Kaarel Tarand

Süüria kodusõda ja vennatapp on statistiliste näitajate, nagu lahingutes langenud ja muidu tapetud või siis ametliku staatusega põgenike ning oma elupaigast lahkuma sunnitud inimeste arv, ammu ületanud selle, mis paarkümmend aastat tagasi toimus Balkanil endise sotsialistliku Jugoslaavia sundkooselu lõpetada püüdnud rahvaste vahel. Bosnias hukkus sõja-aastail 1992−1995 ligikaudu 100 000 inimest, Süüria inim­ohvrite arv ületab ÜRO hinnangul praegu 300 000 hinge,…

Haridusjanuse Eesti uudistevoos on iga aasta septembri alguse puhul tähtis koht majateadetel. Mõni õnnelik saab ja avab uue või renoveeritud koolimaja. Mõni teine teeb hapu näoga kompromissi, kolmas aga peab kurvalt tõdema, et kauase hariduskeskuse uksed jäävad sügisest lukku.

„Säästlikkus on moraaliküsimus,” lohutab haridusminister Ligi järvamaalasi, kes olude sunnil asuvad Paides eksperimenteerima gümnaasiumi ja kutsekooli ühe katuse all pidamisega. Kallis ja lootusetu, diagnoosivad…

Pool suve väldanud uue rektori valimine Tallinna tehnikaülikoolile võttis enneolematult piinliku vormi. Kuid üsna kindlalt võib öelda, et probleem polnud niivõrd Jaak Aaviksoo isikus, vaid hoopis üldisem, sirutudes, nagu akadeemilises elus ikka, ajas kaugele minevikku.

Ehkki Eesti avalikud ülikoolid, mida teatavas mõttes nõukogude pärandina on kuus, naudivad maailma mõõtkavas harvaesinevat autonoomiat nii poliitilisest kui ka majanduslikust võimust, on reeglite tegijatel siiski võimalus vigu…

Esmaspäeval viidi riigikogus läbi haruldane sündmus Eesti demokraatia praktikas. Samal päeval soovisid usaldust ehk toetust peaministrile ja valitsusele mõõta nii opositsioon kui ka valitsus ise. Mõõtmisel selgus, et koalitsioon püsib. Veel. Juhtunule lisab vürtsi see, et kõik toimub vaevalt kolm kuud pärast üldvalimisi, mil võimu teostavad erakonnad kolme peale valijalt piisava toetuse said. Miks nii ruttu mõõtma kiputi ja kellele see kasulik…

Soovitus avaliku sektori asutustele ja ettevõtetele, aga ka vabaühendustele ja muudele: vältige juhi vahetust nii kaua kui võimalik, sest peaaegu kindel on, et vana ja kehva asemele tuleb uus ja viletsam või siis saab protseduuri käigus lihtsalt kogu asutuse maine korralikult kahjustada. On erandeid, aga süsteemi üldhäälestus paistab aina enam olevat selline, mis andekale ja võimekale lootust ei anna. Nad ongi…

Kümmekonna päeva pärast otsustavad Euroo­pa valitsusjuhid tõe­näo­liselt üsna üksmeelselt ära, kuidas põletava pagulas­probleemi lahendamisel konstruktiivselt edasi minna. See otsus sisaldab kvoote, kohustusi ja solidaarsust, kuigi ehk mitte päris nii, nagu Euroopa Komisjon välja pakkus. Mida täpselt ja millises annuses, fikseerib kõikvõimas valem, millega ükski riik ei ole lõpuni rahul, aga kompromiss ju ongi igaühe väikeste loobumiste ja järeleandmiste summa.

