Kaarel Tarand

Kui Kristjan Jaak Peterson unistas „selle maa keelele” tiibade kasvatamisest, ei olnud selle kõnelejatel ei ühist kirjakeelt ega defineeritud rahvustki keele kandjaks.

Aga juba siis pidi mees maakeelest kirjutamiseks linna minema. Väikesesse küll ja võõrkeelsesse pealekauba, aga linna ikkagi. Sest linn on haritud inimeste ruum, kus pealegi ollakse sedavõrd tihedalt koos, et vajadus keele kasutamise järele on vältimatu. Seda erinevalt hajaasustusest, kuhu vaba mees…

Oh mu vaene Eesti riik, kaebleks Käsu Hans aastal 2016, kui tal vaid hing sees oleks praeguse vabariigi rusude juures. Eestil ei riigi ega rahvana polevat enam suurt ideed, paleust, mille poole püüeldes olla ühekaupa ja ühiskonnana aina täisväärtuslikum.

Suure ja selgelt, ent samas poeetiliselt ja idealistlikult sõnastatud eesmärgi puudumise üle kurtis Raul Rebane telesaates „Plekktrumm” (29.02). Samal päeval võttis valdkondliku kriitika…

Õiguskantsler Ülle Madise tõdes oma hiljutises ettekandes haridusjuhtide aastakonverentsil, et hiilimisi on Eesti hariduskorraldus vähemasti põhihariduses võtnud suuna, mis on vastuolus põhiseadusega.

Väide, et haridus on rahvusliku julgeoleku üks põhiküsimusi ja oli seda juba enne me iseseisva riigi loomist, ei vaja pikka tõestuskäiku. Nagu ka see, miks sessamas rahvuslikus julgeolekus on haridusse investeerimine hoopis tähtsam kui näiteks kaitseväe täiuslikult relvastamine. Haritud, maailma mõistev…

Alguses pole muud kui kavatsus. Järjekindel kavatseja viib oma plaani ka ellu ehk kavatsusest saab sündmus või teos, mis viiakse või kandub teiste inimeste ette, kes siis tagajärge hindavad. Mõni sündmus ja teos saab tähelepanu ning muutub osaks ajaloost, teised jäävad märkamatuks ja haihtuvad olematusesse.

Need esimesed võivad olla kas nuhtluseks või õnnistuseks. Kuni asi jääb kodanike üksikute valikuotsuste sfääri,…

Ligi kahe ametiaasta jooksul ei ole peaminister Taavi Rõivase suust veel pudenenud midagi nupukat selle kohta, kuidas võiks Eesti majanduse kiirematel tuuridel tööle panna ja jõuda natukenegi lähemale Põhjamaadele. Peaministri majandusalane alastiolek on nii silmatorkav, et sügisel otsustas ta seda katvaks viigileheks hankida end nõustava asjatundjate rühma.

Sellega lükkus kaugesse tulevikku valitsusjuhi esimese majandussõnumi ilmumine. Seniks soojendab ministrite südant lootus, et…

Poliitika-aasta käivitamiseks kostitas peaminister Rõivas oma rahvast programmilise arvamuslooga. Tõsi, selle sisu ei erinenud paarist aastatagusest jutust rohkem kui sõnastuse detailide poolest. Selles osas kandis peaminister oma rolli stagnatsioonitempli ülem­preestrina ausalt välja.

Eks õpetanud ju vana hea Marxki, et ajalugu oma spiraalses arengus kordub, aga ikka kvalitatiivselt kõrgemal tasemel. Okupatsiooniaja stagnatsiooni esindasid surevad vanamehed Brežnev, Andropov ja Tšernenko, nüüd on stagnandiamet…

Süüria kodusõda ja vennatapp on statistiliste näitajate, nagu lahingutes langenud ja muidu tapetud või siis ametliku staatusega põgenike ning oma elupaigast lahkuma sunnitud inimeste arv, ammu ületanud selle, mis paarkümmend aastat tagasi toimus Balkanil endise sotsialistliku Jugoslaavia sundkooselu lõpetada püüdnud rahvaste vahel. Bosnias hukkus sõja-aastail 1992−1995 ligikaudu 100 000 inimest, Süüria inim­ohvrite arv ületab ÜRO hinnangul praegu 300 000 hinge,…

Haridusjanuse Eesti uudistevoos on iga aasta septembri alguse puhul tähtis koht majateadetel. Mõni õnnelik saab ja avab uue või renoveeritud koolimaja. Mõni teine teeb hapu näoga kompromissi, kolmas aga peab kurvalt tõdema, et kauase hariduskeskuse uksed jäävad sügisest lukku.

„Säästlikkus on moraaliküsimus,” lohutab haridusminister Ligi järvamaalasi, kes olude sunnil asuvad Paides eksperimenteerima gümnaasiumi ja kutsekooli ühe katuse all pidamisega. Kallis ja lootusetu, diagnoosivad…

Pool suve väldanud uue rektori valimine Tallinna tehnikaülikoolile võttis enneolematult piinliku vormi. Kuid üsna kindlalt võib öelda, et probleem polnud niivõrd Jaak Aaviksoo isikus, vaid hoopis üldisem, sirutudes, nagu akadeemilises elus ikka, ajas kaugele minevikku.

