Karl Kello
-
Karl Kello120 protsenti keskmisest
Mispärast tundub, et üksjagu tänaseid realiteete tuleb justkui tuttav ette? Sellepärast, et nii ongi. Elame otsekui mingis retrotegelikkuses. Jälle räägitakse poliitilisest…
2 minutit -
Ruhja naised J. Chr. Brotze järgi, 18. sajand. Nelinurkne pärg pruudi peas peaks viitama emajumala, siinkohal siis maaema võrdkujule. Nelinurk ja rist on maa sümbol (põhi, lõuna, ida, lääs). Mõrsja ruudukujulises peapärjas nähakse Eesti mõjutusi.Maria muld kaikes paikas
Maarja maa igal pool – nõnda kõlaks veidi vabas tõlgenduses ühe Mihkli kihelkonna talumehe kinnitus 17. sajandi lõpus vastuseks etteheitele pühitsemata…
7 minutit -
Karja kirikus kivisse raiutud naisekujud, saladuslik naeratus huulil. Näib väga, et tema teab rohkemat kui mõnigi meesterahvas. Detailid põhjaseina konsoolilt ja triumfikaare baasilt.Ise vaadan jalge vahelt läbi
Viimasel ajal on Õpetajate Lehe viimast külge täitnud lood Eesti nõiaprotsessidest (kirjanik Aarne Ruben) ja eesti kangetest naistest (folklorist Merili Metsvahi)….
6 minutit -
Karl KelloMuuseum kui suur roosiaed
Kahe nädala pärast, 01.10 kl 10 seiskub sekundilugeja Eesti rahva muuseumi kodulehel, mis loeb sekundeid uue maja avamiseni. Loodetavasti ei käivitu…
2 minutit -
Pahkla Suurkivi, Eestimaa kivide kuningas, 4,3 m kõrge. Sõjaväega suheldes kohalikul valitsusel „suurt otsustusõigust ei olnud, kuid ometi oli Tõnurist see mees, kes Pahkla raketibaasi piiride määramisel hakkas tõrkuma ja ütles: „Siin paikneb Eestimaa kivide kuningas ja see peab külastajatele kättesaadavaks jääma!” Sõjamehed tegidki okastraataiale jõnksu sisse ja nii said turistid kivilt raketibaasi kiikamas käia. Enamik tollastest juhtidest nii julgelt ei käitunud.” (Anto Raukas, 2011) foto: Vikipeedia / Kadri NiinsaluPahkla Suurkivi, Eestimaa kivide kuningas, 4,3 m kõrge. Sõjaväega suheldes kohalikul valitsusel „suurt otsustusõigust ei olnud, kuid ometi oli Tõnurist see mees, kes Pahkla raketibaasi piiride määramisel hakkas tõrkuma ja ütles: „Siin paikneb Eestimaa kivide kuningas ja see peab külastajatele kättesaadavaks jääma!” Sõjamehed tegidki okastraataiale jõnksu sisse ja nii said turistid kivilt raketibaasi kiikamas käia. Enamik tollastest juhtidest nii julgelt ei käitunud.” (Anto Raukas, 2011). Foto: Vikipeedia / Kadri NiinsaluTegelikud tegijad: lõppkokkuvõttes teevad ajalugu ikkagi ajaloolased
Täna 25 aastat tagasi otsustas USA taastada diplomaatilised suhted Balti riikidega. Liisk oli, võib…
7 minutit1 kommentaar -
Sir Thomas More. Hans Holbein Noorem, 1527. Thomas More’i kurblooline lõpp oli tema kaasaegse võimu ja vaimu suhete mõistusevastasuse omamoodi kajastus: teinud hiilgavat karjääri, kaotas ta sõna otseses mõttes pea, kuna keeldus kuningas Henry VIII-t Inglise kiriku peaks tunnistamast. Varem oli ta pannud maha lordkantsleri ameti seoses kuninga abielulahutuse taotlusega. Teine kuulus Inglise utopistist lordkantsler Francis Bacon sai ligi sada aastat hiljem ametist lahti altkäemaksuvõtmises süüdistatuna. Tema utoopia („Uus Atlantis”, 1627) säilitas ühes eraomandusega iseloomulikult ka eliidi eesõigused.Sir Thomas More. Hans