Kaarel Tarand

Andrus Kivirähk räägib lugemise kasulikkusest umbes sama visa järjekindlusega nagu Marcus Porcius Cato Vanem Kartaago hävitamisest. Üks tsitaat aastast 2013 (kuigi värskeim võiks pärineda Anu Välba eelmise nädala telehommikust): „Lugemine on privileeg, ülemkihi meelelahutus. On seda alati olnud. Matsid ja proletaarlased ju minevikus ei lugenud, nad ei osanudki.” (EPL, 07.12.2013) Selle jutuga võiks Kivirähk vabalt juhtida kirjanduse propaganda bürood, kui selline kirjanike…

Ja nii nad tapsidki meie laenutabu, võiks lühidalt kokku võtta Euroopa keskpanga otsuse hakata küll liiga vaoshoitult ja hilja, ent lõpuks siiski tegelema rahalise paastupoliitika leevendamisega Euroopas. Paralleelselt andis nn rikaste riikide klubi OECD teada, et ei näe pikemas perspektiivis midagi halba selles, kui ka Eestil oleks riigivõlg – võetud ja kasutatud mingi mõistliku ja tulutoova asja peale loomulikult.

Kohalik elu läks seepeale ka…

Heroilise võitluse lõpuks hoidsid parlamendierakonnad ära Eesti seadusandliku kogu barbaarse hävitustöö mälusektoris. Riigikogu komisjoni istungite helisalvestiste hukust päästja aunimetusele hakkasid korraga preten­deerima lausa kolm erakonda: IRL, Reformierakond ja SDE. Kummad nad on, kas küünilised või juhmid?

Kas tõesti saab keegi täiemõistuslik eeldada, et laiade hulkade silme all antud etendus ning selle osaliste seisukohad saavad kõigil kohe ununeda? Samas, mine tea, ehk ongi nende…

Praegusega võrreldavat peataolekut Eesti välispoliitika ajalugu ei mäletagi. Küünik ütleks, et me võime seda endale lubada, sest Eesti on kaitstum kui kunagi varem. Jah, nii see on, aga täna kogumata punktidest võime mingil teadmata hetkel tulevikus kibedasti puudust tunda. Ei teagi, kuidas seda fookuse kaotust ja juhuslikku rapsimist igal rindel ühise nimetaja peale viia. Et peaministrile meeldida, peaks kaose kokku võtma…

Jõulukuu keskne küsimus mitmes elusfääris on, kas meie elu näitelava sisustavad tegelased on ikka päriselt olemas või on nad väljamõeldised. Mida salapärasem sfäär, seda rohkem liigub seal ringi tegelasi, kelle olemasolus ei või kindel olla.

Jõuluvanast, lendavatest põtradest ja päkapikkudest kubisev muinasjutumaailm puruneb lastel tavaliselt koolimineku ajaks. Pole parata, kooliõpetuse aluseks on valgustatud ratsionaalsus, kus lapselike pettekujutelmade elushoidmine oleks vastutustundetu. Veel…

Presidendi otsus nn tööhõivereformi seadused välja kuulutada tähistas midagi hoopis enamat kui lihtne valitsustruudus. Kuigi president on Eestis „erakondadeülene”, saadab praegust siiski ajalooline vasakpoolne taust. President oli sotsiaaldemokraat ja selle maailmavaatelise voolu põhitunnus on ju nõrgemate poolt olemine. Nüüd juhtus nii, et president oli oma endiste erakonnakaaslastega solidaarne just juhtumi puhul, kus need otsustasid nõrgemate poolt mitte olla.

Märgiline on, et need,…

Kolmapäeval esitles Eesti koostöö kogu oma viimase paari aasta töö tulemusi, mis koondatud analüüsiks ja ettepanekuteks koondnime „Riigipidamise kava” all. Tegu on kitsa piiritsooniga, kus parteiline ja parteitu maailm Eestis võiksid mingigi kontakti saavutada, sest avaliku võimu ja juhtimise vallas tehtavad muutused puudutavad ju vahetult ka juhte endid. Et kui näiteks rahvaesindajad end jalutu või pimeda rolli sugugi kujutleda ei oska…

Kevadest saadik ametis olevale valitsusele heidavad kriitikud tihti ette noorust ja kogenematust, lausa lapsikust ning süüdimatust. Nii mõndagi küpses keskeas ministrit võib üldistav hinnang ebameeldivalt puudutada kui alusetu. Troonikõnega põlvkonnavahetusest, milles neljakümnesed ja vanemad raukadena ahju peale saadeti, kutsus värske peaminister selle kriitika ka ise esile. Tõe huvides tuleb aga ikka arvudele otsa vaadata.

Eesti põhiseaduslike valitsuste ajalugu aastast 1992 on küllaldane…

Viimasel kuul on meie peaministri avalikesse juttudesse sugenenud püsimotiivina, et majandus peab nelja aastaga kasvama veerandi võrra. Just nimelt sellises sõnastuses: et peab. Eks muinasjutu- ja käsumajanduses elu nii käibki. Direktiiv langeb ja majandus tõuseb. Eesti vabaturumajanduslikus reaalsuses aga saab mõõdetav muutus (majanduskasv) olla mitte peaministri käsu, vaid hoopis millegi muu tagajärg. Me teame lähiminevikust, mille.

