Karl Kello
-
Pahkla Suurkivi, Eestimaa kivide kuningas, 4,3 m kõrge. Sõjaväega suheldes kohalikul valitsusel „suurt otsustusõigust ei olnud, kuid ometi oli Tõnurist see mees, kes Pahkla raketibaasi piiride määramisel hakkas tõrkuma ja ütles: „Siin paikneb Eestimaa kivide kuningas ja see peab külastajatele kättesaadavaks jääma!” Sõjamehed tegidki okastraataiale jõnksu sisse ja nii said turistid kivilt raketibaasi kiikamas käia. Enamik tollastest juhtidest nii julgelt ei käitunud.” (Anto Raukas, 2011) foto: Vikipeedia / Kadri NiinsaluPahkla Suurkivi, Eestimaa kivide kuningas, 4,3 m kõrge. Sõjaväega suheldes kohalikul valitsusel „suurt otsustusõigust ei olnud, kuid ometi oli Tõnurist see mees, kes Pahkla raketibaasi piiride määramisel hakkas tõrkuma ja ütles: „Siin paikneb Eestimaa kivide kuningas ja see peab külastajatele kättesaadavaks jääma!” Sõjamehed tegidki okastraataiale jõnksu sisse ja nii said turistid kivilt raketibaasi kiikamas käia. Enamik tollastest juhtidest nii julgelt ei käitunud.” (Anto Raukas, 2011). Foto: Vikipeedia / Kadri Niinsalu
Tegelikud tegijad: lõppkokkuvõttes teevad ajalugu ikkagi ajaloolased
Täna 25 aastat tagasi otsustas USA taastada diplomaatilised suhted Balti riikidega. Liisk oli, võib…
7 minutit1 kommentaar -
Sir Thomas More. Hans Holbein Noorem, 1527. Thomas More’i kurblooline lõpp oli tema kaasaegse võimu ja vaimu suhete mõistusevastasuse omamoodi kajastus: teinud hiilgavat karjääri, kaotas ta sõna otseses mõttes pea, kuna keeldus kuningas Henry VIII-t Inglise kiriku peaks tunnistamast. Varem oli ta pannud maha lordkantsleri ameti seoses kuninga abielulahutuse taotlusega. Teine kuulus Inglise utopistist lordkantsler Francis Bacon sai ligi sada aastat hiljem ametist lahti altkäemaksuvõtmises süüdistatuna. Tema utoopia („Uus Atlantis”, 1627) säilitas ühes eraomandusega iseloomulikult ka eliidi eesõigused.Sir Thomas More. Hans Holbein Noorem, 1527. Thomas More’i kurblooline lõpp oli tema kaasaegse võimu ja vaimu suhete mõistusevastasuse omamoodi kajastus: teinud hiilgavat karjääri, kaotas ta sõna otseses mõttes pea, kuna keeldus kuningas Henry VIII-t Inglise kiriku peaks tunnistamast. Varem oli ta pannud maha lordkantsleri ameti seoses kuninga abielulahutuse taotlusega. Teine kuulus Inglise utopistist lordkantsler Francis Bacon sai ligi sada aastat hiljem ametist lahti altkäemaksuvõtmises süüdistatuna. Tema utoopia („Uus Atlantis”, 1627) säilitas ühes eraomandusega iseloomulikult ka eliidi eesõigused.
Viissada aastat utoopilist maailmapilti
Aastal 1516 ilmus üks euroopaliku kultuuri tüvitekste – Thomas More’i „Utoopia”. Tänu sellest ajast kasutusele tulnud mõistele ‘utoopia’ (kr…
6 minutit1 kommentaar -
Eesti õllekannu küljekaunistus, tõenäoliselt 18. sajand. Igatahes kuulub ka kukk vabamüürlikku sümboolikasse – vabamüürlaste kukk istub taassündi, igavest elu ja hinge surematust sümboliseerival akaatsiaoksal. Kristlikus sümboolikas sai kukest Kristuse võrdkuju, kes annab uuel armupäeval koita. Rooma katakombides, räägitakse, olnud kuke kujutiste kõrval tekst „in pace”, millega tahetud öelda, et puhka rahus, kuni Kristus äratab sind igavesse valgusse.Eesti õllekannu küljekaunistus, tõenäoliselt 18. sajand. Igatahes kuulub ka kukk vabamüürlikku sümboolikasse – vabamüürlaste kukk istub taassündi, igavest elu ja hinge surematust sümboliseerival akaatsiaoksal. Kristlikus sümboolikas sai kukest Kristuse võrdkuju, kes annab uuel armupäeval koita. Rooma katakombides, räägitakse, olnud kuke kujutiste kõrval tekst „in pace”, millega tahetud öelda, et puhka rahus, kuni Kristus äratab sind igavesse valgusse.
