Kaarel Tarand

Juulis aastal 2000 pidi Peterburis toimuma järjekordne Eesti ja Venemaa valitsuste vahelise komisjoni kohtumine. Vastavalt korrale juhtis Eesti delegatsiooni peaminister (Mart Laar) ja Vene poolelt asepeaminister (Valentina Matvijenko). Riikide suhted polnud just hiilgeseisus ning mingeid erilisi läbimurdeid ei oodatud, küll olid allakirjutamiseks valmis mitmed tehnilised lepingud, mistõttu Eestist sõitis Laariga kaasa mitu ministrit ja hulk ametnikke.

Vaevalt oli aga jõutud üle piiri…

Hoolimata poliitmürsikute reipast suhtedraamast, on mitu sündmust tõuganud riigielu valgusvihku ka Eesti energiamajanduse probleemid. Kõigepealt alustas keemiatööstuse lobi hirmu ja õuduse kampaaniaga rünnakut riigivõimu kavatsusele kasvatada saastava põlevkivitöötlemise keskkonnatasusid.

Ja siis tuli korraga kaks olulist sõnumit Brüsselist. Näiline võit ja näiline kaotus. Meie diplomaatia suurvõiduna Euroopa ülemkogul teatati Ida-Virumaa õlitöösturitele, et oluline oht nende äri tulevikule on kõrvaldatud: kütusekvaliteedi direktiivi rakendus­aktides otsesõnu midagi…

Kui tulevikus tagasivaatavalt küsitakse, kumb sündmus maailma ajalugu rohkem mõjutas, kas traagiline õnnetus Moskvas Vnukovo lennuväljal või seni teadmata isikute ja tehnika osalusel toimunud või veelgi jätkuv farss Rootsi rannikumeres, siis saab vastus olla vaid üks. Kui hukkub inimene, on sel alati mõju, tagajärjed. Kujutlustel tagajärgi olla ei pruugi.

Ehkki mastaabid on erinevad, võib siin võrdluseks tuua Poola riigi juhtkonna hukkumise lennukatastroofis Venemaa õhuruumis…

Pealtnäha ei seo omavahel miski näiteks Aafrikast lähtuva seakatku vastast võitlust, järjekordset katset asutada ETV külge venekeelne telekanal, ootamatult alanud tihutööd Kagu-Eestis riigipiiri asendaval võssa kasvanud ajutisel kontrolljoonel ning salliva ateismi ja sallimatu usklikkuse raevukat konflikti kooseluseaduse eelnõu foonil.

Millalgi aastate pärast saab teha üldistuse, et kõik need ettevõtmised (poliitilised programmid) kukkusid läbi. Miks? Seetõttu, et ühekaupa võttes ka mingit õilsat…

Valimiste lähenedes teatavasti suureneb erakondade mure kodanike heaolu pärast. Et põhjamaise arhetüüpse mudeli järgi tekib heaolu ainult raske tööga, siis lubavadki erakonnad luua töökohti. Nad unustavad seejuures mõistagi, et erakonnad saavad luua ainult parteilisi töökohti oma liikmetele, mitte muid. Seda on ka tehtud, sest otse või varjatumalt ulatub puhast parteitööd tegevate inimeste hulk juba ammu sadadesse.

Erakondi finantseeritakse valdavalt riigieelarvest, mistõttu…

Läinud nädalal pöördus globaalse meedia tähelepanu ühe ajakirjas Science ilmunud artikli tõttu ulatuslikult inimkonna arvukuse prognoosile. ÜRO andmetele toetudes korrigeerisid teadlased rahvastiku kasvu ennustust sellel sajandil pisut ülespoole, ja seda eeskätt kasvanud veendumuse tõttu, et Aafrikas sündimus varem loodetud tempos ei lange.

Eestis on rahvastikuprobleemid olnud ammusest vastupidised plahvatuslikult sigivate maailmaosadega võrreldes. ÜRO viimase ülevaate järgi peaks Eesti elanike arv sajandi lõpuks…

Tulevikukooli õpetajate arv on pöördvõrdeline õppetööks vajalike eriruumide hulgaga

Innovatsioonikoolide programmi esimese aastapäeva puhul küsiti ka minult, kõrvalseisjalt, kuidas ja kui palju Eesti kool uueneb. Pilguheit faktidele sundis mind vastama, et ei uuene, nähtavaid suuri ega väikesigi eesmärke pole poliitilisel ega muul otsustustasandil seatud. Midagi kogu aeg küll tehakse ja sellega on hõivatud suur hulk ametimehi, kuid paremat kooskõla muutuva tegelikkusega see…