$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: vertical

$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: vertical

Ene Pajula

  • ,
    Täiskasvanuõpe sotsiaalsete muutuste heaks
    Loren Scott praktikal Haapsalu rahvaülikoolis. Foto: Ene Pajula
    Loren Scott praktikal Haapsalu rahvaülikoolis. Foto: Ene Pajula

    Täiskasvanuõpe sotsiaalsete muutuste heaks

     

    Sel sügisel ilmus Haapsalu rahvaülikooli ja Tallinna ülikooli Haapsalu kolledžisse praktikale üks ameeriklane, Loren Scott. Kuidas see niimoodi juhtus?…

    Ene Pajula
    7 minutit
  • Haldusreform ja seitse ülikoolilinna
    Kõige kindlamalt peaksid end tundma TÜ Viljandi kultuuriakadeemia ja Narva kolledž. Nende õpilaskond on arvukas, lisaks toetab Narva kolledžit nende julgeoleku aspekt. Foto: TÜ Narva kolledž
    Kõige kindlamalt peaksid end tundma TÜ Viljandi kultuuriakadeemia ja Narva kolledž. Nende õpilaskond on arvukas, lisaks toetab Narva kolledžit nende julgeoleku aspekt. Foto: TÜ Narva kolledž

    Haldusreform ja seitse ülikoolilinna

     

    Praeguse haldusreformi kontekstis on põhjust tõdeda, et paikkonnad, kus haritumate inimeste arv langeb alla kriitilise piiri, käivad paratamatult alla….

    Ene Pajula
    9 minutit
    1 kommentaar
  • Hoia, mida armastad
    Ene Pajula

    Hoia, mida armastad

    On tõesti raske aru saada, mis värk on Tallinna linnavalitsuse ja Gustav Adolfi gümnaasiumi direktori plaaniga kolida pool kooli Kalamajja, endisesse vene…

    Ene Pajula
    4 minutit
  • 110 aastat Tallinna majanduskooli: Nurgakivi sinu tulevikule
    Majanduskooli tänane koolimaja. Foto: Ene Pajula
    Majanduskooli tänane koolimaja. Fotod: Ene Pajula

    110 aastat Tallinna majanduskooli: Nurgakivi sinu tulevikule

     

    Mustamäel Tallinna majanduskooli ees seistes ei tule pähegi, et tegemist on ühega Eesti vanimatest ametikoolidest,…

    Ene Pajula
    13 minutit

  • Meie ja nemad. Nemad ja meie

    See integratsioonijutt on kestnud sama kaua kui taastatud Eesti Vabariik. Aga samas on see olnud rohkem nagu augutäiteks. Linnuke on igatahes alati kirjas olnud. Asjaolud muutusid, kui Putin võttis Krimmi ja saatis rohelised mehikesed Ida-Ukrainasse. Mis saab siis, kui samasugused peaksid tulema üle meie idapiiri või, mis veel hullem – kui lõgisevad kohale tankid? Kas Narvas ja Lasnamäel elab meie viies…

    Ene Pajula
    7 minutit
    3 kommentaari

  • Tuntud ja tundmatu Jõelähtme – kõige vanem, kõige parem, kõige ilusam

    Kellele ei oleks mööda Peterburi maanteed Tallin­nast välja sõites tulnud pähe klassiku luulerida „igav liiv ja tühi väli …”. Noh olgu, liiva ei ole, aga see-eest laiub tühi väli nii kaugele, kui silm ulatub, ette, taha, paremale ja pahemale.

    Aga kui suurelt maanteelt (ütleks hea meelega: kiirteelt, aga selleni see tee kahjuks veel ei…

    Ene Pajula
    7 minutit

  • Kool peab olema nagu orkester

    Mitmesuguste erivajadustega lapsi sünnib siia maailma üha rohkem, aga haridussüsteem ei jõua järele. Või ei tahagi jõuda, sest praktilises haridussüsteemis arvestatakse paratamatult eelkõige keskmise võimekusega õpilasi, keda on kõige rohkem. Need, kes jäävad spektri mõlemasse serva, nii andekamad kui ka võimetelt väetimad, kipuvad tähelepanu alt välja jääma.