Holbein Noorem, 1527. Thomas More’i kurblooline lõpp oli tema kaasaegse võimu ja vaimu suhete mõistusevastasuse omamoodi kajastus: teinud hiilgavat karjääri, kaotas ta sõna otseses mõttes pea, kuna keeldus kuningas Henry VIII-t Inglise kiriku peaks tunnistamast. Varem oli ta pannud maha lordkantsleri ameti seoses kuninga abielulahutuse taotlusega. Teine kuulus Inglise utopistist lordkantsler Francis Bacon sai ligi sada aastat hiljem ametist lahti altkäemaksuvõtmises süüdistatuna. Tema utoopia („Uus Atlantis”, 1627) säilitas ühes eraomandusega iseloomulikult ka eliidi eesõigused.Viissada aastat utoopilist maailmapilti
Aastal 1516 ilmus üks euroopaliku kultuuri tüvitekste – Thomas More’i „Utoopia”. Tänu sellest ajast kasutusele tulnud mõistele ‘utoopia’ (kr…
6 minutit -
Eesti õllekannu küljekaunistus, tõenäoliselt 18. sajand. Igatahes kuulub ka kukk vabamüürlikku sümboolikasse – vabamüürlaste kukk istub taassündi, igavest elu ja hinge surematust sümboliseerival akaatsiaoksal. Kristlikus sümboolikas sai kukest Kristuse võrdkuju, kes annab uuel armupäeval koita. Rooma katakombides, räägitakse, olnud kuke kujutiste kõrval tekst „in pace”, millega tahetud öelda, et puhka rahus, kuni Kristus äratab sind igavesse valgusse.Kalevipoeg, Eesti vabamüürluse käilakuju
Kui 90 aastat tagasi, 1926. a asutati Eestis esimene päris oma vabamüürlaste loož, pandi talle nimeks Kalevipoeg. Vaevalt oleks…
7 minutit -
Tarmo Soomere: „Sisemise muutlikkuse olemasolu – nimetagem seda akadeemiliseks vabaduseks – on orgaaniline osa meie tulevikupildist. Kasvatusteaduslikus kontekstis: kui läheme üle ühte kindlat tüüpi õppele, võime seista silmitsi riskiga, et see ei sobi kümne aasta pärast üldse.” Foto: Raivo JuurakGlobaalprobleemid – need on eelkõige suure tähega Maa terviseprobleemid
Rääkides aktuaalsetest probleemidest Eesti teaduses, tuleks ilmselt meilgi keskenduda eeskätt globaalprobleemidele, s.o suure…
8 minutit -
Karl KelloTagasi demokraatia lätetele
Et edasi minna, on teinekord mõttekas astuda üks korralik samm tagasi. Et avaneks uusi teid, uusi võimalusi. Tagasi kuhu – demokraatia…
2 minutit -
Geoloogia ei ole tänapäeval ainult geoloogia. Sellega seostuvad majandusliku ja riikliku julgeoleku, samuti sotsiaal- ja keskkonna- ning n-ö silmailu probleemid. Võimalik kaevandamine sõltub kontekstist: maapõue-, majandus-, keskkonnauuringutest + haridusest/haritusest ning avalikustamisest – ja vajadusest. Foto: Tairo Lutter / ScanpixEesti maavarade saaga: adekvaatse info lünklikkus toidab populismi
Fosforiit ja haruldased muldmetallid on strateegiline ressurss mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa Liidu…
7 minutit -
Albrecht Dürer, vasegravüür „Melencolia I”, 1514.Albrecht Dürer, vabamüürlik valgustaja
Viissada aastat tagasi valminud Albrecht Düreri vasegravüüri „Melencolia I” peetakse senimaani kunstniku üheks kõige mõistatuslikumaks meistriteoseks. Tõepoolest, võttes kas…
6 minutit -

Kató Lomb: keeled on ainus asi, mida tasub osata isegi halvasti
Iseõppinud keeletark Kató Lomb (1909–2003), hariduselt füüsika- ja keemiadoktor, oli väidetavalt üks maailma esimesi sünkroontõlke….