Ehkki Eesti avalikud ülikoolid, mida teatavas mõttes nõukogude pärandina on kuus, naudivad maailma mõõtkavas harvaesinevat autonoomiat nii poliitilisest kui ka majanduslikust võimust, on reeglite tegijatel siiski võimalus vigu…

Esmaspäeval viidi riigikogus läbi haruldane sündmus Eesti demokraatia praktikas. Samal päeval soovisid usaldust ehk toetust peaministrile ja valitsusele mõõta nii opositsioon kui ka valitsus ise. Mõõtmisel selgus, et koalitsioon püsib. Veel. Juhtunule lisab vürtsi see, et kõik toimub vaevalt kolm kuud pärast üldvalimisi, mil võimu teostavad erakonnad kolme peale valijalt piisava toetuse said. Miks nii ruttu mõõtma kiputi ja kellele see kasulik…

Soovitus avaliku sektori asutustele ja ettevõtetele, aga ka vabaühendustele ja muudele: vältige juhi vahetust nii kaua kui võimalik, sest peaaegu kindel on, et vana ja kehva asemele tuleb uus ja viletsam või siis saab protseduuri käigus lihtsalt kogu asutuse maine korralikult kahjustada. On erandeid, aga süsteemi üldhäälestus paistab aina enam olevat selline, mis andekale ja võimekale lootust ei anna. Nad ongi…

Kümmekonna päeva pärast otsustavad Euroo­pa valitsusjuhid tõe­näo­liselt üsna üksmeelselt ära, kuidas põletava pagulas­probleemi lahendamisel konstruktiivselt edasi minna. See otsus sisaldab kvoote, kohustusi ja solidaarsust, kuigi ehk mitte päris nii, nagu Euroopa Komisjon välja pakkus. Mida täpselt ja millises annuses, fikseerib kõikvõimas valem, millega ükski riik ei ole lõpuni rahul, aga kompromiss ju ongi igaühe väikeste loobumiste ja järeleandmiste summa.

Pagulasteema senine käsitlus…

Ühendkuningriigi valimiste suurimad läbikukkujad olid seekord teatavasti küsitlusfirmad, millest ükski ei suutnud ligilähedaseltki tegelikku valimistulemust ette ennustada. Aga see, et ennustamises vigu tuleb, ei muuda asja põhimõtteliselt. Metoodika on ju õige, aga inimese meel muutlik ning kaalutlusi, miks ta midagi ütleb või teeb, on hulgi. Arvamusküsitlustes, nagu nimigi ütleb, mõõdetakse arvamusi, mitte teadmisi. Küsitlustulemus on õige ka juhul, kui näiteks viiendik vastanutest…

Kui ootad kirja, võib tulla see ka mulla alt, kuid ära usu, et saatmata jäi see, on laulnud Vello Orumets. Elan juba 17 aastat selle kirja saabumise ootuses. Jälgin uudiseid, kus kajastatakse rahva ja kitsamalt eesti meeste kaitsetahte tõusu, mõistan järgmise maailmasõja vältimatut lähenemist ja vajadust omagi veri isamaa altarile tuua. Ühesõnaga, sõtta tahaks. Aga näe, ei võeta. Kirja ei tule ega…

Minu lapsepõlves näitas nõukogude kino ENSV-s aeg-ajalt ka kapitalistlike riikide filmitoodangut. Mulle teadmata põhjustel (võib-olla oli see seotud naftamüügiga, aga võib-olla hoopis sealse kommunistliku partei olemasoluga) oli rohkem näha Itaalia ja Prantsusmaa, vähem aga ingliskeelse maailma asju. Millalgi 1970-ndatel – ja järelikult ei saa sel olla mingit mõju meie tänaste ametlike võimukandjate vaimse palge kujunemisele – linastus kahes osas prantsuse koomikute ansambli…

Ajakirjandusele on ette heidetud, et ta vähetähtsast noorest provintsipoliitikust Jaak Madisonist põhjendamatu hiigeltähelepanuga müüti loob. Madison siin, Madison seal! Kangelasele endale paistab see meedia­suhe mesinädalatena, toimetustele aga aina ilmsemini küpsuseksamina, mille lõpuks läbikukkumist tähistav hinne pannakse.

Vähemalt kahel põhjusel väärib Madison igapäevast tähelepanu, ülekuulamist ja lausa teaduslikku uurimist. Esiteks piltlikustab ta reljeefselt meie pere- ja kogukondliku kasvatuse ning üldharidussüsteemi puudujääke. Mida enam luuakse…

Peitke tikud, sest iga päevaga suureneb oht, et ta võib juhusliku soovitaja või halva nalja tegija sõnade tõukel end põlema panna. Kes? Eks ikka valitsus.

Praegusega kõrvutatavat katastroofi kommunikatsioonis vahetult ametisse pääsemise järel ei ole küll juhtunud ühegi varasema põhiseadusliku valitsuse ega selle aluseks oleva koalitsiooniga. Nii 2007. kui ka 2011. aasta riigikogu valimiste järel liikus valitsuse moodustamist juhtinud Reformierakonna toetus…

Iga läbikäimine teise või võõraga saab olla edukas vaid juhul, kui juba algusest saadik püüda end vastase või partneri olukorda panna, tema nahka ja mõttemaailma tungida. Meie enda huvid on meile teada, aga sellest ei piisa, et ennustada teise poole käitumist. Viimaseks on vaja mõista tema huvisid, nende kaalu ja neist tuletatavaid tegutsemismotiive. Kui need mõtteharjutused tegemata jätta, on alusetud ja tühjad ka…

Tibud on kokku loetud ning kätte jõudnud aruandluspäev. Päris lõplikke andmeid pole veel võimalik ritta seada, kuid üldpilt sellest, kui palju erakonnad valimiskampaaniaks sedapuhku kulutasid, on juba olemas.

Erakondade peasekretäride ütluste järgi summeerides saame kampaania kogukuluks 5,7–5,8 miljonit eurot. Sellele tuleks objektiivsuse huvides liita summa X, mille kulutas Keskerakonna toetuseks Tallinna linnakassa, kuid seda on raamatupidamisdokumente nägemata võimatu täpselt teha. Riigikontrolli analüüsi…