Kalevipoeg, Eesti vabamüürluse käilakuju
Kui 90 aastat tagasi, 1926. a asutati Eestis esimene päris oma vabamüürlaste loož, pandi talle nimeks Kalevipoeg. Vaevalt oleks…
7 minutit -
Tarmo Soomere: „Sisemise muutlikkuse olemasolu – nimetagem seda akadeemiliseks vabaduseks – on orgaaniline osa meie tulevikupildist. Kasvatusteaduslikus kontekstis: kui läheme üle ühte kindlat tüüpi õppele, võime seista silmitsi riskiga, et see ei sobi kümne aasta pärast üldse.” Foto: Raivo JuurakTarmo Soomere: „Sisemise muutlikkuse olemasolu – nimetagem seda akadeemiliseks vabaduseks – on orgaaniline osa meie tulevikupildist. Kasvatusteaduslikus kontekstis: kui läheme üle ühte kindlat tüüpi õppele, võime seista silmitsi riskiga, et see ei sobi kümne aasta pärast üldse.” Foto: Raivo Juurak
Globaalprobleemid – need on eelkõige suure tähega Maa terviseprobleemid
Rääkides aktuaalsetest probleemidest Eesti teaduses, tuleks ilmselt meilgi keskenduda eeskätt globaalprobleemidele, s.o suure…
8 minutit10 kommentaari -
Karl Kello
Tagasi demokraatia lätetele
Et edasi minna, on teinekord mõttekas astuda üks korralik samm tagasi. Et avaneks uusi teid, uusi võimalusi. Tagasi kuhu – demokraatia…
2 minutit1 kommentaar -
Geoloogia ei ole tänapäeval ainult geoloogia. Sellega seostuvad majandusliku ja riikliku julgeoleku, samuti sotsiaal- ja keskkonna- ning n-ö silmailu probleemid. Võimalik kaevandamine sõltub kontekstist: maapõue-, majandus-, keskkonnauuringutest + haridusest/haritusest ning avalikustamisest – ja vajadusest. Foto: Tairo Lutter / ScanpixGeoloogia ei ole tänapäeval ainult geoloogia. Sellega seostuvad majandusliku ja riikliku julgeoleku, samuti sotsiaal- ja keskkonna- ning n-ö silmailu probleemid. Võimalik kaevandamine sõltub kontekstist: maapõue-, majandus-, keskkonnauuringutest + haridusest/haritusest ning avalikustamisest – ja vajadusest. Foto: Tairo Lutter / Scanpix
Eesti maavarade saaga: adekvaatse info lünklikkus toidab populismi
Fosforiit ja haruldased muldmetallid on strateegiline ressurss mitte ainult Eesti, vaid ka Euroopa Liidu…
7 minutit10 kommentaari -
Albrecht Dürer, vasegravüür „Melencolia I”, 1514.
Albrecht Dürer, vabamüürlik valgustaja
Viissada aastat tagasi valminud Albrecht Düreri vasegravüüri „Melencolia I” peetakse senimaani kunstniku üheks kõige mõistatuslikumaks meistriteoseks. Tõepoolest, võttes kas…
6 minutit -
Kató Lomb: keeled on ainus asi, mida tasub osata isegi halvasti
Iseõppinud keeletark Kató Lomb (1909–2003), hariduselt füüsika- ja keemiadoktor, oli väidetavalt üks maailma esimesi sünkroontõlke….
