Õpetajate Leht 22. aprillil

Nähtamatu koolivõrk toodab nähtamatuid kogukondi

„Hariduse eesmärk ei ole hoida lihtsalt hooneid ega töökohti, vaid tagada igale lapsele igas Eesti nurgas võimalus saada haridus, mis annab eluks vajaliku pagasi. Kui seda ei suudeta enam tagada, tuleb koolivõrku terviklikult ümber hinnata,“ lausub Arenguseire Keskuse ekspert Eneli Kindsiko, kelle sõnul peaks riik peaks koolivõrgu korrastamisse sekkuma jõulisemalt seal, kus fookusest on kadunud laste tulevik.

Kindsiko teatas aprilli keskel toimunud linnade ja valdade päeval, et leebest ja hajusast lähenemisest enam ei piisa.

Kes juhib kooli?

Viimastel aastatel on koolide juhtimine muutunud oluliselt meeskondlikumaks. Korraliku müksu on andnud kriisid, kus tuli koonduda. Juhtimistarkust jagatakse ka programmides ja koolitustel. Kuidas juhiks kasvatakse – kogemusi jagavad noor koolijuht Romet Piller, pika staažiga direktor Urve Krause ja koolijuhtide ühenduse esimees Urmo Uiboleht.

Miks ja kuidas koolijuhtimine on muutumas?

Vähemalt kahel väga olulisel põhjusel on koolijuhtimine muutumas, kirjutab TLÜ haridusjuhtimise professor Eve Eisenschmidt. Esiteks muutuvad ootused töökeskkonnale ja koolijuht kui õpetajate töökeskkonna looja peab selle muutusega kaasas käima. Teiseks muutuvad juhtimiskäsitused üldisemalt igas eluvaldkonnas, kus ootamatutele muutustele tuleb kiirelt ja paindlikult reageerida.

Eesti rahvuslik lasteaed 120

1905. aastal asutatud Tartu Lasteaia Seltsi lasteaed oli esimene koolieelne lasteasutus Eestis, kus suhtluskeeleks oli eesti keel ja valitses eesti meel. Eesti rahvusliku lasteaia väärikat tähtpäeva tähistatakse Eesti Alushariduse Juhtide Ühenduse eestvedamisel Eesti Rahva Muuseumis 9. mail toimuva konverentsiga.

Minu 43 kooliaastat

Sõltumata sellest, milline on meie ettevalmistus, alustame kõik ikkagi tühjalt lehelt, kirjutab Eesti staažikamaid koolijuhte Jaan Reinson. Pole ühtegi ametit, mille saab selgeks õppida enne ametisse asumist. See käib ka koolijuhtide, aga samuti õpetajate kohta. Akadeemiline ettevalmistus (st vastavus kvalifikatsiooninõuetele), ei anna veel garantiid, et ametis hakkama saadakse. Ettevalmistus on tarvilik, aga mitte piisav tingimus. Vajalik on ka mingi x-faktor, mis soodustab või takistab edukat hakkamasaamist ja tõeliselt professionaalseks kujunemist. 

Hinded ja tagasiside mõju õpilaste motivatsioonile ja õpitulemustele

Liia Ots vaatleb Ameerika Ühendriikide teadlaste Alison Koenka ja kolleegide 2021. aastal ilmunud artiklit, milles selgus, et hinded võivad lühiajaliselt parandada õpitulemusi, kuid kahandavad sageli sisemist motivatsiooni, mis on seotud sügavama ja püsivama õppimisega. Õpilased võivad hakata õppima ainult hinnete, mitte teadmiste pärast.

Sisuline tagasiside ilma hinneteta seevastu toetab ühtlaselt nii motivatsiooni kui sooritust – õppijad on huvitatud õppimisest, panustavad rohkem ja saavutavad paremaid tulemusi.

Rahvusooper on loonud Eesti esimese lavastuse erivajadusega õpilastele

„Tajuleebe tantsulugu“ on esimene autistlikele ja intellektipuudega lastele loodud lavalugu Eestis, mida mängitakse Estonia teatri laval korraga vaid kuni kümnele lapsele koos saatjatega. Arvestatud on laste eripäraga ning nad saavad olla etenduses osalised: tantsuliigutusi kaasa teha, balletiseelikut, varvaskingi, vihmapilli ja lehvikut katsuda. Ainuüksi muusika, valguse ja liikumise vaheldumine on suur elamus.