekitab küsimuse, kas kodulähedane haridus on Eestis ühtlaselt hea. Kas populaarsete koolide poole suunatud haridusränne toob kaasa haridusliku ebavõrdsuse süvenemise? Uuringu tulemusi tutvustab Eesti inimarengu aruande 2026 peatoimetaja, Arenguseire Keskuse ekspert, Tartu Ülikooli kaasprofessor Eneli Kindsiko.

Koolijuhid koolituse ja tinistamise noateral

Kes või mis on ekspert ning millele tugineb üks autoriteetne ekspertiis? Kõik pole kuld, mis hiilgab, kirjutab oma märtsikuu kolumnis Lähte Ühisgümnaasiumi direktor Martin Pent. Hämaral koroonaajal olid päris asjatundjatele pinnuks silmas isehakanud hobiviroloogid. Venemaa sõjakäigu algusest suurenes hüppeliselt sõjandusekspertide kontsentratsioon ühiskonnas ning tunamullu 7. oktoobrist puhkes õitsele Lähis-Ida õpetlaste spontaanne järelkasv. Kooli puhul on asjatundjate ring veel laiem, sest kes kord koolis käinud, ongi asjatundja – vähemalt nii on kombeks arvata. Alustavate koolijuhtide koolitus kujunes aga kummaliseks kihutuskõneks olemasoleva koolisüsteemi vastu, milles jõulised väited, õigustatuna sellest, et „teadus nii ütleb” segunesid puhtalt ilmavaateliste tõekspidamistega.

Kas õpetajad on valmis selleks, et koolist saab vaimse tervise kriisiabikeskus?

Põhikooliõpilaste vaimse tervise probleemid on hüppeliselt sagenenud. Enim tekitab muret ülemäärane ärevus, mis mõjutab õpilaste õppimisvõimet, sotsiaalseid suhteid ning üldist heaolu. Kas koolides suudetakse seda märgata ja pakkuda tõhusat tuge? Marvi Pristavka-Taali bakalaureusetöö keskenduski just sellele teemale, ta viis läbi 18 intervjuud ning uuris Tartu üheksa põhikooli näitel õpetajate ja tugispetsialistide teadlikkust ülemäärasest ärevusest ning võimalusi tugimiseks.

Seitse müüti motivatsioonist

Õpimotivatsioon on üks põnev teema. Seda kas on või ole või sellega saab midagi ette võtta või ei saa. Õpitahe – või pigem selle puudumine – on hea süüdlane, kui õppimisest head nahka ei saa.Tallinna Tõnismäe Riigigümnaasiumi õppejuht Maria Kurisoo kirjutab õpimotivatsioonist, lootes motivatsiooniteemalistesse müütidesse mõra lüüa.

Lasteaiaõpetajad räägivad oma tööga kaasnevast stressist

Inimesele, kes ise ei ole lasteaias töötanud, võib lasteaiaõpetaja töö paista rahulik ja pingevaba. Kindlasti pakub see palju häid emotsioone, rahulolu laste arengust ja edusammudest ning palju muudki toredat. Aga nagu enamasti ikka, on medalil ka teine külg. Lasteaiaõpetajate stressi on uuritud mitmes Tartu Ülikooli Narva kolledži üliõpilastöös.

Matkal näeb, mis klassis päriselt toimub

„Et klassi omavahelistest suhetest aru saada, on mõistlik matkale minna kolmeks päevaks, lühemast ajast jääb väheks. Matkal teeme hästi lihtsaid asju: valmistame süüa, teeme lõket, oleme lihtsalt looduses. Me ei ole küll suutnud mõõta nende matkade otsest mõju, aga kõik klassijuhatajad ja õpetajad on matkal käinud klasside kohta öelnud, et nad on pärast seda mitu kuud rahulikumad ja koostöövalmimad,“ räägib metsamatkade korraldaja ja matkajuht, Eesti Lastevanemate Liidu juhatuse liige Palbo Vernik, kes on üheksa aastat klasse metsa viinud.