    Ometi on nende laste õpetamine tähtis, sest meid on vähe ja kellelgi ei saa lasta…

    Ene Pajula
    8 minutit
    1 kommentaar

  • Haapsalu salli saadik maailmas

    Nancy Bush on Ameerika kudumisõpetaja, kudumite ja kudumisoskuse propageerija, kes on Eestit külastanud kakskümmend korda.

    Nende külaskäikude tulemusel on ta kirjutanud kaks raamatut: „Folk knitting in Estonia – a garland of symbolism, tradition and technique” („Eesti rahvuslik kudum – sümbolismi, traditsiooni ja tehnika põimik”, 1999) ja „Knitted lace of Estonia – techniques, patterns and traditions” („Eesti kootud pits – tehnikad, mustrid…

    Ene Pajula
    8 minutit

  • A nagu aiandus, R nagu Räpina

    Kui mõtleme aianduskoolile, siis mõtleme Räpinale, ja õigusega, sest Räpinas on aiandust õpetatud juba 90 aastat.

    Räpina on läbi ja lõhki aianduskool. Siin õpetatakse floristikat, aiandust ja maastikuehitust nii kesk- kui ka põhihariduse baasil, ning noorem- ja abiaednikuks võib saada ka eelneva põhihariduseta. Lisaks aianduserialadele õpetatakse siin keskkonnakaitset ning rahvuslikku käsitööd.

    Õigustatult hea maine

    Kooli maine on alati olnud väga hea. Kuigi aianduserialasid…

    Ene Pajula
    6 minutit

  • Hiiumaa ametikool on kui sild minevikust tulevikku

    Restauraatoreid võiks koolitada ainult Hiiumaa ametikoolis, leiab kooli direktor Ülo Kikas.

    Kuus aastat tagasi korrastati Eesti kutsekoolivõrku, mille käigus pandi kinni või liideti suuremate külge hulk väiksemaid kutseõppeasutusi. Hiiumaa ametikool oleks kõigi tollaste kriteeriumide kohaselt tulnud sulgeda, aga kuna see on Hiiu maakonna ainus, siis jäeti see alles. Koolis on olnud stabiilselt keskeltläbi 160 õpilast, kellest umbes pooled…

    Ene Pajula
    7 minutit

  • Hobist võib välja arendada eduka ettevõtte

    Haapsalu kutsehariduskeskuse tekstiilitöö eriala esimese kursuse kõige vanem õpilane on 59-aastane Silvia Nittim ja kõige noorem õpilane tema tütar, 23-aastane Mari Nittim.

    Suhtumise muutumine elukestvasse õppesse on ehk üks kõige olulisemaid hoiakute muutusi, mis viimasel paarikümnel aastal juhtunud. Alles see oli, kui 30-aastase kaugõppija peale vaadati ülikoolis imelikult: kas Peetrus ei lase kõrghariduseta enam paradiisiväravast sisse? Nüüd ei ole…

    Ene Pajula
    7 minutit
    1 kommentaar
  • ,

    Ilon on alati siin

    Ilon Wikland on üks kõige tuntumaid eestlasi maailmas ja kindlasti kõige kuulsam Haapsaluga seotud eestlane, sest tema on andnud näo paljudele Astrid Lindgreni raamatutegelastele. See on põhjus, miks Ilon Wiklandile pühendatud teemakeskus Iloni Imedemaa toob Haapsallu tuhandeid suuri ja väikesi huvilisi nii kodu- kui ka välismaalt.