6 minutit -
Karl Kello
Eestile on kombeks üks president korraga
Kui üritada teravmeelitseda, võiks öelda, et riigikogu suudaks seekord presidendi ära valida ilmselt üksnes juhul, kui kasutataks konklaavi (=…
2 minutit -
Karl Kello
Püramiidskeemi maailm
Kuivõrd ühe protsendi kätte maailma elanikkonnast on kogunenud väidetavalt sama palju rikkust kui ülejäänud 99 protsendile, ei jää palju muud üle,…
2 minutit1 kommentaar -
MTÜ Vanemuise Tantsu-ja Balletikoolis on üle saja õpilase, kellest paljud käivad tunnis ka Tartust kaugemalt.
Sõna jõud vs. vaikuse vägi: Käbin & kirjanikud
Vaiksel nädalal, suure reede ja ülestõusmispühade nädalal on põhjust tõdeda, et jumalik vägi ilmutab end nii…
8 minutit -
Eesti keel Eesti ülikoolis
Eelmise aasta lõpus Tallinna teadlaste majas peetud mõttevahetusest nn Oki raporti kohta jäi meeldejäävana kõlama tõdemus, et 40 kirja sisu on taas aktuaalseks muutunud, seda just teaduskeele osas. Hiljaaegu oma 50. aastapäeva tähistanud teadlaste maja seisukoht esitamiseks valitsusele, riigikogule, HTM-ile oli mitte toetada doktoriõppe ja magistriõppe üleviimist inglise keelele, kuivõrd see lõpetaks eesti teaduskeele arengu. Eesti keel säilis teaduskeelena ometi läbi…
4 minutit -
Mälestusteraamatud – lähiajalugu kaante vahel
On üks liik raamatuid, mis näib jäävat veidi kõrvale ajalookirjanduse austusväärsest seltskonnast – need on mälestusteraamatud. Tasub tõesti sirvida raamatukaupluste elulookirjanduse riiuleil leiduvat kirjavara. Siinkirjutaja ei pea siiski silmas nn staaride elulugusid, vaid elukogenud inimeste meenutuste kogumikke. Nende kaudu avaneb tee elava ajaloolise mälu juurde.
Vanemad inimesed mäletavad ammusündinud asju. Elavad mälestused on tihtilugu ainuke side, mis suudab…
4 minutit -
Ajast, mil tehti ajalugu
Eesti rahvusliku liikumise üks väljapaistvamaid juhte Villem Reiman ütles peaaegu täpselt sada aastat tagasi (kui arutusel oli Eesti rahvusväeosade loomine) tähendusrikkad…
7 minutit -
Muuseum kui põhi kool
Miks tundub, et muuseum omandab haridusprotsessis üha suuremat tähtsust ja tähendust? Sellel võib olla alateadvuslikult täiesti praktiline põhjus. Sest muuseumiharidus – see on ühtlasi ellujäämisõpetus. Nõnda et muuseum pole mitte üksnes ülekantud mõttes põhikool, vaid ellujäämisõppealane põhi kool.
Kui veel kord veidi lihtsustada – kõik see haridus on muuseumiharidus. Tegelikult. Sest kõik, mis ajalukku jäänud/jääb, on saanud/saab muuseumiasjaks, täpsemini – muuseumihariduse asjaks. Teoreetilisevõitu…
4 minutit -
Maassa maan tavalla
Paari päeva pärast algab ahviaasta ja siis on juba kohe ka vastlapäev käes. Meie seda meelelahutuslikku astroloogia- ja numeroloogiavärki (vt ka käesoleva Õpetajate Lehe viimane külg) loomulikult tõsiselt ei võta – nagu näiteks sedagi, et Kuu suudab mõjutada inimese ajutegevust. Hoolimata sellest, et miljonitele inimestele on see igapäine tegelikkus ja et Kuu gravitatsioonijõud liigutab tohutuid veemasse (isegi Maa pind tõuseb ja langeb…
3 minutit -
Süsteemi ilu: ajaloomatemaatikat kah
Kahe aasta pärast tähistab Eesti Vabariik oma sajandat sünnipäeva. Aga kus ja kuidas me seda teeme, sõltub suuresti sellest, mil moel õnnestub eelseisev ahviaasta üle elada. Oma riigi esimest juubelit, 1968, meil siin kodumaal ju eriti tähistada ei õnnestunud. Nii olemegi sunnitud tõdema, et rohkem kui poole oma riigi ajalikust loost pole meil olnud oma riiki. Skisofreeniline värk.