Kui Mart Laari valitsus asus 1992….

Erinevalt septembrikuisest rahvahääletusest Šotimaal, mille tulemusena šotlased napilt, aga kindlalt otsustasid jääda veel Ühendkuningriigi koosseisu, rahvaküsitlus Kataloonia iseseisvuse küsimuses üleeuroopalist erutust ei põhjustanud. Tõsi, esiteks polnud tegemist siduva ja ametliku referendumiga, teiseks õnnestus Hispaania keskvõimul õiguse ja kõverusega selle läbiviimist oluliselt takistada ja mõjutada ning kolmandaks on küllap õigus ka neil, kes väidavad, et erinevalt Šotimaast on Kataloonia iseseisvuse teema…

Juulis aastal 2000 pidi Peterburis toimuma järjekordne Eesti ja Venemaa valitsuste vahelise komisjoni kohtumine. Vastavalt korrale juhtis Eesti delegatsiooni peaminister (Mart Laar) ja Vene poolelt asepeaminister (Valentina Matvijenko). Riikide suhted polnud just hiilgeseisus ning mingeid erilisi läbimurdeid ei oodatud, küll olid allakirjutamiseks valmis mitmed tehnilised lepingud, mistõttu Eestist sõitis Laariga kaasa mitu ministrit ja hulk ametnikke.

Vaevalt oli aga jõutud üle piiri…

Hoolimata poliitmürsikute reipast suhtedraamast, on mitu sündmust tõuganud riigielu valgusvihku ka Eesti energiamajanduse probleemid. Kõigepealt alustas keemiatööstuse lobi hirmu ja õuduse kampaaniaga rünnakut riigivõimu kavatsusele kasvatada saastava põlevkivitöötlemise keskkonnatasusid.

Ja siis tuli korraga kaks olulist sõnumit Brüsselist. Näiline võit ja näiline kaotus. Meie diplomaatia suurvõiduna Euroopa ülemkogul teatati Ida-Virumaa õlitöösturitele, et oluline oht nende äri tulevikule on kõrvaldatud: kütusekvaliteedi direktiivi rakendus­aktides otsesõnu midagi…

Kui tulevikus tagasivaatavalt küsitakse, kumb sündmus maailma ajalugu rohkem mõjutas, kas traagiline õnnetus Moskvas Vnukovo lennuväljal või seni teadmata isikute ja tehnika osalusel toimunud või veelgi jätkuv farss Rootsi rannikumeres, siis saab vastus olla vaid üks. Kui hukkub inimene, on sel alati mõju, tagajärjed. Kujutlustel tagajärgi olla ei pruugi.

Ehkki mastaabid on erinevad, võib siin võrdluseks tuua Poola riigi juhtkonna hukkumise lennukatastroofis Venemaa õhuruumis…

Pealtnäha ei seo omavahel miski näiteks Aafrikast lähtuva seakatku vastast võitlust, järjekordset katset asutada ETV külge venekeelne telekanal, ootamatult alanud tihutööd Kagu-Eestis riigipiiri asendaval võssa kasvanud ajutisel kontrolljoonel ning salliva ateismi ja sallimatu usklikkuse raevukat konflikti kooseluseaduse eelnõu foonil.

Millalgi aastate pärast saab teha üldistuse, et kõik need ettevõtmised (poliitilised programmid) kukkusid läbi. Miks? Seetõttu, et ühekaupa võttes ka mingit õilsat…

Valimiste lähenedes teatavasti suureneb erakondade mure kodanike heaolu pärast. Et põhjamaise arhetüüpse mudeli järgi tekib heaolu ainult raske tööga, siis lubavadki erakonnad luua töökohti. Nad unustavad seejuures mõistagi, et erakonnad saavad luua ainult parteilisi töökohti oma liikmetele, mitte muid. Seda on ka tehtud, sest otse või varjatumalt ulatub puhast parteitööd tegevate inimeste hulk juba ammu sadadesse.

Erakondi finantseeritakse valdavalt riigieelarvest, mistõttu…

Läinud nädalal pöördus globaalse meedia tähelepanu ühe ajakirjas Science ilmunud artikli tõttu ulatuslikult inimkonna arvukuse prognoosile. ÜRO andmetele toetudes korrigeerisid teadlased rahvastiku kasvu ennustust sellel sajandil pisut ülespoole, ja seda eeskätt kasvanud veendumuse tõttu, et Aafrikas sündimus varem loodetud tempos ei lange.

Eestis on rahvastikuprobleemid olnud ammusest vastupidised plahvatuslikult sigivate maailmaosadega võrreldes. ÜRO viimase ülevaate järgi peaks Eesti elanike arv sajandi lõpuks…

Tulevikukooli õpetajate arv on pöördvõrdeline õppetööks vajalike eriruumide hulgaga

Innovatsioonikoolide programmi esimese aastapäeva puhul küsiti ka minult, kõrvalseisjalt, kuidas ja kui palju Eesti kool uueneb. Pilguheit faktidele sundis mind vastama, et ei uuene, nähtavaid suuri ega väikesigi eesmärke pole poliitilisel ega muul otsustustasandil seatud. Midagi kogu aeg küll tehakse ja sellega on hõivatud suur hulk ametimehi, kuid paremat kooskõla muutuva tegelikkusega see…