Õpetajate Leht 1. aprillil

Kas õpikuvabadus avardab võimalusi või süvendab hariduslikku ebavõrdsust?

Umbes 15 aasta eest hakkas riik innustama õpetajaid õppematerjale ise kokku panema ja seeläbi õpikute soetamiseks ette nähtud raha kokku hoidma. Milliseid tagajärgi toob kaasa olukord, kui õpetajad peavad ise iga päev suurema osa õppematerjalist kokku panema?

Mõned näpunäited koolide paremusjärjestuse kaotamiseks

Hiljuti ilmus ühe väljaande veergudel iga-aastane gümnaasiumide edetabel ja maad kattev resigneerunud ohe ei lasknud end kaua oodata, kirjutab Lähte Ühisgümnaasiumi direktor Martin Pent oma aprillikuu kolumnis. Meie koolide pingerida ei oma siiski ühiskondlikult ligilähedaseltki sama suurt kaalu nagu kasvõi angloameerika maades, kus neid jälgitakse samasuguse andumusega nagu jalgpalli liigatabeleid.

Kas formaalne või sisuline kvalifikatsioon?

Hea õpetamine eeldab sügavaid aine-, pedagoogilis-psühholoogilisi ja ainedidaktika teadmisi. Praegu võib õpetaja kvalifikatsiooninõuete kohaselt õpetada kõike, kui õpetajal on olemas magistrikraad ja õpetajakutse. See tekitab olukorra, kus formaalselt kvalifitseeritud õpetaja ei pruugi tegelikult olla pädev oma ainet õpetama. Miks sisuline kvalifikatsioon on oluline?

Programmeerimine kui kõigi pärismaa

Tallinna Haridusamet ja kood/Jõhvi alustasid koostööd, et uuest aastast pakkuda kümnele Tallinna gümnaasiumile kolme eestikeelset programmeerimiskursust. Algatuse eesmärk on teha programmeerimine kõikidele huvilistele kättesaadavaks ja avardada selle kaudu noorte võimalusi tööturul.

Karjääriredel pikeneb: uus tase õpetajatele

Viimasel ajal on palju kõlapinda saanud uuendatud kvalifikatsiooninõuded, kuid tänamatult on pildilt välja jäänud skaalat ületavad pedagoogid. Avaliku arutelu ja analüüsi tulemusena lisatakse sõltumatute teadlaste ettepanekul karjääri- ja palgamudelisse veel üliõpetaja, kellel tuleb alates 2026. aasta jaanuarist tõestada vastavust üle 1500 tegevusnäitajale ning kelle palgamäär hakkab olema Haridus- ja Teadusministeeriumi töötajate keskmisega võrdne ehk umbes 3050 eurot.

Kevadised külalised ‒ tulevad ja lähevad

Üht pisikest vallakooli külastas hiljaaegu ekspertide rühm, kes meenutasid kunagisi külvivolinikke. Meenus Peeter Simmi aegumatu „Ideaalmaastik” (1980) ja Arvo Kukumägi kehastatud agar volinik Kukemeri, kes õpetasid põllumeestele kartulit ruutpesiti ja vilja ristküliti külvama. Ajalugu vist kordub – tollalgi korraks prooviti ja kui saak ei suurenenud, tehti ikka nõnda, nagu alati tehtud.

„Eriti südantsoojendav on, kui lapsed tulevad kallistama“

Vabatahtlike abiõpetajate programm aitab kokku viia abi vajavad koolid ja lasteaiad ning Tallinna ja Tartu ülikooli õpetajakoolituse üliõpilased. Õppeasutusele on abikäed tasuta, üliõpilasele makstakse stipendiumit, kaetakse sõidukulud ja kogemuse saab õpingute arvestusse vabaainena üle kanda. Üliõpilasi ajendab projektiga liituma eelkõige soov saada praktilist kogemust.

„AVASTAME EESTIMAAD“

Kuhu minna kooliaastat lõpetama, koolielu elavdama, väljaspool koolimaja õppima või lihtsalt meelt lahutama? Põhjalik ülevaade kevadsuvisel Eestimaal pakutavast.