    Iloni Imedemaa asub Haapsalu vaiksel ja pisut luitunud äärelinnatänaval. Ilon Wikland on tunnistanud, et kuna Astrid Lindgreni…

    Ene Pajula
    6 minutit

  • Digididaktika ümberpööratud klassiruumis

    Kui seni koolitati TLÜ Haapsalu kolledžis klassiõpetajaid koos inglise keele kõrvalerialaga, siis eelolevast sügisest hakkavad tulevased õpetajad kõrvalerialana õppima haridustehnoloogiat, mis toetab digiajastul n-ö nutiõpetaja tööks vajalike pädevuste kujunemist.

    Kõrgkoolides on haridustehnoloogid ametis olnud juba mõnda aega, kuid üldhariduskoolides on see ametinimetus veel suhteliselt tundmatu.

    „Haridustehnoloogia on haridusterminoloogia komisjonis teoksil oleva haridussõnastiku käsikirja järgi pedagoogika haru, mis hõlmab inimesi, protseduure,…

    Ene Pajula
    7 minutit

  • Kutsekool on maailmale avatum kui üldhariduskool

    Kutsekool teeb rohkem väliskoostööd kui üldhariduskool – sellise järelduse saab teha Haapsalu näidete põhjal.

    Meie juures on käinud praktikal õpilasi Soomest, Lätist, Leedust, Poolast, Itaaliast, Portugalist, Saksamaalt ja Tšehhi vabariigist, ütleb Haapsalu kutsehariduskeskuse välissuhete koordinaator Heli Heimo. „Meie õpilased ise on külastanud Soomet, Rootsit, Sloveeniat. Kevadel minnakse hotellipraktikale Slovakkiasse ja kokanduspraktikale Prantsusmaale, mis on iga tulevase koka unistus….

    Ene Pajula
    6 minutit

  • Õiged asjad peavad juhtuma õigel ajal ja õiges kohas

    Tallinna ülikooli vastne kantsler Hannes Danilov on diplomeeritud keemiaõpetaja.

    Hannes Danilov on alati rõhutanud, et on varasest noorusest peale tahtnud saada õpetajaks ja nimelt keemiaõpetajaks. See soov tekkis tal Tallinna spordiinternaatkoolis, kus ta hea lauatennisemängijana pärast Rapla keskkooli 8. klassi lõpetamist edasi õppis. Keemiaõpetaja Väino Kuum oli see, kes tekitas tahtmise tema sarnaseks saada.

    Pärast Tartu ülikooli lõpetamist…

    Ene Pajula
    8 minutit

  • Andineemel, karude ja kitsedega

    Mart Almers elab Lahemaal Andineeme külas ning õpetab Loksa ja Kuusalu gümnaasiumi ning Vihasoo lasteaia-algkooli poistele tööõpetust.

    Mart Almers ei ole sünnipärane Lahemaa elanik, vaid on sündinud, kasvanud ja koolis käinud Tallinnas, täpsemalt Mustamäel. Õppinud Tallinna pedagoogilises instituudis tööõpetuse ja üldtehniliste distsipliinide õpetajaks. Suunatud Salla 8-klassilisse kooli, õpetanud seejärel kaheksa aastat Tallinna 10. keskkoolis. Siis algas laulev revolutsioon, piirid läksid lahti…

    Ene Pajula
    8 minutit
    1 kommentaar

  • Ise peab ta ennast sütevakahoidjaks

    Läänemaal pärjati 2012. aasta sädeinimese tiitliga 19 inimest. Üks neist, Kullamaa mees Lembitu Tarang, pälvis tunnustuse pärandkultuuri uurimise ja hoidmise eest, eriti aga tänavu ilmunud mahuka rohke haruldase fotomaterjaliga albumi „Kullamaa mälestused” koostamise ja kirjapanemise eest.

    Lembitu Tarang küsib, kas ta ikka on õige sädeinimene 2012. Ta käib kaheksakümnendat aastakümmet ja see, mida ta praegu teeb, on rohkem nokitsemistöö, tema…

    Ene Pajula
    7 minutit
Õpetajate Leht