Õpetajate Leht 25. märtsil

Mida on USA kaasavast haridusest õppida?

Nägime, et kaasav haridus on võimalik ja päriselt ka toimib, erisusi aktsepteeritakse ning kõiki koheldakse võrdselt. Imetlust tekitas see rõõm ja kirg, millega inimesed oma tööd tegid, võtavad meie haridustöötajad California osariigis nähtu kokku. Koolipiirkonna tõsisemate erivajadustega lapsed olid koondatud ühe suure kooli juurde, kuhu anti nende toetamiseks ka rohkem ressurssi. Eestiga võrreldes on personali koolides väga palju.

Lugema õppimine tehisaru ajastul

Kooliharidus algab lugema ja kirjutama õppimisest. Kuidas muutub kooliharidus tehisaru ajastul, küsib TÜ emeriitprofessor Marju Lauristin. Kuidas peaksime nüüd õpetama lapsi lugema − kas loobume õpperaamatutest ja raamatute lugemise õppimisest? Kuidas peaksime õpilasi õpetama kasutama tekstiroboteid? Või peaksime hoidma robotid ja nutiseadmed üldse koolist eemal ja seadma õppimises esiplaanile  õpetaja ja õpilase vahetu inimliku suhtluse?

Mudel on, aga karjääri mitte

Matemaatikaõpetaja Allar Veelmaa kirjutab, et haridusleppe sõlmimise eesmärk pidi olema anda üldhariduse õpetajatele kogu ametit läbiv kindlus karjäärivõimaluste, töötasu ja -koormuse suhtes. Ta tõdeb, et peaaegu iga koolis töötav õpetaja saab aru, et üldsõnalise leppega, millel puudub riigi garanteeritud finantskate, ei ole võimalik sõnastatud eesmärke täita.

Kirjutamine kui mõtlemise viis

Eneseväljendusoskus on aina hääbumas, kirjutab Tartu Variku Kooli õppealajuhataja ja eesti keele ja kirjanduse õpetaja Kristel Kevvai. Sama tempoga jätkates tundub hea fantaasiaga õpetajale, et kirjutamisoskus kuulub õige pea samasse haruldaste oskuste kategooriasse, kus on tolmu kogumas näiteks arvelaual arvutamine. Oleme loodud nii, et kui näeme kedagi põnevat ja inspireerivat, tahame kasvõi intuitiivselt olla tema moodi. Võib-olla võiksime rohkem lõigata kasu sellelt, kui suur roll on õpetajate eeskujul noorte inimeste harjumuste kujunemisel.

Kuidas läheb, aasta klassiõpetajad 2013 ja 2024?

10. aprillini on kõigil võimalus esitada oma lemmikõpetaja, -koolijuht, -õppejõud, haridusse panustaja või haridustegu aasta õpetaja konkursile. Õpetajate Leht uuris, kuidas läheb varasematel laureaatidel, 2013. aastal parima klassiõpetaja tiitli pälvinud Aili Hõbejärvel ja 2024. aasta klassiõpetajal Tuuli Koitjärvel.

Varasemast suurem vastuvõtt kannustab ülikoole

Kuigi algselt kavandas riik suurendatud vastuvõttu õpetajakoolitusse kaheks aastaks, saavad ülikoolid ka tänavu rohkem tudengeid vastu võtta. Oleme mõistagi rahul, aga tegelda tuleb ka kitsaskohtadega. Suurenenud vastuvõtt on pannud õppejõude varasemast rohkem analüüsima ja mõtestama oma õpetamis- ja hindamisharjumusi. See kannustab nende enda professionaalset arengut – muutunud õppetöö on suunanud tegema vajalikke kohandusi ja pannud mõtlema, kuidas õpetada, tagasisidestada ja hinnata suuremaid ja mitmekesisemaid rühmi.

Õppejõude on veelgi juurde vaja, kuid vaja on pikemat prognoosi, kas ja kui kaua riik õpetajakoolituses suurendatud vastuvõttu soovib. Praegu pole kindlustunnet ega täit selgust.

Pääru Oja arvates võiks lastel rohkem koolitunde ja kodutöid olla

Näitleja Pääru Oja sõnul võiksid lapsed rohkem aega koolikeskkonnas veeta. „Ka süsteemis molutamine on vajalik. See aitab tööharjumustel välja kujuneda. Üks asi ei saagi sind enne huvitada, kui sa pole oma tuhandet tundi sinna sisse pannud. Muidu sa ei saagi aru, millest sa veel aru ei saa,“ leiab ta.

Andekas või lihtsalt tubli ja töökas? 

Maigi Varusk kirjutab, et ei tule kergelt siin miskit ja kui tulebki, siis pole inimene oma täit potentsiaali lõpuni kasutanud ja anne võib jääda realiseerimata. Kuskil pole kirjas valemit, kuidas meie potentsiaali kujundada ja suunata.

Miks on vaja iseseisvat õppimist kaitsta?

Urve Läänemets arvab, et lasteaiast ja põhikoolist ideaalset ennastjuhtivat õppijat otsida ei tasu – seal pole laps selleks veel valmis. Aga ta areneb soovitud suunas, kui õpetaja teda professionaalselt juhendada oskab. Aga miks „reedene rõõm iseseisvast õppimisest” haridusökonoomikaga tegelejaile meeldib? Läänemets selgitab, et kui koolimajas pole kolm päeva järjest õpilasi, siis pole ju vaja maja täisvõimsusega kütta ega valgustada ning terve koolipere reedene toitlustamine jääb samuti ära, kõnelemata vabast päevast õpetajatele ning kokkadele. Küllap seda osatakse arvutada, praegustes oludes eriti.

Paldiski Ühisgümnaasium tegeleb keskkonnateemadega igapäevaselt

Möödunud sügisel toimunud keskkonnahariduse konverentsil tunnustati Paldiski Ühisgümnaasiumi aasta keskkonnasõbraliku haridusasutuse tiitliga. Loodusainete õpetaja ja roheriimi eestvedaja Janika Loos räägib, kuidas koolis keskkonnateemadega tegeletakse.

Õpetame noored jälle unistama

Kuna peale kasvavad põlvkonnad on unustanud unistamise, tuleb hakata neile ka seda koolis õpetama. Et noori taas unistama ärgitada, kutsutakse kõiki koole osalema 30. aprillil toimuval „Hakkab looma“ koolide unistamispäeval, kus luuakse tingimused unistuste tekkimiseks.

Üle-eestilise kodanikualgatuse „Hakkab looma“ käigus kavatsetakse panna vähemalt 30 000 inimest unistama sellest, milline võiks olla Eesti aastal 2050.

Õhinapõhised õpetajad hoiavad eesti keelt ja eestlust

Hamburgis koguneti emakeelepäeva puhul juba 15. korda, et ühendada Eestist väljaspool tegutsevaid õpetajaid ning hoida ja tugevdada tekkinud võrgustikku. Väliseestlaste kogukondi on üle maailma palju, kuid pigem on nad väikesed ja seetõttu on neil oht ära kaduda. Eesti koolides või ka väikestes Eesti lapsi koondavates mänguringides õpetavate inimeste omavahelise kogemuste jagamise kaudu püsitakse aga tugevad.