Üks suur…
6 minutit1 kommentaar -
Rääkige lastele muinasjutte
Ajaloolane Margus Laidre meenutab aastalõpu Postimehes Albert Einsteini tõdemust: „Kui tahate, et teie lapsed oleksid intelligentsed, siis rääkige neile muinasjutte. Kui soovite, et nad oleksid veelgi intelligentsemad, siis rääkige neile veel rohkem muinasjutte” (PM, 31.12.2015). Soovitus on väga asja- ja ajastukohane, seda relatiivsusteooria looja suust ja iseäranis Soomes hiljaaegu avaldatud uuringu tulemuste valguses kolmeaastaste laste kesise kõneoskuse kohta – vanemad ei…
5 minutit1 kommentaar -
Üks aasta, kaks tüviteksti
Kaheksasada aastat tagasi öeldi välja kaks lauset, kaks eestluse tüviteksti – üks maailma ühes, teine teises otsas; üks eesti, teine ladina keeles. Ühe lause sõnastasid saarlased, teise Rooma paavst.
Aprillist 1215 peaks pärinema teadaolevalt esimene lause eesti keeles, mis leidnud jäädvustamist kirjasõnas: „Laula, laula, pappi”, kirja pandud Liivimaa krooniku Henriku käega kümmekond aastat hiljem.
Laula, laula, pappi
Kroonik Henrik kirjutab, et kui tsistertslaste ordu…
5 minutit -
Mida üks ei või, seda üheksa võivad
Seda eriti siis, kui lahendamist vajav probleem on valdkonnaülene, nagu tõdeti Eesti teadusagentuuri samanimelisel koostöökonverentsil novembris, teemaks teaduse, tehnoloogia ja inseneeria valdkonna populariseerimine.
ETAg-i juhatuse esimees Andres Koppel esitas Eesti vajaduste ja praeguse olukorra analüüsi. Mait Raaval (Pro Konsultatsioonid) oli põhjust sedastada, et rõõmustavat pole meil palju: tootlikkuse kasvutempo on pidurdunud – oleme liidritest kaks korda maha jäänud, sama lugu…
2 minutit -
Üks, kaks, kolm ajalugu. Või siiski üks ja terviklik?
Mitu ajalugu meil siis õieti on? Kohalikus kontekstis räägitakse teinekord kahest-kolmest ja vahest isegi neljast ajaloost: üks eestlastele, teine venelastele pluss kosmopoliitiline euroajalugu, kusjuures sellelgi on loomulikult mitmeid variante.
Öeldavasti saab minevikke olla ainult üks, mineviku tõlgendusi aga on paratamatult palju. Kuigi ega see või olla väga kindel – sest kui ikka täpselt ei tea, mis asi…
6 minutit1 kommentaar -
Ajalool ei ole auku sees
Oleme kuidagi ootamatult sattunud tunnistajaks, kuidas minevik ärkab ellu. Mineviku varjude varjud on saabunud külaskäigule tänapäeva. Varjude varjud – see on omaaegsete, mitte just kõige adekvaatsemate poliitiliste otsuste tagajärgede tagajärjed. Ja mida valusam valgus, seda teravamad varjud. Varematel aegadel kuulusid varjud varjude maailma, praegu osalevad nad päriselus. IT-võimalused teevad varjude maailma tegelikkuseks.
Teinekord öeldakse – näiteks kui keegi üritab kahtluse alla seada…
2 minutit -
Elukestev õpe: mida pikem, seda parem
Täienduskoolituse hooaeg on täishooga lahti läinud. Elukestva õppe kohta on ka rahvatarkusel oma sõna öelda, nimelt et inimene õpib, kuni elab, ja alles haua ääre peal saab targaks – kuid hilja juba: „Havva veere pääl saat targas, aga sis om hilda.” Variant: „Ega enne targas ei saa, kui kaits kätt om rindu pääl.” Vanasõnad paigutuvad seega üsna täpselt praegu…
6 minutit