$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Ain Tõnisson

  • Testisime sisseastujaid uutmoodi
    Ain Tõnisson.

    Testisime sisseastujaid uutmoodi

    Haridus- ja noorteameti ning Tartu viie gümnaasiumi ühisel korraldusel toimusid 22. aprillil üleriigilised sisseastumise e-testid üheksandate klasside õpilastele. 205 koolis…

    Ain Tõnisson
    4 minutit
    1 kommentaar
  • ,
    Lõpueksam, lõpp või algus?
    Ain Tõnisson.

    Lõpueksam, lõpp või algus?

    Viimastel nädalatel on kerkinud tuline arutelu teemal, kas põhikooli lõpueksamitel peavad olema hinded või punktid ning eelkõige, kas eksamil peab olema…

    Ain Tõnisson
    5 minutit
  • ,
    Oleme olukorraga hakkama saanud
    Ain Tõnisson.

    Oleme olukorraga hakkama saanud

    Koroonaaja eksamitulemustes paistab Tartu Tamme gümnaasiumis kolm suundumust. Eksamitulemuste keskmine on natuke langenud. Võrreldes riigi tulemuste langusega on meie koolis…

    Ain Tõnisson
    2 minutit
  • ,
    Matemaatika – sidur, pidur, gaas
    Ain Tõnisson.
    Ain Tõnisson.

    Matemaatika – sidur, pidur, gaas

     

    Matemaatikaõpetajaid valmistatakse meil igal aastal ette 4–5 korda vähem, kui koolidel vaja on. Miks on see nii?

    Matemaatika on gaas. Matemaatika…

    Ain Tõnisson
    6 minutit
    2 kommentaari

  • Kuidas peaks toimuma välishindamine?

    Eksamid ja tasemetööd tekitavad tuliseid emotsioone täna ja ilmselt ka edaspidi. Kas eksamile on vaja lävendit? Kas eksamit või tasemetööd üldse on vaja? Kas aine, kus pole eksamit, on üldse aine? Kes oli sel aastal edetabelis esimene?

    Eelnimetatud küsimused olid põhjalikuma vaatluse all möödunud kevadel, kui kavandasime koolide välishindamise kontseptsiooni ehk seda, kuidas hakkab riik edaspidi hindama õpilaste ja koolide…

    Ain Tõnisson
    4 minutit
    4 kommentaari

  • Mida me riigieksamist tegelikult ootame?

    Riigieksamite sooritamiseks vajaliku lävendi üle arutlemiseks tuleb meenutada, milleks riigieksamid on loodud. Mõttevahetuse muudab häguseks see, et tihti ei räägi me samadest riigieksamitest. Seda ilmestab hästi tõik, et pahatihti arvatakse, et riigieksami 100-punktine skaala on aine omandamise protsent. Skaala on meie otsustada: eksam võib olla koostatud nii, et üks punkt tähendab juba kogu ainekava omandamist, aga ka nii, et…

    Ain Tõnisson
    6 minutit
    3 kommentaari

  • Matemaatika riigieksam ja 50 punkti

    Möödunud kevadel toimunud kitsa matemaatika katsetöö tulemused viitavad, et valitud ülesanded olid paljude õpilaste jaoks liiga rasked. Sama aasta veebiküsitlus tõi välja, et matemaatikas ei saa piirduda paari näiteülesandega – ülesannete lahendama õppimine nõuab aega, mida õppekavas ei ole. Ja miks kerkis arutelu eksami raskuse üle teravalt üles alles siis, kui eksam muutus kõigile õpilastele kohustuslikuks – kas enne seda…

    Ain Tõnisson
    2 minutit
Õpetajate Leht