Pagulasteema senine käsitlus…

Ühendkuningriigi valimiste suurimad läbikukkujad olid seekord teatavasti küsitlusfirmad, millest ükski ei suutnud ligilähedaseltki tegelikku valimistulemust ette ennustada. Aga see, et ennustamises vigu tuleb, ei muuda asja põhimõtteliselt. Metoodika on ju õige, aga inimese meel muutlik ning kaalutlusi, miks ta midagi ütleb või teeb, on hulgi. Arvamusküsitlustes, nagu nimigi ütleb, mõõdetakse arvamusi, mitte teadmisi. Küsitlustulemus on õige ka juhul, kui näiteks viiendik vastanutest…

Kui ootad kirja, võib tulla see ka mulla alt, kuid ära usu, et saatmata jäi see, on laulnud Vello Orumets. Elan juba 17 aastat selle kirja saabumise ootuses. Jälgin uudiseid, kus kajastatakse rahva ja kitsamalt eesti meeste kaitsetahte tõusu, mõistan järgmise maailmasõja vältimatut lähenemist ja vajadust omagi veri isamaa altarile tuua. Ühesõnaga, sõtta tahaks. Aga näe, ei võeta. Kirja ei tule ega…

Minu lapsepõlves näitas nõukogude kino ENSV-s aeg-ajalt ka kapitalistlike riikide filmitoodangut. Mulle teadmata põhjustel (võib-olla oli see seotud naftamüügiga, aga võib-olla hoopis sealse kommunistliku partei olemasoluga) oli rohkem näha Itaalia ja Prantsusmaa, vähem aga ingliskeelse maailma asju. Millalgi 1970-ndatel – ja järelikult ei saa sel olla mingit mõju meie tänaste ametlike võimukandjate vaimse palge kujunemisele – linastus kahes osas prantsuse koomikute ansambli…

Ajakirjandusele on ette heidetud, et ta vähetähtsast noorest provintsipoliitikust Jaak Madisonist põhjendamatu hiigeltähelepanuga müüti loob. Madison siin, Madison seal! Kangelasele endale paistab see meedia­suhe mesinädalatena, toimetustele aga aina ilmsemini küpsuseksamina, mille lõpuks läbikukkumist tähistav hinne pannakse.

Vähemalt kahel põhjusel väärib Madison igapäevast tähelepanu, ülekuulamist ja lausa teaduslikku uurimist. Esiteks piltlikustab ta reljeefselt meie pere- ja kogukondliku kasvatuse ning üldharidussüsteemi puudujääke. Mida enam luuakse…

Peitke tikud, sest iga päevaga suureneb oht, et ta võib juhusliku soovitaja või halva nalja tegija sõnade tõukel end põlema panna. Kes? Eks ikka valitsus.

Praegusega kõrvutatavat katastroofi kommunikatsioonis vahetult ametisse pääsemise järel ei ole küll juhtunud ühegi varasema põhiseadusliku valitsuse ega selle aluseks oleva koalitsiooniga. Nii 2007. kui ka 2011. aasta riigikogu valimiste järel liikus valitsuse moodustamist juhtinud Reformierakonna toetus…

Iga läbikäimine teise või võõraga saab olla edukas vaid juhul, kui juba algusest saadik püüda end vastase või partneri olukorda panna, tema nahka ja mõttemaailma tungida. Meie enda huvid on meile teada, aga sellest ei piisa, et ennustada teise poole käitumist. Viimaseks on vaja mõista tema huvisid, nende kaalu ja neist tuletatavaid tegutsemismotiive. Kui need mõtteharjutused tegemata jätta, on alusetud ja tühjad ka…

Tibud on kokku loetud ning kätte jõudnud aruandluspäev. Päris lõplikke andmeid pole veel võimalik ritta seada, kuid üldpilt sellest, kui palju erakonnad valimiskampaaniaks sedapuhku kulutasid, on juba olemas.

