Õpetajate Leht 29. aprillil
3, 2, 1 ‒ põhikooli matemaatikaeksam tulekul! Kuidas saab anda adekvaatset tagasisidet jooksujalu tehtud õppetööle?
Eksamiperiood algas tänavu tavalisest kuu aega varem. Eksamite enam kui kuu aega varasemast ettepoole toomine on külvanud koolides suurt segadust, sest tavapärase tempoga teemasid läbida ja eksamiks korrata on keeruline.
Aeg on kaotada põhikooli lõpueksamite lävend
Põhikooli lõpueksamite toimumise aeg tõsteti varasemaks ning neid arvestatakse gümnaasiumis ja kutsekoolis õpingute jätkamisel. Seega peaks õpilasi motiveerima mitte niivõrd lõpetamine kui vastutus enda järgmise sammu eest. Koolijuhid, haridus- ja koolipsühholoogid soovitavadki kaotada lõpueksamite 50% lävendi. Eksamite eesmärk peaks olema võimaldada õpilasel maksimaalselt hästi näidata õpingute jooksul omandatud teadmisi ja oskusi. Kui õpilane peab ületama kindla lävendi, võib ta tunda survet, mis viib ärevuse ja madala enesehinnanguni. Lävendi kaotamine võimaldaks õpilastel keskenduda oma tugevustele ja arengule, mitte niivõrd hirmule. Lävend tekitab lisapinget just hariduslike erivajaduste ja nõrgema õpivõimega õpilaste hulgas.
Viis aastat hiljem. Koroonaaja õppetunnid
12. märtsil 2020 kuulutas Eesti valitsus koroonapandeemia tõttu välja eriolukorra ja 16. märtsist saadeti enam kui 150 000 üldhariduskoolide õpilast distantsõppele. Millised on koolide õppetunnid tollest ajast? Mida pöördelisest koroonakevadest kaasa võeti? Õpetajate Lehe ajakirjanikud kogusid koolide kogemusi.
Erihoolekanne peab saama riigi üheks prioriteediks
14. aprillil Eesti Puuetega Inimeste Koja ja Karolini Kooli koostöös toimunud erihoolekande teema- ja inspiratsioonipäeval otsiti lahendusi, kuidas valdkond pikaajalisest kriisist välja tuua. Päeva jooksul tõid lapsevanemad näiteid, kuidas nende eluline vajadus pani nad ise oma lapsele sobivat teenust looma. Riigilt oodatakse valdkonna jätkusuutlikku rahastamist ning strateegilist plaani teenuskohtade loomiseks sinna, kus neid päriselt vaja on.
Mõttekaart – lihtne tööriist, suur mõju
Õpetajad puutuvad ainetundides sageli kokku olukorraga, kus õpilased küll pealiskaudselt teavad sõnu, kuid ei oska neid õigesti kasutada või mõistavad nende tähendust puudulikult. Eriti keeruline on määrsõnadega – need pisikesed, kuid sisult rikkad keeleelemendid, mis aitavad täpsustada, kuidas, millal ja kus midagi toimub, mängivad keeles võtmerolli. Kairi Lääne pakub oma magistritöös „Mõttekaardi kasutamise tõhusus määrsõnade õpetamisel sõnavara suurendamiseks kuuendas klassis“ lahendusi õpilaste sõnavara suurendamiseks.
Keemia valikeksam – vastuvoolu ujumine või tark investeering tulevikku?
Põhikooli lõpueksamite hooaeg on alanud ning lisaks eesti keele ja matemaatikaeksamile peavad õpilased sooritama ka valikeksami. Keemiaõpetaja Joana Jõgela uuris oma õpilastelt, miks nad just selle eksami valisid, ja arutleb, miks on see strateegiline valik edasise õpitee kujundamisel.
Antsla Gümnaasiumi õpetajad jagavad õuesõppenädala nippe
„Oleme õpikogukondades leppinud kokku, et iga klass peab vähemalt üks kord päevas õppima õues,“ ütleb Antsla Gümnaasiumi koolijuht Katrin Martinfeld, kelle sõnul toimuvad lisaks regulaarsed õuesõppenädalad.
Sel aastal toimub üle-eestiline kevadine õuesõppenädal 5.–9. maini.