6 minutit -
Karl KelloEestile on kombeks üks president korraga
Kui üritada teravmeelitseda, võiks öelda, et riigikogu suudaks seekord presidendi ära valida ilmselt üksnes juhul, kui kasutataks konklaavi (=…
2 minutit -
Karl KelloPüramiidskeemi maailm
Kuivõrd ühe protsendi kätte maailma elanikkonnast on kogunenud väidetavalt sama palju rikkust kui ülejäänud 99 protsendile, ei jää palju muud üle,…
2 minutit -
MTÜ Vanemuise Tantsu-ja Balletikoolis on üle saja õpilase, kellest paljud käivad tunnis ka Tartust kaugemalt.Sõna jõud vs. vaikuse vägi: Käbin & kirjanikud
Vaiksel nädalal, suure reede ja ülestõusmispühade nädalal on põhjust tõdeda, et jumalik vägi ilmutab end nii…
8 minutit -
Eesti keel Eesti ülikoolis
Eelmise aasta lõpus Tallinna teadlaste majas peetud mõttevahetusest nn Oki raporti kohta jäi meeldejäävana kõlama tõdemus, et 40 kirja sisu on taas aktuaalseks muutunud, seda just teaduskeele osas. Hiljaaegu oma 50. aastapäeva tähistanud teadlaste maja seisukoht esitamiseks valitsusele, riigikogule, HTM-ile oli mitte toetada doktoriõppe ja magistriõppe üleviimist inglise keelele, kuivõrd see lõpetaks eesti teaduskeele arengu. Eesti keel säilis teaduskeelena ometi läbi…
4 minutit -
Mälestusteraamatud – lähiajalugu kaante vahel
On üks liik raamatuid, mis näib jäävat veidi kõrvale ajalookirjanduse austusväärsest seltskonnast – need on mälestusteraamatud. Tasub tõesti sirvida raamatukaupluste elulookirjanduse riiuleil leiduvat kirjavara. Siinkirjutaja ei pea siiski silmas nn staaride elulugusid, vaid elukogenud inimeste meenutuste kogumikke. Nende kaudu avaneb tee elava ajaloolise mälu juurde.
Vanemad inimesed mäletavad ammusündinud asju. Elavad mälestused on tihtilugu ainuke side, mis suudab…
4 minutit -

Ajast, mil tehti ajalugu
Eesti rahvusliku liikumise üks väljapaistvamaid juhte Villem Reiman ütles peaaegu täpselt sada aastat tagasi (kui arutusel oli Eesti rahvusväeosade loomine) tähendusrikkad…
7 minutit -
Muuseum kui põhi kool
Miks tundub, et muuseum omandab haridusprotsessis üha suuremat tähtsust ja tähendust? Sellel võib olla alateadvuslikult täiesti praktiline põhjus. Sest muuseumiharidus – see on ühtlasi ellujäämisõpetus. Nõnda et muuseum pole mitte üksnes ülekantud mõttes põhikool, vaid ellujäämisõppealane põhi kool.
Kui veel kord veidi lihtsustada – kõik see haridus on muuseumiharidus. Tegelikult. Sest kõik, mis ajalukku jäänud/jääb, on saanud/saab muuseumiasjaks, täpsemini – muuseumihariduse asjaks. Teoreetilisevõitu…
4 minutit