Erakondade peasekretäride ütluste järgi summeerides saame kampaania kogukuluks 5,7–5,8 miljonit eurot. Sellele tuleks objektiivsuse huvides liita summa X, mille kulutas Keskerakonna toetuseks Tallinna linnakassa, kuid seda on raamatupidamisdokumente nägemata võimatu täpselt teha. Riigikontrolli analüüsi…

Kas kavalalt ajastatuna või kogemata kombel käivitus järjekordne riiklik suur ehitusprojekt võimuvahetuse hooajal, mil avalik tähelepanu oli koondunud majade asemel inimestele ja portfellidele. Idee on ju vana, pärinedes aastast 2006, mil Eesti riik kümbles külluses ja reedeti sadas vihma asemel selget raha taevast alla. Aga tööks läks nüüd ja ajakirjandus märkis rahandusministeeriumi väljakolimise kenasti ära. Ka paar kriitikanoolt lendas jälle märklauda, aga…

Seninägematult veidral viisil kulgevate koalitsioonikõneluste keskne märksõna on usaldus. Vahepeal teeb mõni kõneleja avalduse, et usaldust ikkagi ei ole, kuid mõne telefonikõne ja kiire kirjavahetuse järel antakse teada, et usaldus on taastunud ja läbirääkimisi saab jätkata. Millest erakonnad üldse räägivad, kui räägivad usaldusest?

Tegu peab olema millegi põhimõtteliselt muuga kui sellega, millele inimeste koostoimimine üldiselt on rajatud. Kui selline „usaldus”, nagu me näeme seda erakondade…

Kirjutasin siin üks päev Bill Gatesile ja tema Melindale. Ja siis veel Wellcome Trusti ka. Lühidalt sellest, et need maailma suurimad fondid lõpetagu jama ja tõmmaku lähema viie aasta jooksul kogu oma raha, mis sinna paigutatud, maailma 200 suuremast fossiilkütuste alalt tegutsevast ettevõttest välja. Täpsemalt on asi nii, et minusuguste etturite asi on kaasa lüüa seal, kus suuremad ja jõulisemad midagi mõistlikku…

Hoolimata kõigist Eesti nn rohelises liikumises osalenud keskkonnateadlike inimeste saavutustest läbi kolme või enamagi aastakümne, on võitlus puhtama maailma nimel poliitilise organisatsiooni kaudu jõudmas Eestis oma loogilise lõpuni. Valimistel sai erakond Eestimaa Rohelised kokku 5193 häält, millega osutus suhtarvuliselt kõige suuremaks kaotajaks – võrreldes 2011. aasta tulemusega teeniti vaid 23,6% häältest ning saadu (0,9% kõigist antud häältest) ei annaks välja ka üht…

Valimised, mille tagajärjel suureneb võimalike võimukombinatsioonide hulk ning mille käigus raisku läheb ehk jääb esinduseta rekordiliselt vähe antud häältest, peab igal juhul kordaläinuks lugema. Meil on varasemast poolteist korda mitmekesisem parlament, kui lugeda erakondi. Allapoole valimiskünnist ja erakondliku esinduseta riigikogus jäid 10 180 häält. Seda on napilt kahe mandaadi jagu. Võrdluseks, aastal 2011 oli selliseid hääli 60 424 ehk 10,5% kõigist…

Marssalikepikesi leidus Eesti sünnipäeval kõigi tähtsamate kõnemeeste paunas. Püüdes rääkida rahust, rääkisid nad sõjast. Sõjast, mida aina suuremate jõupingutustega muudkui ära hoitakse.

President kuulutas: „NATO liitlased on Eestis kohal. Eesti ja NATO julgeolek on üks tervik – NATO kaitseb Eestis iseennast. Euroopa ja NATO liitlased on julgeolekuküsimustes suuremal üksmeelel kui eales varem viimase veerandsajandi jooksul. Liitlasvägede tulek alliansi piiririikidesse on vastus…

Kord märganud Vanaisa, et maailma rahvaste hulgas sisukas mõttevahetus puuvilja- ja marjakasvatuse arengu üle soiku on jäänud. Kõik rääkisid ainult suhkrust ja fruktoosist. Et asja parandada, kuulutaski Vanaisa välja võistluse selgitamaks, kellel maailmas on kõige magusamad marjad ja puuviljad. Tulnud siis rahvad kohale suurte korvidega Ameerikast ja Aafrikast, Aasiast ja Austraaliast. Et võistlus ladusamalt läheks, võeti esmaseks sõelumiseks appi eksperdid ja…